Jäätmevabadus: mida teeb EL jäätmete paremaks käitlemiseks?

Igal aastal tähistame 30. märtsil rahvusvahelist jäätmevaba päeva, et suurendada teadlikkust jäätmete vastutustundliku käitlemise tähtsusest ning soodustada kestlikku tarbimist ja tootmist. ELis toodab iga inimene aastas keskmiselt 511 kg jäätmeid ja ainult 38% jäätmetest võetakse ringlusse. See on tõsine probleem ja EL võtab selle olukorra lahendamiseks meetmeid. Vaadelgem, kuidas seda teha.

ELi lähenemisviisis jäätmekäitlusele juhindutakse kolmest peamisest eesmärgist:

• jäätmekäitluse parandamine;
• innovatsiooni soodustamine ringlussevõtu valdkonnas;
• prügilatesse ladestatavate jäätmete piiramine.

Jäätmete raamdirektiiv on ELi õigusraamistik jäätmete töötlemiseks ja käitlemiseks ELis. Sellega kehtestatakse jäätmete valdkonna prioriteetide järjestus, mida nimetatakse jäätmehierarhiaks, kus eelistatud variant on ennetus ning jäätmete kõrvaldamine on viimane abinõu. ELil on ka palju sihipäraseid eeskirju, mis käsitlevad kõiki alates patareidest ja akudest kuni biolagunevate jäätmeteni ning laevandusest romusõidukiteni.

Veebruaris jõustusid pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevad ELi eeskirjad. Nende eesmärk on vähendada ühekordselt kasutatavate plastide kasutamist, mis põhjustab tohutut keskkonnaprügi. Siia kuuluvad näiteks väikesed plastpakendid maitseainete, kastmete, suhkru ja kohvikooreasendajate jaoks, mida kasutatakse ainult üks kord ja mis visatakse seejärel ära ning millele tuleks otsida alternatiive.

Töö ringluspõhisema ja vastupidavama majanduse suunas ei seisne mitte ainult keskkonnahoidlikkuses, vaid ka ELi konkurentsivõime suurendamises. Tulevikku vaadates ja selleks, et aidata luua turunõudlust alternatiivsete materjalide ja ühtse jäätmeturu järele, kavandab komisjon uut ringmajanduse õigusakti, mis on kavas vastu võtta 2026. aastal.

Lisateave

Jäätmed ja ringlussevõtt ELis

Jäätmete raamdirektiiv