Tööstusstrateegia ajakohastamise kontekstis analüüsis Euroopa Komisjon põhjalikult mitmeid valdkondi, mida võib pidada Euroopa huvide seisukohast strateegiliseks. Nendes hinnangutes vaadeldakse võimalike strateegiliste sõltuvuste olemust, nende mõju ja asjakohaseid poliitikameetmeid, mis mõnel juhul on juba käimas. Hinnanguid ei peaks käsitlema mitte ELi kõigi võimalike strateegiliste sõltuvuste ammendava analüüsina, vaid pigem mitme olulise valdkonna hindamise esimese etapina.
Metallid ja mineraalid on osa meie igapäevaelust. Euroopa tööstuse üleminekuga kliimaneutraalsusele kaasneb oht, et sõltuvus fossiilkütustest asendub sõltuvusega energiatootmisvälistest toorainetest. Juurdepääs ressurssidele on kogu ELi tööstuse jaoks põhjapaneva tähtsusega ning kesksel kohal Euroopa püüdluses täita rohelist kokkulepet ja saavutada digipööre ELi majanduses.
Kuna EL ei tooda kõiki meie nõudluse rahuldamiseks vajalikke tooraineid, peab ELi tööstus toorainetele juurdepääsul arvestama üleilmse konkurentsiga.
Komisjon määras oma 2020. aasta loetelus kindlaks 30 kriitilise tähtsusega toorainet. Tegemist on toorainetega, mis on majanduslikult väga olulised ja mille tarnerisk on suur.
Haruldasi muldmetalle kasutatakse magnetites, mis liigutavad elektriautosid ja panevad tööle tuuleturbiine
Gallium ja indium on osa lampides kasutatavast valgusdioodi (LED) tehnoloogiast.
Ränimetalli kasutatakse pooljuhtides
Vesinikkütuseelementides ja elektrolüüserites on vaja plaatinarühma metalle
Mitmed strateegilised sektorid ja tehnoloogiad sõltuvad juurdepääsust kriitilise tähtsusega toorainele
Teatavate toorainete ülemaailmne tarnimine on suuresti koondunud konkreetsetesse riikidesse
- 98% ELi haruldaste muldmetallide tarnetest tuleb Hiinast
- 98% ELi boraadivarudest tuleb Türgist
- 71% ELis vajatavast plaatinast tuleb Lõuna-Aafrikast
- Hafniumi ja strontsiumiga varustavad ELi vaid üksikud ettevõtted
Rohkem kui 70% maailma koobalti-, haruldaste muldmetallide ja volframitoodangu suhtes kohaldatakse ekspordipiiranguid.
Nõudlus taastuvenergia ja e-liikuvuse valdkonna peamiste toorainete järele suureneb aastatel 2030–2050 mitu korda
Oma 2020. aasta tegevuskavas kriitilise tähtsusega toorainete kohta on EL võtnud mitmesuguseid meetmeid, et toetada vastupidava toorainete tarneahela arendamist. Ressurssidega kindlustatuse saavutamine nõuab mitmekesistatud tarnet nii esmastest kui ka teisestest allikatest, väiksemat sõltuvust ning paremat ressursitõhusust ja ringlust, sealhulgas säästvat tootedisaini. Peamised meetmed, mida komisjon võtab, on järgmised:
Euroopa tooraineliit
2020. aastal loodud liidu eesmärk on luua vastupidav tooraine tarneahel, pöörates erilist tähelepanu haruldastele muldmetallidele ja mootoritele. Selleks on liit juba kindlaks määranud liikmesriikide ja tööstuse investeerimisprojektid, mille abil toetada haruldaste muldmetallide tootmise suurendamist ELis.
Muud tooraineprojektide toetamise meetmed
- Kaks üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti akude väärtusahela kohta
- Taaste- ja vastupidavusrahastu investeerimisvõimalused
- 300 miljonit eurot toorainetega seotud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks programmi „Euroopa horisont“ raames
- Strateegilised rahvusvahelised partnerlused kriitilise tähtsusega toorainete mitmekesise ja jätkusuutliku tarnimise tagamiseks
- Toetada „toode teenusena“ ärimudelit, et stimuleerida toorainete ringlussevõttu ja korduskasutamist
- Toorainete jälgimine tehnoloogia abil, ühtlustatud andmenõuded
- Parandada loamenetlust, et tagada prognoositavus ja säilitada kõrged keskkonnastandardid
- Töötada ELis välja kestlike toorainete põhimõtted
Ravimid on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega. Need võimaldavad haiguste diagnoosimist, ravi ja ennetamist ning on olulised rahvatervist ähvardavate ohtude, sealhulgas COVID-19 ja mistahes tulevaste pandeemiate käsitlemisel. Sellega seoses on oluline tagada kodanike juurdepääs ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele. Meie analüüs näitab aga, et paljude terviseökosüsteemi sisendite ja toodete puhul sõltub EL välismaistest tarneahelatest.
Ravimite tarneahelates võib nende keerukuse tõttu esineda häireid, mis võivad tekkida nii ELis kui ka väljaspool seda. Need võivad varieeruda kaubandusvaidlustest ja küberrünnetest kooskõlastamata varude kogumise, ekspordipiirangute, logistikahäirete, tootmispaikade sulgemise või kohapealsete õnnetuste ning heade tootmistavade mittejärgimiseni.
Ravimite tarneahelast on saanud üks integreeritumaid maailmas. Eelkõige iseloomustab geneeriliste ravimite toimeainete tootmist suur piirkondlik kontsentreerumine. Lisaks koondub geneeriliste ravimite toimeainete tootmine järjest rohkem Indiasse ja Hiinasse.
Geneeriliste ravimite toimeainete kogutoodangu väärtuse osakaal maailmas (2015)
- 66% Aasias, Vaikse ookeani piirkonnas (India ja Hiina)
- 24% ELis
- 3% Põhja-Ameerikas
- 7% mujal maailmas
ELi tootmisvõimsus on suur. Siiski ei ole piisavalt selge, mil määral tugineb EL ravimite toimeainete tootmisprotsesside ja sisendite puhul kolmandate riikide suutlikkusele. Tuleb määrata kindlaks rahvatervise seisukohast olulised kriitilise tähtsusega tooted, mille tootmiseks ELil ei ole piisavalt tootmisvõimsust. Selleks on komisjon käivitanud järgmise algatuse.
Struktureeritud dialoog ravimite varustuskindluse teemal
Vastavalt Euroopa ravimistrateegiale algatas Euroopa Komisjon struktureeritud dialoogi ravimite tarneahela asjaomaste avaliku ja erasektori osalejatega, et
- esmalt saada parem ülevaade nõrkadest kohtadest ja võimalikest sõltuvustest ning
- seejärel võtta meetmeid, et tugevdada ravimite tarneahelate vastupanuvõimet ja tagada kindlus ELi patsientide ravimitega varustamisel.
Patareid ja akud on ELi rohe- ja digipöörde seisukohast võtmetähtsusega. Need on ülimalt olulised, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti aitavad need ettevõtetel haarata maailmas juhtroll keskkonnasäästlike toodete ja tehnoloogiate valdkonnas. Eriti olulised on akud elektrisõidukite tootmisel. Neid kasutatakse üha enam energia salvestamiseks ja muudes tööstuslikes rakendustes, nagu masinad, mootortööriistad või kahveltõstukid.
Kuigi akutehnoloogiad on erinevad, on liitiumioonakutehnoloogia mitmesuguste hästitoimivate ja väljakujunenud akutehnoloogiatega võrreldes tänu oma parematele omadustele paljude akude puhul põhikomponent.
Liitiumioonakude elementide ülemaailmne tootmisvõimsus 2018. aastal
Tootmisvõimsust suurendavad tegurid
|
Liitiumioonakud suudavad võrreldes 1991. aastaga säilitada 300% rohkem energiat. | Kulude vähenemine (2010. aastal 1100 USD/kWh – 2019. aastal > 156 USD/kWh) |
|---|---|---|
 |
2040. aastaks prognoositakse ülemaailmse nõudluse suurenemist 90 gigavatt-tunnilt (GWh) 2016. aastal 4 000 GWh-ni. | Euroopa nõudlus peaks 2028. aastaks jõudma 400 GWh-ni. |
Peamised probleemid
EL toodab vaid 1% patareide ja akude toorainest. EL vajab liikuvus- ja energiasalvestussektorite vajaduste katmiseks järgmist:
- 2030. aastaks 7–18 korda rohkem liitiumi
- 2030. aastaks 2–5 korda rohkem koobaltit
- 2050. aastaks 16–57 korda rohkem liitiumi
- 2050. aastaks 3–15 korda rohkem koobaltit
- 84% töödeldud materjalidest ja komponentidest on pärit Aasiast
- 8–9% töödeldud materjalidest ja komponentidest on pärit EList
- ELis on teatatud mitmest investeeringust akumaterjalidesse, kuid vaja on täiendavaid investeeringuid
Võttes arvesse liitiumioonakude tähtsust, võttis komisjon vastu strateegilise tegevuskava Euroopa väärtusahela arendamiseks. Selleks on viimastel aastatel ulatuslikult kaasatud avaliku ja erasektori investeeringuid järgmiste algatuste kaudu:
Euroopa akuliit
2017. aastal loodud Euroopa akuliit toetab uuendusliku, konkurentsivõimelise ja kestliku akude väärtusahela arendamist Euroopas. Eelkõige aitab see lahendada patareide ja akude väikese tootmisvõimsuse probleemi ELis. Selle oodatavad tulemused on järgmised.
- Ehitada 2025. aastaks ELi vähemalt 15 gigatehast
- Tarnida 2025. aastaks akuelemente 6 miljonile elektriautole (360 GWh)
2024. aastaks võiks Euroopast saada suuruselt teine liitiumioonelementide tootja. Meie osa ülemaailmses tootmisvõimsuses võib kasvada 2024. aastaks 14,7%-ni ja 2029. aastaks 16,6%-ni, võrreldes 5,9%-ga 2019. aastal.
Koguinvesteeringud
 Elektromobiilsus |
Ainuüksi 2019. aastal 60 miljardi euro väärtuses investeeringuid Euroopa elektromobiilsuse väärtusahelasse, peamiselt erasektoris |
= 3,5 korda rohkem kui Hiinas |
 Teadusuuringud |
Aastatel 2019–2020 eraldatakse ELi teadusprogrammidest ligikaudu 270 miljonit eurot |
925 miljonit eurot, mis on programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatud uueks Euroopa partnerluseks, et luua akutööstuse väärtusahel. |
 Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid |
Esimesed toetused üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele: 3,2 miljardit eurot riigiabi, millele eeldatavasti lisandub veel 5 miljardit eurot erasektori investeeringuid |
Järgmised toetused üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele: 2,9 miljardit eurot riigiabina, millele lisandub 9 miljardit eurot erasektori investeeringutena |
Muud käimasolevad algatused
- Akusid käsitlev uus õigusraamistik jõustub tõenäoliselt 2022. aastal
- ELi kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelate vastupanuvõime tugevdamine
- Aku-uuringute rahastamise tõhus rakendamine programmi „Euroopa horisont“ raames
- Patareide ja akudega seotud kvalifitseeritud tööjõu arendamine Euroopas
Taastuvallikatest toodetud või vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik on võtmetähtsusega ELi tööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamise ja konkurentsivõimega seotud kriitiliste probleemide lahendamisel. EL on tehnoloogiliselt esirinnas mitme puhta vesiniku tehnoloogia puhul, kusjuures pooled elektrolüüsiseadmete tootjatest on Euroopa tootjad. Siiski sõltub EL põhikomponentide tooraine impordist ja taastuvenergia tarnimisest.
Vesinikul on ökosüsteemides palju rakendusi, näiteks keemia- ja rafineerimistööstus, aga ka liikuvus, energia salvestamine ja kütmine. Selle energiasisaldus massiühiku kohta on suur, mis muudab selle sobivaks näiteks raskeveokitega korraldatava transpordi jaoks. Kuid kõigepealt tuleb see kas maagaasist või vee elektrolüüsi teel „kätte saada“ ja selleks kulub energiat.
Taastuvenergial põhineva elektrolüüsivõimsuse sihipärane suurendamine
Euroopa vesinikuökosüsteemi suunas: etapid
- Täna–2024
Toetame vähemalt 6-gigavatiste elektrolüüsiseadmete paigaldamist ELis, et toota taastuvallikatest kuni üks miljon tonni saastevaba vesinikku
- 2025–2030
Vesinikust peab saama lõimitud energiasüsteemi lahutamatu osa vähemalt 40-gigavatiste elektrolüüsiseadmetega kuni kümne miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmiseks ELis
- 2030
Alates 2030. aastast tuleks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia laialdaselt kasutusele võtta, nii et see jõuaks ka sektoritesse, kus CO2-heidet on keeruline vähendada
Peamiste tööstussektorite (nt terase- või keemiatööstus, raskeveondus) süsinikdioksiidiheite vähendamiseks on vaja suurt ja usaldusväärset puhta vesiniku varu. Taastuvenergiast toodetava ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tarnenappus lühikeses perspektiivis ja taristu puudumine võivad järgnevate etappide investeerimisotsuseid edasi lükata.
- 2030. aastaks vajaliku elektrienergiamahu saamiseks on vaja 80–120 GW päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsust
Vesinikumajanduse jaoks vajalike põhikomponentide (nagu elektrolüüserid ja kütuseelemendid) puhul sõltub EL tooraine impordist.
- Kütuseelementide, elektrolüüsiseadmete ja vesiniku säilitamise tehnoloogia tootmiseks on vaja umbes 30 toorainet. 13 neist on liigitatud kriitilise tähtsusega tooraineteks.
- Euroopa vesinikuliit. Komisjon on loonud Euroopa saastevaba vesiniku liidu, nagu on teatatud 2020. aasta märtsi tööstusstrateegias. Praegu on käimas ELi vesinikustrateegia rakendamiseks vajalike investeeringute ja projektide esitamise protsess.
- ELi rahastus. Vesiniku väärtusahela arendamisele võivad kaasa aidata mitmed programmid, nagu tulevane saastevaba vesiniku alane partnerlus programmi „Euroopa horisont“ raames, innovatsioonifond, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond ja õiglase ülemineku fond.
- Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid. Käimas on arutelud mitme liikmesriigiga ühe või mitme võimaliku üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti üle.
- Koostöö kolmandate riikidega. Kogu maailma hõlmava, eeskirjadel põhineva vesinikuturu tekkimiseks on vajalik ülemaailmne koostöö puhta vesiniku alase teadus- ja arendustegevuse, standardite ja määratluste valdkonnas.
- Sõltuvused. Kütuseelementide ja elekrolüüsiseadmete puhul võetakse sõltuvuste vähendamiseks meetmeid tooraineid käsitleva tegevuskava ja Euroopa tooraineliidu raames.
Pooljuhid teevad võimalikuks meie igapäevaste nutiseadmete ja -teenuste toimimise. Nende abil saavad peamised tööstusharud teha uuendusi ja üleilmselt konkureerida, et Euroopa saaks kavandada ja toota kõige võimsamaid protsessoreid. Piiratud tootmisvõimsus, kõrged sisenemiskulud ja võrdsete tingimuste puudumine seavad aga ohtu ELi suutlikkuse digitehnoloogiale ülemineku võimalusi täielikult ära kasutada.
Hiljutine pooljuhtide nappus autotööstuses on näide ELi probleemidest. Pooljuhtkiibid on kõigi digitaalsete toodete ja teenuste põhielemendid. Need on integreeritud autodesse, õhusõidukitesse, meditsiiniseadmetesse, mobiiltelefonidesse, võrkudesse ja superarvutitesse.
Peamised probleemid
Kõrgtehnoloogiliste kiipide väljatöötamine ja arendamine võib maksta kuni 1 miljard eurot. Tipptasemel tehase rajamiseks on vaja kuni 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid. 2020. aastal tootis kõrgtehnoloogilisi kiipe ainult kaks tootjat: TSMC (Taiwan) ja Samsung (Lõuna-Korea).
EL sõltub üldiste disainivahendite puhul suurel määral USAst ja kõrgtehnoloogilise kiibitootmise puhul Aasiast.
Valdkonnas kahjustavad konkurentsi geopoliitilised pinged ja võrdsete tingimuste puudumine. Kiipide arendamist ja tootmist on üha rohkem riiklikult toetatud.
ELi osa ülemaailmsetest tuludest on ligikaudu 10% ning andmetöötlus- ja sidesektorite puhul umbes 6%.
- Tugevdada tehnoloogiaid. Euroopa ühised meetmed ja algatused peavad aitama jõuliselt taastada suure võimsusega ja energiatõhusa andmetöötluse, side, taristu ja tehisintellekti paljude rakenduste võimaldamiseks esmatähtsate protsessorite ja pooljuhttehnoloogiate tootmisvõimsust.
- Euroopa ühine pingutus. 2020. aasta detsembris lubasid paljud liikmesriigid ühisdeklaratsioonis teha koostööd, et tugevdada ökosüsteemi ja laiendada oma tööstuse kohalolekut kogu tarneahelas.
- Protsessori- ja pooljuhttehnoloogiate liit. Komisjon valmistab ette selle käivitamist, et tuua kokku suur hulk sidusrühmi. Liit aitab saavutada ELi peamisi poliitilisi eesmärke mikroelektroonika valdkonnas.
- Taaste- ja vastupidavusrahastu. Vastavalt ELi riigiabi eeskirjadele kuuluvad pooljuhid nende valdkondade hulka, millele on suunatud taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringud. 20% Euroopa taaste- ja vastupidavuskavade vahenditest tuleks suunata digiüleminekule.
- Õigusraamistik Sektorit on mõjutanud ettevõtete omandamine, mida on rahaliselt toetanud EL ja liikmesriigid. ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus annab võimaluse hinnata välisinvesteeringute riske julgeolekule ja avalikule korrale. Hiljuti esildatud määruses, mis käsitleb ühtse turu moonutamist välissubsiidiumide valdkonnas, tehakse ettepanek võtta kasutusele uus vahend, et hinnata moonutusi, mida põhjustavad välisriikide valitsuste antavad toetused ühtse turu võrdsetes tingimustes.
- Tarneahela vastupidavus. Tööstus-, teadus- ja kaubanduspoliitika sidus kombineerimine võib hõlbustada alternatiivsete tarneallikate mitmekesistamist ning tugevdada olemasolevaid tarneahelaid partnerluse ja koostöö kaudu üleilmsete partneritega.
Andmed on muutumas iga organisatsiooni strateegiliseks varaks. Pilvandmetöötluse tehnoloogiad võimaldavad selliste tehnoloogiate toimimist nagu tehisintellekt, asjade internet ja 5G/6G. Need on ELi tööstuse ja avaliku sektori rohelise ja digitaalse tuleviku jaoks strateegilise tähtsusega tehnoloogiad. Euroopal on järgmisel kümnendil ainulaadne turuvõimalus tugevdada oma andmetöötlustehnoloogiaid, kasutades ära eesseisvaid muutusi, eelkõige seoses servandmetöötlusega.
Pilvetehnoloogia võimaldab tellimuspõhist, paindlikku ja odavamat andmete säilitamist ja töötlemist. Pilvetehnoloogiate tööks kasutatakse keskseid andmekeskusi, hajusseadmeid või kasutaja lähedal asuvaid ühendatud seadmeid (servtöötlus). Paljud teenused, mida ettevõtjad, avalik haldus ja kodanikud igapäevaselt kasutavad, põhinevad pilvandmetöötlusel.
Võimalused ELi autonoomia saavutamiseks
kõigist loodud andmetest töödeldakse 2025. aastaks eelduste kohaselt ilma praeguste turgu valitsevate osalejateta
Suur kasv tarkvarateenuste valdkonnas annab Euroopa pakkujatele hea võimaluse oma positsiooni parandada
5G võrgud ja mitme pilve andmetöötlus (riski vähendamise vahendina) kujutavad endast lisavõimalusi
Vaatamata mõningasele kasvule viimastel aastatel kasutatakse ELis pilveteenuseid endiselt vähe. Kuigi 2018. aastaga võrreldes on olukord paranenud, kasutas Eurostati andmete kohaselt 2020. aastal pilveteenuseid vaid 36% ELi ettevõtetest, peamiselt lihtsate teenuste jaoks, nagu e-post ja failide säilitamine.
Suurima ELis asuva pilveteenuse pakkuja tulud moodustavad alla 1% Euroopa turult saadavast kogutulust. Võrdlusena on nelja maailma juhtiva ettevõtja (Amazon Web Services, Microsoft Azure, Google Cloud ja Alibaba Cloud) osa 2021. aastal üle 80% üleilmsest tulust. Nende hiidude turupositsioon ja mastaap muudavad teiste konkurentide turule sisenemise vähem tasuvaks ja takistavad Euroopal juhtpositsiooni saavutamist.
Olukorda halvendab hinnanguliselt 11 miljardi euro suurune investeeringute puudujääk aastas, kui võrrelda USA ja Hiina ning ELi poolt pilveteenustesse tehtavaid investeeringuid.
Pilveteenuste kasutajatel on praktikas väga piiratud või olematu võimalus pilveteenuste pakkujat vahetada. Lisaks väljendavad nad muret välismaiste pilveteenuste kasutamise pärast seoses isikuandmete kaitse, küberturvalisuse või kohaldatava õigusega.
- Uus tööstusandmete ning serv- ja pilvandmetöötluse tööstusliit. Komisjon teeb ettevalmistusi, et tuua kokku suur hulk sidusrühmi, aidata tugevdada Euroopa tööstuse positsiooni üleilmsel pilv- ja servandmetöötluse turul, võttes eelkõige arvesse seaduspära, et andmetöötlusvõimekuse jaotamine ja detsentraliseerimine suureneb, ning vajadust võimaldada liidupõhist ja müüjast sõltumatut pilve ökosüsteemi.
- ELi investeeringud Euroopa pilvandmetöötluse liitu. Meie eesmärk on aastatel 2021–2027 kaasrahastada Euroopa andmeruume ja Euroopa pilvandmetöötluse liitu. ELi investeeringud suunatakse programmi „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu 2 ja programmi „Euroopa horisont“ kaudu.
- Era- ja riiklikud kaasinvesteeringud. 2020. aasta oktoobris allkirjastasid kõik liikmesriigid ühisdeklaratsiooni ja leppisid kokku koostöös, et parandada olemasolevat suutlikkust, kujundada järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust ja stimuleerida pilveteenuste kasutuselevõttu kogu ELis. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (osa NextGenerationEUst) on oluline kanal liikmesriikide investeeringute jaoks.
- Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid. Mitu liikmesriiki on käivitanud protsessi, et valmistada ühiselt ette võimalikku üleeuroopalist huvi pakkuvat projekti, mis keskendub järgmise põlvkonna pilve- ja servataristule ja -teenustele.