Majandusarengu toetamine

ELi 2014.–2020. aasta pikaajalises eelarves suunati üle poole ELi rahalistest vahenditest viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi (ESIF) kaudu. Neid haldavad Euroopa Komisjon ja ELi riigid ühiselt. Liikmesriigid võivad jätkata vahendite eraldamist nende fondide raames kuni 2023. aasta lõpuni. Teavet praeguse pikaajalise eelarve struktuurifondide kohta leiate ka ELi regionaal- ja linnapoliitika veebilehelt.

Nende fondide eesmärk on investeerida töökohtade loomisesse ning säästvasse ja elujõulisse Euroopa majandusse ja keskkonda.

2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid keskenduvad peamiselt järgmisele viiele valdkonnale:

• teadusuuringud ja innovatsioon
• digitaaltehnoloogia lahendused
• vähese süsinikdioksiidiheitega majandus
• loodusvarade jätkusuutlik majandamine
• väikeettevõtjad

Viis fondi

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on järgmised.

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – edendab ELi eri piirkondade tasakaalustatud arengut.
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – toetab tööhõivealaseid projekte kogu Euroopas ja investeerib Euroopa inimressurssi – selle töötajatesse, noortesse ja kõikidesse tööotsijatesse.
Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

Ühtekuuluvusfond – rahastab transpordi- ja keskkonnaprojekte riikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest. Aastatel 2014–2020 on need Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.
Ühtekuuluvusfond

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) – keskendub konkreetselt ELi maapiirkondades esinevate probleemide lahendamisele.
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) – aitab kaluritel kasutusele võtta jätkusuutlikke kalapüügitavasid ja rannikukogukondadel mitmekesistada oma majandustegevust, et parandada elukvaliteeti Euroopa rannikualadel.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)

Kuidas fonde juhitakse?

Kõiki neid fonde juhivad partnerluslepingute kaudu ELi riigid ise.  

Iga riik koostas koostöös Euroopa Komisjoniga partnerluslepingu, kus oli kindlaks määratud, kuidas fonde rahastamisperioodil 2014–2020 kasutatakse.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud partnerluslepingud

Partnerluslepingute tulemusel luuakse investeerimiskavad, millega nähakse ette rahastuse suunamine eri piirkondadesse ja projektidele asjaomastes poliitikavaldkondades.

Investeerimisvaldkonnad

• Töökohad, majanduskasv ja investeeringud
• Digitaalne ühtne turg
• Energialiit ja kliimameetmed
• Siseturg
• Majandus- ja rahaliit
• Õigus ja põhiõigused
• Ränne

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajad

• Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond
• Euroopa Sotsiaalfond
• Euroopa Merendus- ja Kalandusfond
• ÜPP toetused (haldamine koostöös liikmesriikidega)

Läbirääkimiste tulemus