10. oktoobril toimunud ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul tutvustas komisjon uue vaimse tervise uuringu tulemusi. Uuring näitas, et hiljutised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioon Ukrainas, kliimakriis ning muu ühiskondlik ja majanduslik surve, on süvendanud vaimse tervise niigi halba taset Euroopas. Tegelikult märkis üle poole vastanutest, et hiljutised sündmused kogu maailmas on teataval või suurel määral mõjutanud nende vaimset tervist. Samuti on peaaegu üheksa vastanut kümnest seisukohal, et vaimse tervise edendamine on sama oluline kui füüsilise tervise edendamine. Selle päeva tähistamiseks korraldas tervishoiuvolinik Stella Kyriakides vaimse tervise teemalise kõrgetasemelise konverentsi. Üritusel osalesid ELi institutsioonide, riikide valitsuste, Euroopa organisatsioonide ja muude huvitatud partnerite esindajad. Nad kuulasid kogemuslugusid, vahetasid teavet ja häid tavasid vaimse tervise edendamise ja ennetamise ning selle kohta, kuidas tagada kõigile võrdne juurdepääs. Konverents tugineb uuele vaimse tervise strateegiale, mida komisjon tutvustas 2023. aasta juunis. Selle 20st juhtalgatusest koosneva ja 1,23 miljardi euro suuruse rahastusega strateegia eesmärk on aidata haavatavaid rühmi, nagu lapsed, noored ja pagulased. Strateegias keskendutakse kolmele valdkonnale: piisav ja tõhus ennetus; juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele vaimsele tervishoiule ja ravile; taastumisjärgne ühiskonda taasintegreerumine. Lisateave Vaimset tervist käsitlev uus terviklik lähenemisviis Vaimse tervise teemaline kõrgetasemeline konverents Eurobaromeetri uuring vaimse tervise kohta Pressiteade: Valdav enamik eurooplasi peab vaimse tervise edendamist sama oluliseks kui füüsilise tervise edendamist Üksikasjad Avaldamiskuupäev10. oktoober 2023AutorTeabevahetuse peadirektoraat
