Põhisisu juurde

Tervisekriisideks valmisolek

Tuleviku terviseohtude ennetamine ja nendeks valmistumine

Alusepanek vastupanuvõimelisemale tervishoiusüsteemile

Piiriüleseid terviseohte käsitlev määrus, mille nõukogu võttis vastu 24. oktoobril 2022, tagab, et ELil oleks:

  • tugev valmisoleku kavandamine ja integreeritum seiresüsteem;
  • parem suutlikkus täpseks riskihindamiseks ja sihipäraseks reageerimiseks;
  • meditsiiniliste vastumeetmete ühishankimise tugevad mehhanismid;
  • võimalus võtta ELi tasandil vastu ühismeetmeid, et tegeleda tulevaste piiriüleste terviseohtudega.
alt=""

Tugevam Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) annab liikmesriikidele soovitusi terviseohtudeks valmisoleku kohta ning lisaks sellele korraldab ELi referentlaborite uut tippvõrgustikku ja loob ELi tervishoiu rakkerühma kiireks tervisealaseks sekkumiseks suurte haiguspuhangute korral.

Euroopa Ravimiametit (EMA) on tugevdatud ka kriisiks valmisoleku ja kriisiohjamise valdkonnas seoses ravimite ja meditsiiniseadmetega. Ravimiametil on nüüd võimalik tähelepanelikult jälgida ja leevendada ravimite ja meditsiiniseadmete nappust ulatuslike sündmuste ja rahvatervise hädaolukordade ajal ning hõlbustada selliste ravimite kiiremat heakskiitmist, mis võivad ravida või ennetada rahvatervise kriisi põhjustavat haigust.

Nende uute eeskirjadega viiakse Euroopa terviseliidu loomine lõpule ja rajatakse tugev õigusraamistik, et parandada ELi suutlikkust sellistes olulistes valdkondades nagu ennetamine, valmisolek, seire, riskihindamine, varajane hoiatamine ja reageerimine.

Tervisealastele hädaolukordadele reageerimise Euroopa asutus (HERA)

Komisjoni ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) reageerib tervisealastele hädaolukordadele ning töötab välja, toodab ja hangib meditsiinilisi vastumeetmeid enne tervisekriisi tekkimist ning selle ajal.

HERA eesmärk on:

Hera
  • parandada ELi terviseturbe koordineerimist enne kriise ja nende ajal;
  • ühendada ELi liikmesriike, tööstust ja asjakohaseid sidusrühmi;
  • töötada välja, toota, hankida, varuda ja võrdselt jaotada meditsiinilisi vastumeetmeid;
  • tugevdada tervisealases hädaolukorras tegutsemise üleilmset struktuuri.

Oma tegevuse algusest saadik on HERA moodustanud viiruse mutatsioone jälgiva COVID-19 variantide eksperdirühma, soetanud vaktsiini ahvirõugete vastu, moodustanud võrgustiku „EU FAB“, mis koondab pidevas valmiduses olevaid vaktsiini- ja ravimitootmisüksusi, mida saab tulevaste kriiside korral aktiveerida, ning on alustanud seadmete ja ravimite varumist keemia- ja tuumaõnnetuste puhuks. Samuti tehti kindlaks kolm prioriteetset terviseohtu, mis nõuavad ELi tasandi meetmete koordineerimist meditsiiniliste vastumeetmete kontekstis.

Need on järgmised:

  • patogeenid, mis võivad suure tõenäosusega tekitada pandeemia
  • keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaohud
  • antimikroobikumiresistentsusest tulenevad ohud

Tervisealane valmisolek

2023. aastal avaldas komisjon oma teise tervisealase valmisoleku aruande. Selles iga-aastases aruandes tuuakse esile pärast COVID-19 pandeemiat võetud ELi meetmed piiriüleste terviseohtudega tegelemiseks. 2023. aasta aruandes märgitakse, et vaktsineerimine on jätkuvalt määrava tähtsusega nakkushaiguste leviku ennetamisel, ning kõige pakilisemate terviseohtude seisukohast heidab see valgust antimikroobse resistentsuse probleemile. Loomahaigustest tulenevad ohud ja kliimamuutuste kasvav mõju tervisele on samuti suured probleemid, mis aruandes välja toodi. See rõhutab praeguste ja tulevaste terviseohtudega tegelemisel terviseühtsuse põhimõtte vajalikkust.