REPowerEU lühitutvustus
Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud suuri raskusi ja ülemaailmseid energiaturu häireid, mille leevendamiseks Euroopa Komisjon rakendab kava „REPowerEU“.
2022. aasta mais käivitatud kava „REPowerEU“ aitab ELil:
- säästa energiat,
- toota puhast energiat,
- mitmekesistada oma energiavarustust.
Tänu kavale „REPowerEU“ oleme kaitsnud ELi kodanikke ja ettevõtjaid energiapuuduse eest, toetanud Ukrainat Venemaa sõjaotstarbelise rahareservi vähendamisega ning kiirendanud üleminekut puhtale energiale. Meie ühised jõupingutused jätkuvad ning Euroopa on nüüd paremini valmistunud ja ühtsem kui kunagi varem.
Putini katse energia abil Euroopalt välja pressida on ebaõnnestunud.
Üheskoos tegutsedes on EL:
- vähendanud oma sõltuvust Venemaa fossiilkütustest;
- säästnud peaaegu 20% oma energiatarbimisest;
- kehtestanud gaasihinna ja ülemaailmse naftahinna ülempiiri;
- kahekordistanud taastuvate energiaallikate täiendavat kasutuselevõttu.
Energiavarustuse mitmekesistamine
Kui Venemaa tungis Ukrainasse, sai veelgi selgemaks, et EL vajab alternatiivseid viise oma energiavarustuse tagamiseks. Kuigi on tõsi, et mõned liikmesriigid importisid varem rohkem Venemaa gaasi kui teised, kannataksid võimalike häirete tagajärjel kõik ühiselt. Seepärast on hädavajalik, et kõik liikmesriigid oleksid selles küsimuses üksmeelel ning valmis vajaduse korral gaasi oma naabritega jagama.
Alates 2022. aasta septembrist moodustab Venemaa gaas ainult 8% kogu ELi imporditavast torugaasist – 2021. aasta augustis oli sama näitaja aga tervelt 41%.
Kava „REPowerEU“ abil suudame oma energiavarustust mitmekesistada peamiselt järgmiste meetmete abil:
- torujuhtmete kaudu toimivat importi käsitlevate lepingute sõlmimine muude kolmandate riikidega;
- investeerimine veeldatud maagaasi (LNG) ühisostu;
- strateegilise partnerluse kindlustamine Namiibia, Egiptuse ja Kasahstaniga, et tagada taastuvallikatest toodetud vesiniku turvaline ja kestlik tarnimine;
- lepingute allkirjastamine Egiptuse ja Iisraeliga maagaasi Euroopasse eksportimise kohta.
EL peab tagama oma energiavarustuse mitte ainult eelseisvaks talveks, vaid ka eelolevateks aastateks. Seepärast keskenduvad meie partnerlused keskkonnahoidlikuma tuleviku ülesehitamisele kliimaneutraalsuse suunas.
Taristut, mida me praegu gaasi jaoks kasutame, saab tulevikus kasutada taastuvallikatest toodetud vesiniku jaoks. Meie tänane investeering on ka investeering meie majanduse CO₂-heite vähendamisse tulevikus.
Taskukohase energiavarustuse tagamine
2022. aasta aprillis käivitatud ELi energiaplatvormil oli oluline roll meie energiavarustuse mitmekesistamisel kogu 2022. aasta jooksul. Platvorm aitab koordineerida ELi tegevust ja läbirääkimisi väliste gaasitarnijatega, et takistada ELi riikidel üksteisest üle pakkuda. Platvorm võimendab ka ELi ühtse turu kaalu, et saavutada paremad tingimused kõigi ELi tarbijate jaoks.
Pärast Venemaa täielikku sissetungi Ukrainasse tegi EL ettepaneku ühiste gaasihangete kohta, et tagada eurooplastele juurdepääs taskukohasele energiale ja vältida energiatarnehäireid. See süsteem võimaldas meil eurooplastena osta osa oma gaasivajadusest ühiselt ja mitte konkureerida nappide tarnete pärast.
2023. aasta mais suutis EL meelitada ligi pakkumusi 25 tarnijaettevõttelt, mis võrdub rohkem kui 13,4 miljardi kuupmeetri gaasiga. See ületab probleemideta 11,6 miljardi kuupmeetri suuruse ühisnõudluse, millega ELi ettevõtjad tulid välja esimese hanke raames (mehhanism AggregateEU). ELi ettevõtjad saavad nüüd tarnelepingute tingimuste üle läbirääkimisi pidada otse tarnijatega. 2023. aasta lõpuks on kavas korraldada veel neli hankemenetlust.
Uued gaasi hoiustamise eeskirjad
Elektrikatkestuste ja elektripuuduse vältimiseks leppisid ELi riigid kokku, et gaasihoidlad täidetakse enne talve.
- Eelmisel aastal kokku lepitud ELi eesmärk oli 1. novembriks 2022 täita maa-alused gaasihoidlad 80% ulatuses.
Koostööd tehes ületasid ELi riigid selle eesmärgi, saavutades 95%-lise täituvuse. - Tulevaste talvede eesmärk on saavutada iga aasta 1. novembriks hoidlate 90%-line täituvus.
- Sel aastal saavutas EL 90%-lise eesmärgi juba augusti keskpaigas.
Energia säästmine
Energia säästmine on odavaim, ohutuim ja keskkonnahoidlikuim viis vähendada sõltuvust fossiilkütuste impordist Venemaalt. Sellele on kaasa aidanud nii Euroopa kodanikud, ettevõtjad kui ka tööstus.
ELi tasandil nõustusid liikmesriigid komisjoni ettepanekutega vähendada eelmisel talvel gaasitarbimist kogu ELis vabatahtlikult 15% võrra.
Kõik ELi riigid nõustusid vähendama oma gaasitarbimist vähemalt 15%.
2022. aasta augustist 2023. aasta märtsini vähenes gaasinõudlus 18%, ületades eesmärki.
Vastavalt komisjoni ettepanekule pikendasid liikmesriigid vabatahtlikku gaasinõudluse vähendamise eesmärki 2023. aasta märtsis veel ühe aasta võrra.
Sekkumine gaasihindadesse
Gaasihinnad on Euroopas praegu madalamad kui enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, osaliselt tänu Euroopa koordineeritud reageerimisele kava „REPowerEU“ raames. Ja Euroopa investeerib nüüd puhtasse energiasse ja energiasõltumatusse rohkem kui kunagi varem.
Sellest hoolimata leppisid ELi riigid kokku gaasihindade tõusu piiramises, et aidata kaitsta kodanikke ja majandust. Kui gaasihinnad jõuavad erakordselt kõrgele tasemele, kohaldatakse gaasitehingute puhul piirhinda.
See turukorrektsioonimehhanism on ajutine ja kehtib 2024. aasta veebruarini.
Viimase aasta jooksul oleme suutnud suurendada tootmist ja võimsust:
- toota esimest korda rohkem elektrit tuule- ja päikeseenergiaallikatest kui gaasist;
- lisada uut päikeseenergia tootmisvõimsust rekordilised 41 GW;
- suurendada tuuleenergia tootmisvõimsust 16 GW võrra;
- tagada, et 39% meie elektrist tuleb nüüd taastuvatest energiaallikatest.
Meil on kavas jätkata taastuvenergia laialdasemat kasutuselevõttu ja me loodame, et taastuvenergia osakaal suureneb 2023. aastal veelgi, asendades täiendavalt 12 miljardit kuupmeetrit gaasi taastuvate energiaallikatega.
2023. aasta märtsis leppis EL kokku rangemates õigusaktides, et suurendada ELi taastuvenergia osakaalu, tõstes ELi siduva eesmärgi 2030. aastaks 42,5%-ni ning seades eesmärgiks saavutada 45%. See peaaegu kahekordistaks taastuvenergia praegust osakaalu ELis.
Puhtale energiale ülemineku hõlbustamiseks peame paremini toetama oma tööstust – vesinikust kemikaalideni, biotehnoloogiast nanotehnoloogiani. Selle eesmärgi saavutamiseks esitasime 2023. aasta veebruaris Euroopa rohelise kokkuleppe tööstuskava.
Kuidas kava „REPowerEU“ rahastatakse?
Kava „REPowerEU“ on nõudnud suuri investeeringuid ja reforme. Mobiliseerime ligikaudu 300 miljardit eurot – ligikaudu 72 miljardit eurot eraldatakse toetusteks ja ligikaudu 225 miljardit eurot laenudeks. Taaste- ja vastupidavusrahastu on selle rahastuse keskmes.
See hõlmab umbes 10 miljardi euro ulatuses puuduvaid ühendusi gaasi ja veeldatud maagaasi jaoks, et ükski liikmesriik ei jääks külma kätte, ning kuni 2 miljardit eurot naftataristule, et lõpetada Venemaa nafta vedu. Ülejäänud rahalised vahendid (95% sellest) suunatakse puhtale energiale ülemineku kiirendamiseks ja laiendamiseks.
- ühtekuuluvuspoliitika rahalised vahendid;
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;
- Euroopa ühendamise rahastu;
- innovatsioonifond;
- liikmesriikide ja liidu rahalised vahendid, millega toetatakse REPowerEU eesmärkide saavutamist;
- liikmesriikide fiskaalmeetmed;
- erasektori investeeringud;
- Euroopa Investeerimispank.
Järgmised sammud
Viimase aasta jooksul tehtud edusammud aitasid lõppenud talve (2022/2023) lõpetada heal positsioonil, ilma gaasinappuseta, ning me saame alustada järgmist hooaega kindlusega ja pooleldi täidetud hoidlatega.
Kuid me ei tohiks olla naiivsed, sest ees ootavad veel keerulised kuud, kuni Venemaa jätkab jõhkrat sissetungi Ukrainasse ja kasutab oma energiavarusid „relvana“.
Seepärast keskendume kava „REPowerEU“ jätkuvale elluviimisele, nimelt
- ajakohastatud taaste- ja vastupidavusrahastu uued riiklikud REPowerEU peatükid;
- tööstuse dekarboniseerimise ergutamine;
- uute õigusaktide heakskiitmine ja rakendamine taastuvate energiaallikate kiiremaks kasutuselevõtuks;
- investeeringud energiataristusse ja energiavõrkude sidumisse;
- reguleerivad meetmed energiatõhususe suurendamiseks;
- ajakohastatud vesinikualane õigusraamistik ja vesinikusektori edendamise algatus.
Ajakava
- 10. mai 2023
Gaasi ühisostude esimese hankemenetluse algatamine ELi energiaplatvormi raames
- 25. aprill 2023
- 30. märts 2023
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid taastuvenergia direktiivi suhtes esialgsele kokkuleppele
- 14. detsember 2022
Euroopa Parlament ja nõukogu jõuavad poliitilisele kokkuleppele kava „REPowerEU“ rahastamise suhtes ning võimaldavad liikmesriikidel lisada oma taaste- ja vastupidavuskavadesse REPowerEU peatükid
- 9. detsember 2022
Uus tööstusliit ELi päikeseenergia tootmise ja energiajulgeoleku suurendamiseks
- 9. november 2022
Euroopa Komisjon hoogustab Venemaa gaasi asendamist taastuvenergiaga, muutes loamenetlused kiiremaks
- 26. juuli 2022
Komisjoni ettepaneku alusel jõuab nõukogu kokkuleppele tagada gaasitarbimise korrapärane ja kooskõlastatud vähendamine kogu ELis, et valmistuda eelseisvaks talveks.
- 20. juuli 2022
Säästame gaasi turvalise talve nimel. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu gaasinõudluse vähendamise kava, et valmistuda ELis tarnehäireteks
- 18. juuli 2022
EL ja Aserbaidžaan kirjutavad alla uuele vastastikuse mõistmise memorandumile energiaalase strateegilise partnerluse kohta, millega pannakse alus pikaajalisele partnerlusele energiatõhususe ja puhta energia valdkonnas. Tänu sellele kahekordistatakse lõunapoolse gaasikoridori võimsust, et 2027. aastaks tarnida ELi igal aastal vähemalt 20 miljardit kuupmeetrit gaasi.
- 15. juuli 2022
Komisjon kiidab heaks projekti „IPCEI Hy2Tech“, mis on esimene üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt vesinikusektoris. Projekti eesmärk on töötada vesiniku väärtusahela jaoks välja uuenduslikud tehnoloogiad, et vähendada tööstusprotsesside ja liikuvuse süsinikdioksiidiheidet. See hõlmab 35 ettevõtet ja 41 projekti 15 liikmesriigist.
- 27. juuni 2022
Vastu on võetud uued gaasihoiustamiseeskirjad. Nende abil tugevdatakse ELi gaasivarustuskindlust tänavuse ja edasiste talvede eel. Uute eeskirjadega nähakse ette, et ELi liikmesriigid täidavad selle aasta novembriks gaasihoidlad 80% ja järgnevatel aastatel 90% ulatuses täismahust.
- 23. juuni 2022
EL ja Norra lepivad kokku oma partnerluse süvendamises, et suurendada lühi- ja pikaajalisi gaasitarneid, tegeleda kõrgete energiahindadega ning tugevdada koostööd puhta energia, sealhulgas vesiniku valdkonnas.
- 17. juuni 2022
Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja 11 muud riiki annavad metaaniheite vähendamise üleilmse lubaduse osana lubaduse vähendada metaaniheidet energia tootmisel, et kiirendada metaaniheite vähendamist nafta- ja gaasisektoris, mis aitab edendada nii kliimamuutuste vastast võitlust kui ka suurendada energiajulgeolekut.
- 15. juuni 2022
EL, Egiptus ja Iisrael kirjutavad alla kolmepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile maagaasi ekspordi kohta Euroopasse. Iisraelist, Egiptusest ja muudest Vahemere idaosa allikatest pärit maagaas tarnitakse Euroopasse Egiptuse veeldatud maagaasi eksporditaristu kaudu.
- 25. mai 2022
Komisjon loob ELi energiaplatvormi rakkerühma, et tagada alternatiivsed tarned.
- 18. mai 2022
Komisjon tutvustab kava „REPowerEU“ mille eesmärk on kiiresti vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada rohepööret.