Mida EL teeb?
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärk on kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning edendada kestlikku arengut.
Rohepööre võimaldab ELi kodanikel elada hästi ja võtta arvesse planeedi ökoloogilisi piiranguid. Meie ülesanne on ehitada üles innovaatiline ringmajandus, mis põhineb usaldusväärsetel ökosüsteemidel. Üliolulist elurikkust tuleb kaitsta ja taastada ning kõrvaldada saaste- ja terviseriskid.
Seda lähenemisviisi kohaldatakse ka rahvusvahelisel tasandil, aidates ELil olla rohepöörde eestvedajaks ülemaailmsel areenil.
ELi keskkonnavaldkonna peamised eesmärgid on järgmised.
- Saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk ja jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
- Suurendada kohanemisvõimet, tugevdada vastupanuvõimetja vähendada haavatavust kliimamuutuste suhtes.
- Lähtuda ulatuslikumalt taastava majanduskasvu mudelist, vähendada majanduskasvu seoseid ressursikasutuse ja keskkonnaseisundi halvenemisega ning kiirendada üleminekut ringmajandusele.
- Liikuda nullsaaste eesmärgi poole (eelkõige seoses õhu, vee ja pinnasega) ning kaitsta eurooplaste tervist ja heaolu.
- Kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ning suurendada looduskapitali.
- Vähendada tootmise ja tarbimise keskkonda ja kliimat kahjustavat mõju.
Faktid keskkonna kohta
Tegevusvaldkonnad
Tutvuge poliitikaga, millega edendatakse kestlikke tooteid, jäätmekäitlust ja ringlussevõttu, piiratakse tööstusheidet ning tegeletakse plasti- ja pakendijäätmetega.
Uurige, kuidas EL kaitseb liike, tolmeldajaid, elupaiku ja metsi ning taastab loodus- ja linnakeskkonda.
Meetmed õhu, vee ja pinnase nullsaaste saavutamiseks, et luua mürgivaba keskkond.
ELi võitlus metsa- ja maastikupõlengute vastu, alates ennetamisest kuni ressursside aktiivse kasutuselevõtuni
Peamised saavutused
- 27 000 kaitsealast koosnev Natura 2000 võrgustik hõlmab praegu peaaegu viiendikku ELi maismaast, kaitseb sadu liike ja elupaiku ning pakub miljonitele eurooplastele elutähtsaid teenuseid ja sissetulekut.
- Tänu sellele, et loodusvarade tootlikkus on alates 2000. aastast ligikaudu 35% kasvanud, vähenes tootmisest pärit kasvuhoonegaaside heide ELis aastatel 2008–2021 ligikaudu 25%, mis näitab, et ringmajandusele üleminekul on kliimaneutraalsuse saavutamisel oluline roll.
- Jäätmeteke terve ELi kogu majandustegevuses ja kodumajapidamistes on viimase kümne aasta jooksul vähenenud peaaegu 3%, jõudes 2020. aastal 4,8 tonnini elaniku kohta.
- ELi ökomärgis on nüüd peaaegu 100 000 tootel, mis tagab väiksema keskkonnamõju ja aitab vältida rohepesu.
- Õhusaaste mõju tervisele on alates 2005. aastast vähenenud 45% tänu regulatiivsetele täiustustele ja heitkoguste vähendamisele, mis on toonud kaasa enneaegsete surmade märkimisväärse vähenemise.
- Plastist mereprügi maht on alates 2015. aastast vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra.
- EL on ülemaailmne liider kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel rahvusvaheliste kohustuste kaudu: Kunmingi-Montréali üleilmne elurikkuse raamistik, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja ÜRO üleilmne plastilepe.
- Mitu olulist uut pikaajalise mõjuga õigusakti on muu hulgas looduse taastamise määrus, raadamist käsitlev määrus ja kestlike toodete ökodisaini määrus.
Fookuses
Jõustunud on ELi direktiiv, millega vaadatakse läbi pinna- ja põhjavee saasteainete loetelud. See aitab tagada selle, et need kajastavad uusimaid teaduslikke nõuandeid ning et aineid jälgitakse tähelepanelikumalt ja nende suhtes kohaldatakse rangemat kontrolli.
Veesaasteainete loetelu sisaldab keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikke hiljuti kindlaks tehtud aineid, nagu PFAS-ained, pestitsiidid ja ravimid. Läbivaadatud õigusaktiga võetakse kasutusele ka uus meetod, millega hinnatakse saasteainete kombineeritud mõju vee kvaliteedile, mitte ei mõõdeta aineid eraldi, mis võib muuta seire põhjalikumaks ja tõhusamaks.
Seda lehekülge ajakohastati viimati 13 Mai 2026