Euroopa identiteeti iseloomustab selle rikkalik ja mitmekesine kultuuripärand. Seda võib eelkõige leida paljudes Euroopa linnades. Kultuuripärandit tuleb tähistada. Seepärast tunnustab EL igal aastal kahte või kolme linna Euroopa kultuuripealinnana, mis on üks ELi tuntumaid ja edukamaid kultuurialgatusi.1985. aastal käivitatud algatus asetab kultuuri Euroopa linnade keskmesse, et tähistada kogu aasta jooksul kunsti ja kultuuri. Praeguseks on auhinna pälvinud rohkem kui 60 linna kogu ELis ja kaugemalgi, kusjuures linnad on valinud välja sõltumatu ekspertide rühm.Linnad valitakse välja kultuuriprogrammi alusel, millel peab olema tugev Euroopa mõõde, samuti peab see kaasama igas vanuses kohalikke inimesi ja aitama kaasa linna pikaajalisele arengule. 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnad on Bad Ischl Austrias, Bodø Norras ja Tartu Eestis. 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnad on Chemnitz Saksamaal ja Nova Gorica Sloveenias.Euroopa kultuuripealinnade nimetamine algab kuus aastat enne seda, kui linnale antakse ametlikult üle kultuuripealinna tiitel, kandideerimiskutsega. Järgneva kahe aasta jooksul vaadatakse taotlused läbi enne kultuuripealinna ametlikku määramist. Seejärel on linnal valmistumiseks aega neli aastat, mille jooksul Euroopa Komisjon jätkab nõustamist ja juhendamist. Praegu toimuvad konkursid tulevaste (2029. ja 2030. aasta) kultuuripealinnade nimetamiseks.LisateaveEuroopa kultuuripealinnadEuroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud linnadEuroopa reisijuht Üksikasjad Avaldamiskuupäev4. september 2024AutorTeabevahetuse peadirektoraat
