Tungiv vajadus muudatuste järele
Loodusvarade mittesäästev kasutamine ELis ning eelkõige mulla degradeerumine ja pinnasereostus on üks peamisi kliima- ja elurikkuse kriisi põhjuseid. See on juba nõudnud tuhandeid inimelusid ja miljardeid eurosid.
Põua, metsa- ja maastikupõlengu, veepuuduse ja üleujutuse riskid kasvavad kiiresti ning need nähtused mõjutavad juba tugevalt kolme neljandikku Euroopa riikidest.
Keskkonna kahjustumisest, reostusest, põudadest, kuumalainetest, üleujutustest ja uutest kahjuritest tingitud saagikuse vähenemine läheb põllumajandustootjatele ja kaluritele palju maksma, kuid toiduainete hinna tõusu tõttu on see kulukas ka kodanike jaoks.
Euroopa Komisjon paneb ette meetmed, mis avaldavad pikemas perspektiivis mõju majandusele, sotsiaalsfäärile, tervisele ja keskkonnale ning aitavad tagada, et ELi loodusvarasid kasutatakse säästvalt.
Muld on elutähtis loodusvara, mis on keskkonna, majanduse ja ühiskonna jaoks hädavajalik. See on taastumatu ning selles elunevad sajad tuhanded liigid, kes üksteist vastastikku mõjutavad ja kes kannavad üheskoos hoolt mulla kvaliteedi eest. Muld pakub rikkalikke ökosüsteemiteenuseid, millest oleme sõltuvad katastroofide ennetamisel, kliimamuutuste leevendamisel ja toiduga kindlustatuse tagamisel.
Komisjon on kavandanud mullaseiret käsitleva õigusakti ettepaneku, mille abil soovib 2050. aastaks taastada mulla hea seisundi. Selle ettepaneku kohaselt hakatakse koguma mulla seisundi kohta andmeid, mis tehakse kättesaadavaks põllumajandustootjatele ja teistele mullaharijatele. Ettepanekus on:
- esitatud mulla seisundi selge ühine määratlus
- kehtestatud kindel ja sidus seireraamistik
- muudetud mulla säästev majandamine normiks
- nõutud, et liikmesriigid teeksid kindlaks potentsiaalselt saastunud alad ja uuriksid neid ning tegeleksid inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvate vastuvõetamatute riskidega
Täpsemad andmed mulla kohta võivad aidata:
- toetada innovatsiooni ning tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi lahendusi põllumajandustavades
- parandada teadmisi põua, vee säilitamise ja erosiooniga seotud suundumustest ning paremini ennetada ja ohjata katastroofe
- pakkuda põllumajandustootjatele ja maamajandajatele uusi äri-, innovatsiooni- ja töövõimalusi
Põllumajandus- ja metsamaa vastupanuvõimet võivad aidata suurendada ning saaki kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju eest kaitsta uued tehnoloogiad. Uute genoomitehnoloogiate abil suureneb meie toidusüsteemi kestlikkus ja vastupidavus.
Need võimaldavad meil aretada paremaid taimesorte, mis panevad vastu kliimamuutustele, on kahjurikindlad ja vajavad vähem väetamist ja pestitsiide ning võivad aidata tagada suurema saagikuse. See aitab poole võrra vähendada keemiliste pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske ning piirata ELi sõltuvust põllumajandustoodete impordist.
Mis on uued genoomitehnoloogiad?
Need on meetodid, mis võivad aidata aretada uusi taimesorte kiiremini ja täpsemalt kui tavapärased aretusmeetodid, nagu seemnete selektsioon või ristamine. Uute genoomitehnoloogiate abil on võimalik saada väga erinevaid taimseid saadusi. Neil taimedel võivad olla vaid väikesed muutused, nagu neid esineb ka looduses või tavapäraseid aretusmeetodeid kasutades, ent teisalt on võimalik aretada keerulisemate genoomimuudatustega taimi.
Uute õigusnormidega soovib Euroopa Komisjon tagada tervise ja keskkonna tugeva kaitse, aidata säilitada mitmesuguste taimeliikide elujõulisust ning luua teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi.
Ettepanekus on:
- määratud kindlaks kaks uute genoomitehnoloogiate abil saadud taimekategooriat – taimed, mis on võrreldavad looduslikult esinevate variatsioonidega, ning keerukamate genoomimuudatustega taimed
- pakutud stiimuleid järgimaks taimede aretamisel kestlikkuse eesmärke
- võetud nõuks tagada, et ELi turule lastavaid uute genoomitehnoloogiate abil saadud taimi on võimalik ära tunda (nt seemnete märgistamise kaudu)
- nähtud ette uute genoomitehnoloogiate abil saadud toodete majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju hoolikas seire
Parandame taimede ja metsa paljundusmaterjali
Euroopa seemnesektor on suurim eksportija maailma seemneturul.
Taimede paljundamiseks kasutatakse taimset paljundusmaterjali (seemned, pistikud, juured, mugulad jne), uute metsade ja puude istutamiseks aga kultiveerimismaterjali (seemned, taimeosad ja puuliikide osad). On oluline, et vastavad õigusaktid peaksid sammu teaduse arenguga.
Komisjon on kavandanud määruse, mille abil soovib suurendada seemnete, pistikute ja muu taimse paljundusmaterjali mitmekesisust ja parandada selle kvaliteeti. See aitab kindlustada stabiilse saagikuse ja seemnete parema kohandamise kliimamuutuste mõjule, samuti aitab see säilitada põllukultuuride geneetilise mitmekesisuse ning anda panuse toidujulgeoleku tagamisse.
Kultiveerimismaterjali puhul aitavad uued normid tagada, et õigesse kohta istutatakse õige puu. See aitab kohandada metsi paremini kliimamuutustega.
Lisateave taimse paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali kohta
Vähendame toidu- ja tekstiilijäätmeid
Toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamine aitab kasutada tõhusamalt loodusvarasid ja piirata veelgi toidu- ja tekstiilisektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Võitleme toidu raiskamise vastu
EL ja selle liikmesriigid on pühendunud ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, mille hulgas on vähendada 2030. aastaks poole võrra jaekaubanduse ja tarbijate tasandil tekkivaid toidujäätmeid ühe elaniku kohta. ELi edusammude kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid vähendaksid 2030. aastaks toidujäätmeid:
- 10% töötlemis- ja tootmissektoris
- 30% elaniku kohta jaemüügi, restoranide, toitlustusteenuste ja kodumajapidamiste tasandil
Toidu raiskamise vastased meetmed aitavad säästa inimtoiduks mõeldud toitu ning ettevõtjate ja tarbijate raha. Samuti aitavad need vähendada toiduainete tootmise ja tarbimise keskkonnamõju.
Tagame kestliku ja ringse tekstiili
Euroopas on tekstiilitarbimine toidu, eluaseme ja liikuvuse järel tähtsuselt neljas keskkonnale ja kliimamuutustele negatiivset mõju tekitav tegur. See on ka üks kolmest peamisest tegurist, mis avaldavad survet ELi veevarudele ja maakasutusele, ning üks viiest peamisest tegurist, mis suurendavad tooraine kasutamist ja tekitavad kasvuhoonegaaside heidet.
Tekstiilijäätmete vähendamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku õigusnormide kohta, millega pannakse tootjad vastutama kogu tekstiiltoodete olelusringi eest ja millega toetatakse tekstiilijäätmete kestlikku käitlemist ELis. Selleks:
- kehtestatakse tekstiilitoodetele kõigis ELi liikmesriikides laiendatud tootjavastutuse süsteemid, mis on ühtlustatud ja kohustuslikud ning mille raames peavad tekstiilijäätmete käitlemise kulud katma tootjad
- lihtsustatakse alates 2025. aastast liikmesriikide jaoks tekstiili liigiti kogumise nõude rakendamist
- soodustatakse teadus- ja arendustegevust, et arendada tekstiilisektori ringluspõhisust edendavaid uuenduslikke tehnoloogiaid, mis aitaksid vähendada tekstiilijäätmete ebaseaduslikku eksporti riikidesse, kus puuduvad vahendid nende käitlemiseks
Kui kasutatud tekstiil paremini kättesaadavaks teha, aitab see eeldatavasti luua kohapeal uusi töökohti ning säästa tarbijate raha nii ELis kui ka mujal. Ühtlasi aitab see leevendada tekstiilitootmise mõju loodusvaradele.