Euroopa tööstusstrateegia

Komisjon pani 10. märtsil 2020 aluse tööstusstrateegiale, millega toetatakse kaksiküleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele, suurendatakse ELi tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdatakse Euroopa avatud strateegilist autonoomiat. Päev pärast uue tööstusstrateegia esitamist kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon COVID-19 pandeemiaks.

Komisjon ajakohastas 11. mail 2021 ELi tööstusstrateegiat, et võtta tööstuseesmärkide seadmisel täiel määral arvesse uut olukorda pärast COVID-19 kriisi ning edendada üleminekut kestlikumale, digitaalsemale, vastupanuvõimelisemale ja maailmas konkurentsivõimelisemale majandusele. See ajakohastamine ei asenda 2020. aasta tööstusstrateegiat ega vii lõpule sellega käivitatud protsesse – suur osa sellest tööst on veel käimas ja nõuab sihipäraseid jõupingutusi. See on sihipärane ajakohastamine, milles keskendutakse sellele, mida on veel vaja teha ja mida on vaja õppida.

Kuna väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on eri tööstusharudes innovatsiooni edendamisel põhiroll, tuleb neid kõigis strateegia meetmetes arvesse võtta. Seepärast pööratakse VKEde regulatiivsele koormusele läbivalt rohkem tähelepanu. Uutest meetmetest on VKEdele ja idufirmadele palju kasu, sest nende tulemusena tugevdatakse ühtset turgu, vähendatakse tarnesõltuvust ning kiirendatakse rohe- ja digipööret. Strateegia hõlmab ka mõningaid ainult VKEdele suunatud meetmeid, näiteks vastupidavuse suurendamiseks, hilinenud maksete vältimiseks ja maksevõime toetamiseks.

COVID-19 kriisi õppetunnid

COVID-19 kriis on ELi majandust tugevalt mõjutanud. Selle mõju on ökosüsteemide ja ettevõtete suuruse lõikes erinev. Kriis tõi esile üleilmsete väärtusahelate omavahelise seotuse ja näitas, kuivõrd tähtis on ühtse turu sujuv toimimine ja integreeritus üleilmsesse majandusse.

Kuigi kriisi on mõjutanud eri tööstusharusid ja ettevõtteid erineval määral, on see juhtinud tähelepanu järgmistele olulistele probleemidele: 

• suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine
• üleilmsete tarneahelahäirete mõju esmatarbekaupade kättesaadavusele 
• nõudlushäired

Nende probleemide lahendamiseks pakutakse ajakohastatud tööstusstrateegias välja meetmed kriisi õppetundide arvesse võtmiseks ja investeeringute jätkumiseks. Eelkõige keskendutakse järgmisele:

Ühtse turu vastupidavus

Ühtne turg on ELi kõige väärtuslikum saavutus, mis tagab Euroopa ettevõtetele kindluse, piisava mastaabi ja hüppelaua üleilmsele turule. COVID-19 pandeemia tõttu on ühtse turu pakutavad võimalused aga kitsenenud. Ettevõtted ja kodanikud on pidanud leppima suletud piiridega, esinenud on tarnehäireid ja sündmused on sageli olnud etteaimamatud.     

Olukorra lahendamiseks esitab komisjon järgmised meetmed. 

14 tööstusharu on: lennundus ja kaitse, põllumajanduslik toidutööstus, ehitus, kultuuri- ja loomemajandus, digitööstus, elektroonika, energiamahukad tööstusharud, taastuvad energiaallikad, tervis, liikuvus – transport – autotööstus, lähiteenused, sotsiaalmajandus ja tsiviiljulgeolek, jaekaubandus, tekstiilitööstus ja turism

ELi avatud strateegilise autonoomia tugevdamine

Aruandes on põhjalikult analüüsitud ka kuut strateegilist tootevaldkonda, kus EL sõltub välisallikatest: tooraine, akud, ravimite toimeained, vesinik, pooljuhid, pilv- ja servtehnoloogiad:

• tooraine
• akud
• ravimite toimeained
• vesinik
• pooljuhid
• pilv- ja servandmetöötlus

Kaksikülemineku kiirendamine

2020. aasta tööstusstrateegia sisaldas loetelu ELi tööstuse rohe- ja digipöörde toetamiseks ette nähtud meetmetest, millest paljud on juba vastu võetud või käivitatud. Pandeemia tõttu on rohe- ja digipöörde tempo ja ulatus aga oluliselt vähenenud. Tulevikus haaravad tõenäoliselt juhtrolli ettevõtted, kes panustavad kestlikkusse ja digiteerimisse. 

Kaksikülemineku kiirendamiseks esitab komisjon järgmised ettepanekud.