Komisjon avaldas elektrifitseerimise tegevuskava, mille eesmärk on kiirendada fossiilkütustest loobumist ja elektrienergia kasutamise laiendamist Euroopa tööstuses, transpordis ja hoonetes. Kava teostumisel suureneks elektri osatähtsus energiakasutuses praeguselt 23 %-lt 46 %-le 2040. aastal ning Euroopast saaks maailma esimene elektriga käitatav maailmajagu. Kava elluviimine võimaldaks ELil fossiilkütuste impordi arvel säästa 260 miljardit eurot aastas.
Elektri kasutamise laiendamisel on mitu eelist.
- Väiksem sõltuvus imporditud fossiilkütustest suurendab Euroopa sõltumatust ja konkurentsivõimet ning vähendab kaitsetust geopoliitiliste šokkide ees.
- Euroopa energiasüsteemi ajakohastamine ja selle CO2 heite vähendamine aitab kiirendada rohepööret.
- Elektri kasutamine on kasulik ka Euroopa tarbijatele: akutoitega elektrisõidukiga sõitmine on kuni 78 % odavam võrreldes samaväärse fossiilkütusel töötava autoga. Gaasikatelde asemel soojuspumpade kasutamine vähendab ELi kodumajapidamiste keskmist küttearvet kuni 60 %.
Kõigepealt tuleb aga lahendada mitu probleemi. Elekter maksab paljudes kohtades kolm korda rohkem kui gaas. Elektrivõrgu ühenduste väljaehitamine võib võtta aastaid. Liigagi paljusid uuenduslikke tehnoloogiaid ei hakata kasutama kaubanduslikus ulatuses. Ettevõtetel ei ole piisavalt stiimuleid minna fossiilkütustelt üle elektrile.
Uues kavas käsitletakse kõiki neid probleeme. Selles on esitatud rida meetmeid, mis aitavad vähendada elektri- ja fossiilenergia kulude vahelist erinevust ning laiendada elektril põhinevate puhtamate tehnoloogiate – soojuspumpade, elektrisõidukite ja akude – kasutamist. Need meetmed on järgmised.
- Muuta elektriarved ELis tulevikukindlaks. Selleks antakse ELi liikmesriikidele õigus vähendada teatavate tarbijarühmade võrgutasu ja energiamahukate ettevõtete maksukoormat.
- Kiirendada arukate arvestite kasutuselevõttu. See aitab tarbijatel energia arvel säästa.
- Elektri kasutamise laiendamise eelduseks olevate tehnoloogiate algsete soetuskulude vähendamine peamistes nõudlussektorites. Selleks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, nagu sotsiaalrendi kavad, heitkogustega kauplemise süsteemi rahastamisvahend ja kliimameetmete sotsiaalfond.
- Euroopa elektrivõrkude kasutusala laiendamine Euroopa võrgupaketi abil.
- Uuenduslike elektrifitseerimislahenduste kasutuselevõtu kiirendamine.
- Investeerimine elektrifitseerimiseks vajalikesse oskustesse ja töökohtadesse. Selle tulemusel võib tekkida sadu tuhandeid häid töökohti.
Samal päeval, mil komisjon esitas elektrifitseerimise tegevuskava, teatas ka kavatsusest vaadata läbi ELi peamise CO2 heite vähendamise poliitika – ELi heitkogustega kauplemise süsteem. Ka selle süsteemi ajakohastamise vajaduse tingib geopoliitilise ja majandusliku olukorra muutumine. Heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine koos elektrifitseerimise tegevuskavaga kajastab ELi jõupingutusi suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja sõltumatust ning vähendada CO2 heidet.
Lisateave
Küsimused ja vastused elektrifitseerimise tegevuskava kohta
Küsimused ja vastused ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise kohta
Teabeleht ELi elektrifitseerimise tegevuskava ja võrgutasude kohta
- Avaldamiskuupäev
- 17. juuli 2026
- Autor
- Teabevahetuse peadirektoraat