Taust
Euroopa on tänapäeval üks maailma kõige konkurentsivõimelisemaid, dünaamilisemaid ja innovatiivsemaid piirkondi. Viimastel aastatel on aga tekkinud mõned ajaloolised väljakutsed, sealhulgas COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.
Kuigi Euroopa Liit on suutnud nende kriisidega edukalt toime tulla, on need mõjutanud meie üldist konkurentsivõimet.
Viimased neli aastat on kahtlemata tõestanud, kui oluline on tugevdada meie konkurentsivõimet ja ühtset turgu. [...] See on oluline, et suuta arendada ja ulatuslikult kasutusele võtta tehnoloogiaid, mida vajame rohe- ja digiüleminekuks. See on hädavajalik ka siis, kui soovime, et digivaldkonnas tegutseksid maailmatasemel osalejad, mitte lihtsalt mujal toodetud digitoodete või -teenuste tarbijad.
Üha suuremad väljakutsed, nagu kliimamuutused, tehisintellekt ja geopoliitilised pinged, muudavad meie maailma. Et uues olukorras edu saavutada, peame tagama, et Euroopa oleks koht, kus saab jätkuvalt edendada majanduskasvu ja innovatsiooni.
Konkurentsivõimelisem EL võimaldab Euroopa ettevõtjatel ülemaailmsel turul edukalt konkureerida. Seda on võimalik saavutada, kui loome keskkonna, kus nad saavad arendada tooteid, teenuseid või lahendusi, mis on paremad, tõhusamad ja uuenduslikumad kui nende rahvusvaheliste konkurentide omad.
Meie konkurentsieelise taastamine
Oleme tugevdanud oma tööstusbaasi ja muutnud Euroopa investeerimissõbralikumaks järgmiste meetmetega:
- kava „REPowerEU“ rakendamine, et tagada energiavarustus ja vähendada Euroopa sõltuvust Venemaast;
- rohelise kokkuleppe tööstuskava väljatöötamine, et suurendada Euroopa nullnetotööstuse konkurentsivõimet;
- Euroopa terviseliidu loomine, et kindlustada meid kättesaadavate, taskukohaste ja uuenduslike meditsiinitarvetega.
Viiepunktiline plaan konkurentsivõimelisema Euroopa loomiseks
Tagamaks, et suudame jätkuvalt kindlustada kõigile ELis kõrge heaolu taseme, seame konkurentsivõime oma 2024. aasta ja järgnevate aastate majanduskava keskmesse.
Võttes aluseks Enrico Letta aruande ELi ühtse turu kohta kirjeldas president von der Leyen viit peamist tegevusvaldkonda, mis aitavad Euroopa konkurentsivõimet veelgi tugevdada:
- Euroopa ettevõtjatele pakutava kapitali suurendamine;
- energiasõltumatuse ja odavama energia tagamine;
- oskuste nappuse probleemiga tegelemine;
- digitaalse innovatsiooni edendamine;
- kaubanduse täieliku potentsiaali vallandamine.
Avaliku sektori investeeringud on väga olulised, kuid neist ei piisa, et tagada tänapäeva maailmas konkurentsivõime säilimine.
Selleks et ettevõtted saaksid kasutada Euroopa tohutut erakapitali, peame viima lõpule peaaegu kümme aastat tagasi väljakuulutatud kapitaliturgude liidu loomise.
Igal aastal suunatakse meie kapitaliturgude süsteemi killustatuse tõttu 300 miljardit eurot Euroopa hoiuseid ümber välismaale. Kui viime lõpule kapitaliturgude liidu loomise, võiksid ELi ettevõtjad koguda aastas täiendavalt 470 miljardit eurot. Seda kapitali võiks kasutada innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamiseks kogu Euroopas.
Kapitaliturgude liidu väljakujundamiseks peame
- ühtlustama maksejõuetust käsitlevad liikmesriikide õigusnormid;
- looma piiriüleseid säästutooteid jaeinvestoritele;
- tugevdama Euroopa tasandil järelevalvet kõige olulisemate turuosaliste üle.
Energiasõltumatuse ja odavama energia tagamine
ELi meetmed, mis võeti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, on võimaldanud meil viia energiakulud sõjaeelsele tasemele. Energiahind mõjutab siiski jätkuvalt Euroopa konkurentsivõimet. Konkurentsieelise taastamiseks peame püüdma energiakulusid vähendada.
Olukord on paranemas, sest gaasi puudujäägi asemel on tekkimas võimalik gaasi ülejääk. 2025. aastal suurendavad suured veeldatud maagaasi (LNG) ekspordi projektid veeldatud maagaasi üleilmseid tarneid 50%, mis alandab märkimisväärselt gaasihindu.
Samal ajal on meie investeeringud puhtasse energiasse võimaldanud 2023. aastal esimest korda toota tuuleenergiast rohkem elektrit kui gaasist. Kohalikul tasandil toodetud taastuvenergia on hea tööstusele, keskkonnale ja inimeste rahakotile.
Sellega aga töö ei lõpe. Peame arendama edasi energiataristut, nimelt:
- kahekordistama piiriülese elektrienergia ülekandmise võimsuse;
- paigaldama arukad võrgud ja laadimistaristu.
Praegu on tööga hõivatuid rohkem kui iial varem Euroopa ajaloos. Seisame siiski silmitsi tööjõupuudusega, mille EL saab aidata kõrvaldada, kui
- pakutakse koolitust võimalikult paljudele inimestele ja tegeletakse noorte töötuse probleemiga;
- suurendatakse naiste juurdepääsu tööturule;
- pakutakse eakatele paindlikumaid lahendusi;
- meelitatakse ligi talente välismaalt.
Selleks et jääda rohelises ja digitaalses majanduses konkurentsivõimeliseks, peab EL keskenduma oma tööjõu täiend- ja ümberõppele. Seepärast investeerime taasterahastu „NextGenerationEU“ ja Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu 65 miljardit eurot, et võimaldada inimestel omandada oskused, mida nad vajavad oma karjääri edendamiseks ja Euroopa innovatsiooni toetamiseks.
ELi uuringu kohaselt on ettevõtetel suuri raskusi küberturbeoskustega töötajate värbamisel. 2022. aastal oli ELis puudu 260 000–500 000 küberturbespetsialisti.
Selle probleemi lahendamiseks on komisjon loonud küberoskuste akadeemia, mille eesmärk on olla kogu Euroopat hõlmavate küberoskuste koolitusvõimaluste ja -algatuste ühtne kontaktpunkt.
Digivaldkonna innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamine on väga oluline, et säilitada tänapäeva maailmas konkurentsivõime.
Seepärast investeerib EL taasterahastust „NextGenerationEU“ 150 miljardit eurot küberturbesse, superarvutitesse ja oskustesse, mida meil on vaja Euroopa digikümnendil.
Digiülemineku hõlbustamiseks on EL võtnud ka järgmised meetmed:
- vastu on võetud tehisintellekti käsitlev määrus, mis on maailmas esimene tehisintellekti ja tehisintellekti rakenduste õigusraamistik;
- kehtestatud on andmehalduse määrus, mis võimaldab luua ühtse Euroopa andmeruumi andmete koondamiseks ja jagamiseks;
- esitatud on andmemääruse ettepanek, et hõlbustada andmete jagamist äriühingute, üksikisikute ja avaliku sektori vahel.
Selleks et digipööre oleks turvaline, õiglane ja läbipaistev, on komisjon teinud järgmist:
- töötanud välja digiturgude määruse, mis parandab ettevõtjate ja platvormide õiguskindlust ning suurendab VKEde ja idufirmade mõjuvõimu;
- esitanud digiteenuste määruse, mis aitab pidurdada valeteabe levikut internetis.
Euroopas tegeletakse kaubandusega ja kaubandus on andnud suure panuse tänapäeva Euroopa Liidu õitsengusse. Kaubandus on ELi jaoks väga oluline, sest see võimaldab
- eksportida oma tooteid maailmaturule;
- juurdepääsu kriitilistele toorainetele, mis on olulised rohe- ja digipöördeks;
- kasutada teiste piirkondade kasvupotentsiaali.
Seepärast jätkab EL tööd avatud ja õiglase kaubanduse nimel, mis pakub meie ettevõtetele uusi võimalusi. Selle saavutamiseks peame läbirääkimisi rohkemate kaubanduslepingute üle, et tagada turvalised ja avatud turud, ning reformime Maailma Kaubandusorganisatsiooni, et paremini tegeleda digikaubanduse küsimuste ja kliimamuutustega.
EL kaitseb ka edaspidi oma turgu ja teeb tööd võrdsete tingimuste nimel kogu maailmas. Selleks tehakse koostööd partneritega (nt G7), et lahendada struktuurse ülevõimsusega seotud probleeme, ning kasutatakse meie enam kui 170 kaubanduse kaitsemeedet, mis on seni ELis ebaõiglaste kaubandustingimuste mõju eest kaitsnud üle 500 000 töökoha.