Euroopa digikümnendi edusammudEuroopa Liit: ohutu ja usaldusväärse digimaailma esirinnas Credit: Adobe Stock | TippapattELi teedrajav ülemaailmne lähenemisviisKoroonaviiruse pandeemia näitas veenvalt digiülemineku eeliseid igapäevaelu jaoks ja kinnitas Euroopa inimkeskse digiülemineku õigsust. See üleminek on aluseks ka Euroopa digikümnendi neljale sambale, milleks on:kodanike võimestamine digioskustegaettevõtete digiüleminekavalike teenuste digiteeriminedigitaristu tugevdamineVõimalus suhelda teispool piiri elavate sõprade ja perekonnaga peaks olema pigem õigus kui privileeg. Seetõttu esitas komisjon 2022. aasta jaanuaris Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni eelnõu. See ettepanek on järg mitmele olulisele õigusaktile, millega on muudetud nii Euroopas kui ka mujal digiruum turvalisemaks ja vabamaks, et kaitsta inimeste põhiõigusi ja andmeid. 250 miljardit eurottaasterahastust „NextGenerationEU“ digitaliseerimise hoogustamiseks127 miljardit eurottaaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid digivaldkonna jaoksVähemalt 80%ELi elanikest on omandanud 2030. aastaks elementaarsed digioskused Peamised saavutused Peamised saavutused Tehisintellekti reguleerimine ja andmete kaitsmine 2021. aasta aprillis avaldas komisjon kaua oodatud tehisintellekti määruse eelnõu. Kõnesolev õigusakt, millega nähakse tehisintellektisüsteemide kasutamise jaoks ELis ja ühtsel turul ette riskipõhine valdkonnaülene regulatiivne lähenemisviis, kujutab endast seni kõige kaugemale vaatavat katset tehisintellektitehnoloogiat reguleerida.Sellega ühtlustatakse üle kogu ELi tehisintellekti reguleerivad normid, et tagada õiguskindlus, soodustada tehisintellektialaseid investeeringuid ja innovatsiooni ning suurendada üldsuse kindlustunnet, et tehisintellektisüsteeme kasutatakse kooskõlas Euroopa väärtuste ja põhiõigustega. 2021. aasta sügisel leppis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukoguga kokku andmehalduse määruse suhtes, mille abil suurendada inimeste usaldust andmejagamise vastu. 2022. aasta veebruaris täiendati seda andmemääruse ettepanekuga, milles sätestatakse uued normid selle kohta, kes saab ELi eri majandussektorites loodud andmeid kasutada ja neile juurde pääseda. Samuti loob komisjon strateegilistes valdkondades era- ja avaliku sektori osalejaid kaasavad ühised Euroopa andmeruumid. 1 miljard eurot aastasinvesteeringuid tehisintellekti valdkonda Euroopa Komisjonilt Tugevama digitaalse turu ülesehitamine 2022. aasta märtsis saavutati ELis kokkulepe digiturgude määruse üle, millega reguleeritakse sisule juurdepääsu kontrollivate suurte digiplatvormide tegevust, et Euroopa digitaalne ühtne turg oleks avatud ja aus.Sellega kehtestati sisule juurdepääsu kontrollivate platvormide suhtes mitu selgelt määratletud kohustust ja keeldu, millega ohjeldada suuri digiettevõtjaid kuritarvitamast oma turujõudu ja võimaldada uutel turuosalistel turule siseneda. Digiturgude määrus, mis katab paljusid tavasid ja teenuseid, teeb komisjonist maailma esimese suurte tehnoloogiaettevõtete turu reguleerija. 2022. aasta aprillis saavutati oluline kokkulepe ka digiteenuste määruse suhtes, mis on digivaldkonna reguleerimisel maailmas esimene omalaadne. Määruses lähtutakse põhimõttest, et see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, on ebaseaduslik ka internetis. Selles nõutakse väga suurtelt digiplatvormidelt ja otsingumootoritelt, et nad kaitseksid oma kasutajaid ebaseadusliku sisu, kaupade ja teenuste eest. Lisaks peavad digiplatvormid ja otsingumootorid hindama ja leevendama laiemat kahju, mida nende tegevus ja algoritmid võivad põhjustada põhiõigustele, laste heaolule ja ühiskondlikule arutelule.Nii digiturgude määrus kui ka digiteenuste määrus jõustuvad käesoleval aastal ja neid hakatakse kohaldama 2023. aastal. Kiibituru juhtpositsiooni poole President Ursula von der Leyen with Mark Rutte and Margrethe Vestager at a semiconductors factoryKomisjoni poolt 2022. aasta veebruaris esitatud kiibimääruse ettepanek on ELi digipöörde üks juhtprojekte.Tuleviku majandust ei saa ilma kiipideta ette kujutada. Kiibid on meie telefonides, arvutites, autodes, meditsiiniseadmetes ja kõigis muudes ühendatud seadmetes.Pandeemia põhjustatud ja senini jätkuvad tarneahelahäired on suurendanud vajadust investeeringute järele. Euroopa peab jõudma pooljuhtide projekteerimise ja tootmise esirinda. InvesteeringudEuroopa kiibiökosüsteemi loomisesse43 miljardit eurot valitsemissektori investeeringuidELi ja liikmesriikide poolt kiipide arendamise ja tootmise edendamiseks19 miljardit eurot investeeringuid ELi USA suurima kiibitootja poolt Digiülemineku piirialad: rahandus ja kosmos 2021. aasta jaanuaris leppisid komisjon ja Euroopa Keskpank kokku ühiselt uurida digitaalse euro võimalikke mehhanisme ja regulatiivset mõju. Olukordades, kus füüsilist raha ei saa kasutada, pakuks keskpanga emiteeritud digitaalses vormis raha tarbijatele ja ettevõtjatele suuremat valikut. Digitaalne euro võiks täiendada sularaha, et vastata maksete tegemise uutele vajadustele kõikjal maailmas. EList saaks sel viisil esimene paik maailmas, kus kodanike kaitstakse õigusnormide jõul krüptovarade investeeringutega seotud riskide eest, püüdes tagada ühtaegu finantsstabiilsuse ja võimaldada sektoris innovatsiooni. 2022. aasta juunis jõudsid ELi kaasseadusandjad pöördelise tähtsusega kokkuleppele komisjoni esildatud krüptovaramääruse suhtes. Samal ajal pakutakse liidu kosmoseprogrammi raames juba praegu väärtuslikke andmeid ja teenuseid paljudele igapäevarakendustele, näiteks äritranspordi ja personaalse navigatsiooniteenuse, täppispõllumajanduse ja kliimamuutustega seotud lahenduste toetamiseks. 2022. aasta veebruaris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kahe uue juhtalgatuse kohta, millega edendada satelliidipõhist turvalist ühenduvust ja kosmoseliikluse korraldamist. Koostöö kolmandate riikidega digitehnoloogia vallas European Commission President Ursula von der Leyen and US President Joe Biden2021. aasta juunis loodud ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu pakub osalejatele tõhusat platvormi oma lähenemisviiside koordineerimiseks ning koostöö süvendamiseks peamistes digi-, tehnoloogia-, majandus- ja kaubandusküsimustes.Selle raames on välja kuulutatud uued algatused tarneahelate, toiduga kindlustatuse, kujunemisjärgus tehnoloogia, digitaalse taristu ja kaubanduse valdkonnas. Nende algatustega:tugevdatakse ühiseid demokraatlikke väärtusitugevdatakse Atlandi-ülest ülemaailmset konkurentsivõimettoetatakse töötajaid ja peresid mõlemal pool Atlandi ookeanisuunatakse ülemaailmset digi- ja tehnoloogilist üleminekut Samas teeb Euroopa Liit üle kogu maailma koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et kujundada digivaldkonnas välja üleilmsed reeglid. ELi reformide prognoosist lähtudes tuleb tihendada digisuhteid peamiste partneritega ja kehtestada digikaubanduse reeglid. 2022. aasta mais toimunud ELi-Jaapani tippkohtumisel sõlmiti digipartnerlus Jaapaniga ning samalaadsed läbirääkimised on käimas Singapuri ja Lõuna-Koreaga. Juhtroll teadusuuringute ja innovatsiooni vallas Programm „Euroopa horisont“ on maailma suurim riikidevaheline teadus- ja innovatsiooniprogramm, millele on kuni 2027. aastani eraldatud 95,5 miljardit eurot.Selle programmi raames asutas komisjon Euroopa Innovatsiooninõukogu, et toetada pöördelisi uuendusi kogu nende elutsükli jooksul.2022. aasta juulis võeti vastu uus Euroopa innovatsioonikava, mis sisaldas viit peamist juhtprogrammi, mille abil tõsta EL maailmas süvatehnoloogia innovatsiooni liidriks. Sellel on potentsiaal kaasata institutsionaalsetelt erainvestoritelt kasvufirmade toetamiseks ligi 45 miljardit eurot. Lisaks luuakse innnovatsioonikavaga programm miljoni inimese koolitamiseks süvatehnoloogiliste oskuste alal.Komisjon suurendab jõupingutusi ka teedrajavate keskkonnahoidliku tehnoloogia projektide käivitamiseks. Partnerluse EU-Catalyst abil edendatakse ja võimendatakse investeeringuid suure mõjuga ELi projektidesse elutähtsa kliimatehnoloogia vallas (rohevesinik, kestlikud lennukikütused, CO2 kogumine otse atmosfäärist ja pikaajaline energiasalvestus). Partnerlus käivitati COP26-l ja selle abil loodetakse võtta 2026. aastaks kasutusele kuni 840 miljonit eurot. 164 innovaatilist idufirmat ja VKEdsaavad Euroopa Innovatsiooninõukogu kaudu 990 miljonit eurot oma läbimurdeliste uuenduste rahastamiseks Vastutuse välistamine: sellel leheküljel esitatud andmeid ajakohastati viimati 31. augustil 2022. Edusammud muudes valdkondades Solidaarsuse ja teaduse abil pandeemia vastuRohepöörde liiderKava „REPowerEU“Õiglase ülemineku juhtimineVõrdõigusliku liidu ehitamineEuroopa demograafia, noored ja mitmekesisus SaavutusedVon der Leyeni juhitav komisjonLisateave Seotud lingid Digiajastule vastav EuroopaEuroopa digituleviku kujundamine
Credit: Adobe Stock | TippapattELi teedrajav ülemaailmne lähenemisviisKoroonaviiruse pandeemia näitas veenvalt digiülemineku eeliseid igapäevaelu jaoks ja kinnitas Euroopa inimkeskse digiülemineku õigsust. See üleminek on aluseks ka Euroopa digikümnendi neljale sambale, milleks on:kodanike võimestamine digioskustegaettevõtete digiüleminekavalike teenuste digiteeriminedigitaristu tugevdamineVõimalus suhelda teispool piiri elavate sõprade ja perekonnaga peaks olema pigem õigus kui privileeg. Seetõttu esitas komisjon 2022. aasta jaanuaris Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooni eelnõu. See ettepanek on järg mitmele olulisele õigusaktile, millega on muudetud nii Euroopas kui ka mujal digiruum turvalisemaks ja vabamaks, et kaitsta inimeste põhiõigusi ja andmeid.
2021. aasta aprillis avaldas komisjon kaua oodatud tehisintellekti määruse eelnõu. Kõnesolev õigusakt, millega nähakse tehisintellektisüsteemide kasutamise jaoks ELis ja ühtsel turul ette riskipõhine valdkonnaülene regulatiivne lähenemisviis, kujutab endast seni kõige kaugemale vaatavat katset tehisintellektitehnoloogiat reguleerida.Sellega ühtlustatakse üle kogu ELi tehisintellekti reguleerivad normid, et tagada õiguskindlus, soodustada tehisintellektialaseid investeeringuid ja innovatsiooni ning suurendada üldsuse kindlustunnet, et tehisintellektisüsteeme kasutatakse kooskõlas Euroopa väärtuste ja põhiõigustega.
2022. aasta märtsis saavutati ELis kokkulepe digiturgude määruse üle, millega reguleeritakse sisule juurdepääsu kontrollivate suurte digiplatvormide tegevust, et Euroopa digitaalne ühtne turg oleks avatud ja aus.Sellega kehtestati sisule juurdepääsu kontrollivate platvormide suhtes mitu selgelt määratletud kohustust ja keeldu, millega ohjeldada suuri digiettevõtjaid kuritarvitamast oma turujõudu ja võimaldada uutel turuosalistel turule siseneda. Digiturgude määrus, mis katab paljusid tavasid ja teenuseid, teeb komisjonist maailma esimese suurte tehnoloogiaettevõtete turu reguleerija.
President Ursula von der Leyen with Mark Rutte and Margrethe Vestager at a semiconductors factoryKomisjoni poolt 2022. aasta veebruaris esitatud kiibimääruse ettepanek on ELi digipöörde üks juhtprojekte.Tuleviku majandust ei saa ilma kiipideta ette kujutada. Kiibid on meie telefonides, arvutites, autodes, meditsiiniseadmetes ja kõigis muudes ühendatud seadmetes.Pandeemia põhjustatud ja senini jätkuvad tarneahelahäired on suurendanud vajadust investeeringute järele. Euroopa peab jõudma pooljuhtide projekteerimise ja tootmise esirinda.
2021. aasta jaanuaris leppisid komisjon ja Euroopa Keskpank kokku ühiselt uurida digitaalse euro võimalikke mehhanisme ja regulatiivset mõju. Olukordades, kus füüsilist raha ei saa kasutada, pakuks keskpanga emiteeritud digitaalses vormis raha tarbijatele ja ettevõtjatele suuremat valikut. Digitaalne euro võiks täiendada sularaha, et vastata maksete tegemise uutele vajadustele kõikjal maailmas. EList saaks sel viisil esimene paik maailmas, kus kodanike kaitstakse õigusnormide jõul krüptovarade investeeringutega seotud riskide eest, püüdes tagada ühtaegu finantsstabiilsuse ja võimaldada sektoris innovatsiooni. 2022. aasta juunis jõudsid ELi kaasseadusandjad pöördelise tähtsusega kokkuleppele komisjoni esildatud krüptovaramääruse suhtes.
European Commission President Ursula von der Leyen and US President Joe Biden2021. aasta juunis loodud ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu pakub osalejatele tõhusat platvormi oma lähenemisviiside koordineerimiseks ning koostöö süvendamiseks peamistes digi-, tehnoloogia-, majandus- ja kaubandusküsimustes.Selle raames on välja kuulutatud uued algatused tarneahelate, toiduga kindlustatuse, kujunemisjärgus tehnoloogia, digitaalse taristu ja kaubanduse valdkonnas. Nende algatustega:tugevdatakse ühiseid demokraatlikke väärtusitugevdatakse Atlandi-ülest ülemaailmset konkurentsivõimettoetatakse töötajaid ja peresid mõlemal pool Atlandi ookeanisuunatakse ülemaailmset digi- ja tehnoloogilist üleminekut
Programm „Euroopa horisont“ on maailma suurim riikidevaheline teadus- ja innovatsiooniprogramm, millele on kuni 2027. aastani eraldatud 95,5 miljardit eurot.Selle programmi raames asutas komisjon Euroopa Innovatsiooninõukogu, et toetada pöördelisi uuendusi kogu nende elutsükli jooksul.2022. aasta juulis võeti vastu uus Euroopa innovatsioonikava, mis sisaldas viit peamist juhtprogrammi, mille abil tõsta EL maailmas süvatehnoloogia innovatsiooni liidriks.
