Euroopa Komisjon avaldas viienda iga-aastase õigusriigi aruande, milles jälgitakse asjade edenemist ja tehakse kokkuvõte õigusriigi olukorrast kõigis liikmesriikides. Sellest nähtub, et EL on täna viie aasta taguse ajaga võrreldes võimalike probleemide avastamiseks, ennetamiseks ja lahendamiseks tunduvalt paremini valmis. See näitab Euroopa demokraatlike riikide vastupidavust ja vastastikust usaldust ELis, samuti ühtse turu head toimimist ning ettevõtluskeskkonda, mis toetab konkurentsivõimet ja kestlikku majanduskasvu.Igal aastal esitatakse aruandes ELi liikmesriikidele uued soovitused. Aruandest on saanud positiivsete reformide tõeline tõukejõud: 68% 2023. aastal esitatud soovitustest on täielikult või osaliselt arvesse võetud. Mõnes liikmesriigis esineb siiski endiselt süsteemseid probleeme ja on ka neid, kus olukord on halvenenud. Tänavune aruanne sisaldab esimest korda Albaaniat, Montenegrot, Põhja-Makedooniat ja Serbiat käsitlevaid peatükke, et toetada nende reformipüüdlusi ja tagada jätkuv töö õigusriigi valdkonnas, et liikuda edasi ELi liikmesuse suunas. 2024. aasta aruande peamised järeldused ja soovitused.Kohtureformid: kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks on alustatud oluliste reformidega. Ometi on kohtusüsteemi sõltumatusega endiselt süsteemseid probleeme ja juhtumeid, kus olukord on halvenenud. Vaja on kaitsemeetmeid kohtunike ametisse nimetamisel, prokuratuuri autonoomiat tuleb tugevdada ja tagada tuleb piisavad vahendid.Korruptsioonivastase võitluse raamistikud: korruptsioon on endiselt tõsine probleem, kuid ELi riigid oskavad sellega paremini võidelda: nad on suurendanud vahendeid õiguskaitseasutuste, prokuratuuride ja kohtute võimekuse suurendamiseks. Vaja on täiendavaid meetmeid, et tugevdada ennetavaid raamistikke ning tagada korruptsioonijuhtumite tulemuslik uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine.Meediavabadus ja mitmekesisus: ajakirjanike turvalisuse ja töökeskkonna parandamiseks on astutud konkreetseid samme ning mitme riikliku meediat reguleeriva asutuse ülesandeid ja pädevust on laiendatud. Endiselt on probleeme avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni sõltumatu juhtimise ja finantsstabiilsuse, meediaomandi läbipaistvuse, avalikele dokumentidele juurdepääsu õiguse ning riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamisega. Soovitustes keskendutakse nendele valdkondadele, et tagada vaba ja pluralistlik meediamaastik.Institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid: tehtud on jõupingutusi õigusloomeprotsesside parandamiseks. Kuid probleeme on: need puudutavad näiteks kiirendatud menetluste ülemäärast kasutamist, õigusloome kvaliteeti ning piiranguid, millega puutuvad kokku kodanikuühiskond ja inimõiguste kaitsjad. Soovituste eesmärk on tugevdada õigusloomeprotsesse ja toetada sõltumatute asutuste toimimist.Õigusriigi põhimõte on ELi identiteedi lahutamatu osa, ilma milleta ei ole võimalik tagada muude väärtuste austamist. Viimase Eurobaromeetri eriuuringu kohaselt nõustub rohkem kui seitse ELi kodanikku kümnest, et ELil on oluline roll õigusriigi põhimõtete järgimisel nende riigis. Peaaegu üheksa ELi kodanikku kümnest peavad oluliseks, et kõik ELi liikmesriigid austaksid ELi põhiväärtusi.Lisateave2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – pressiteade2024. aasta aruanne õigusriigi kohta2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – soovitused2024. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – riike käsitlevad peatükidÕigusriigi põhimõteIga-aastane õigusriigi tsükkel – teabelehtEurobaromeetri eriuuring õigusriigi kohta Üksikasjad Avaldamiskuupäev24. juuli 2024AutorTeabevahetuse peadirektoraat
