Konsulteerimine
Kooskõlas parema õigusloome suunistes esitatud Euroopa Komisjoni konsulteerimise miinimumnõuetega sidusrühmade osaluse ja nende seisukohtade arvessevõtmise kohta on välja töötatud ulatuslik konsultatsioonistrateegia, et tagada käesoleva algatuse kogu poliitikatsükli jooksul laialdane osalus.
Strateegia aluseks olid nii avalikud kui ka sihipärased konsultatsioonid. Euroopa Komisjon on sellel teemal kogunud seisukohti väga laiaulatuslikult ja tasakaalustatult, andes kõigile asjaomastele isikutele (ettevõtjad, tarbijad, riigiasutused, juristid ja teadlased) võimaluse avaldada oma arvamust.
Ulatuslik konsulteerimisprotsess hõlmas avalikku konsultatsiooni, peamistele sidusrühmadele ja ELi riikidele suunatud sihipäraseid konsultatsioone, samuti tarbijaile ja ettevõtjaile mõeldud küsitlusi.
1. Avalik konsultatsioon
2. Peamistele sidusrühmadele suunatud sihipärased konsultatsioonid
a) 2015. aasta alguses loodi veebipõhise ja digitaaltoodete ostmise suhtes kohaldatavaid tarbijakaitsenorme käsitlev sidusrühmade konsultatsioonirühm. See koosnes 22 organisatsioonist, mis esindasid väga erinevaid huve (tarbijad, VKEd, jaemüüjad, e-kaubanduse ettevõtjad, veebiplatvorm, tootjad, õiguselukutse esindajad, turundusspetsialistid ning sisu arendajad ja pakkujad). Sidusrühmade konsultatsioonirühmale anti ülesanne aidata komisjonil kindlaks teha probleemsed valdkonnad, kõrvaldada lepinguõigusega seotud takistused veebis ostetava digitaalse sisu ja materiaalsete kaupade puhul ning arutada võimalikke lahendusi. Ajavahemikus 2015. aasta jaanuarist kuni oktoobrini kohtus rühm seitse korda.
b) Seminarid ELi riikidega: ELi riikide osalusel korraldati kolm seminari. Esimese seminari raames (5. juunil 2015) peetud arutelud keskendusid üldisele lähenemisele, mille komisjon peaks seoses asjaomase uue algatusega kasutusele võtma, ja digitaalset sisu käsitlevatele peamistele lepinguõiguse küsimustele.
Teine seminar (6. juulil 2015) oli pühendatud materiaalsete kaupade veebipõhise müügiga seotud küsimustele. Kolmanda seminari raames (6. oktoobril 2015) arutati põhjalikumalt komisjoni talituste kavandatavat õigusnormide eelnõud. Asjaomaseid teemasid arutati ka riiklike täitevasutustega tarbijakaitsealase koostöö komisjoni koosolekul (28. aprillil 2015) ja tarbijapoliitika eest vastutavate riigiasutustega tarbijapoliitika võrgustiku koosolekul (5.–6. mail 2015).
c) Nende ELi riikidega, kes on hakanud digitaalset sisu käsitlevate õigusaktide koostamist ette valmistama, peeti mitmeid kahepoolseid kohtumisi. Muude ELi riikidega peeti ka kahepoolseid tehnilisi kohtumisi.
d) Euroopa tarbijate nõuanderühma digitaalse ühtse turu allrühm, mis koosneb 12 riiklike tarbijaorganisatsioonide esindajast, on koostanud soovitused selleks, kuidas kõrvaldada lepinguõigusega seotud takistused veebis ostetava digitaalse sisu ja materiaalsete kaupade puhul. Eelkõige soovitas töörühm läbi vaadata tarbekaupade müügi ja garantiide direktiivi ning ebaõiglaste tingimuste direktiivi. Samuti nõudis rühm õigusaktide paremat jõustamist ning leidis, et veebipõhiste ja veebiväliste tehingute puhul ei tohiks kohaldada erinevaid õigusnorme.
e) 2015. aasta juunist augustini korraldati süvaintervjuud erinevatest ELi riikidest pärit ettevõtjatega, kes tegutsevad aktiivselt piiriülese e-kaubanduse valdkonnas või on sellest huvitatud.
3. Tarbijaile ja ettevõtjaile mõeldud küsitlused
Tarbijatega konsulteeriti otse komisjoni korraldatud küsitluste vahendusel. Digitaalse ühtse turu strateegia raames korraldati 2015. aastal kaks küsitlust, et teha kindlaks digitaalse ühtse turu toimimise peamised piiriülesed takistused:
- 28 ELi riigis korraldati tarbijaküsitlus. Rohkem kui 23 000 inimeselt ELi riikides ning Norras ja Islandil küsiti, millised on nende isiklikud harjumused nii materiaalsete kaupade kui ka digitaalse sisu hankimiseks oma riigis ja piiriüleselt veebipõhiseid oste tehes. Tarbijaid küsitleti ka seoses nende arusaamade ja käitumuslike ajenditega, mis kas soodustavad või takistavad internetis piirülest ja riigisisest ostmist;
- 26 ELi riigis korraldati ettevõtjaküsitlus. 8705 vastajalt küsiti nende veebipõhise müügi- ja ostutegevuse kohta nii oma riigis kui ka piiriüleselt, nende piiriüleste ostu- ja müügikogemuste kohta, esinenud probleemide ning peamiste piiriülest veebipõhist müüki takistavate asjaolude kohta.
Tarbijatele suunatud digitaalset sisu käsitlevasse majandusuuringusse valiti 15 ELi riiki ja igas riigis küsiti 1000 tarbijalt, mis liiki probleeme on neil digitaalse sisu ostmisel esinenud. Igas 15 valitud ELi riigis toimus 20–30 vahetut intervjuud ka ettevõtjatega. Ettevõtjatel (sh ka VKEdel) paluti välja tuua peamised probleemid, millega nad kokku puutuvad, kui müüvad/pakuvad (riigisiseselt ja piiriüleselt) tarbijatele digitaalset sisu.