Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud selle pöördelise muutuse kava.

Kõik 27 ELi liikmesriiki võtsid kohustuse muuta EL 2050. aastaks esimesena maailmas kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks kohustusid nad vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. 

See loob uusi võimalusi innovatsiooniks ja investeeringuteks ning töökohtade loomiseks. Lisaks:

Samal ajal tagab see võimalused kõigile, sest aitab toetada haavatavaid kodanikke ebavõrdsuse ja energiaostuvõimetuse vähendamise kaudu ning tugevdada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet.

Euroopa Komisjon pakub välja suuremad eesmärgid uute autode ja kaubikute CO₂ heite vähendamiseks:

Komisjon edendab ka heiteta ja vähese heitega sõidukite turu kasvu. Ennekõike soovib ta tagada, et kodanikel oleks nende sõidukite laadimiseks vajalik taristu nii lühikesteks kui ka pikkadeks sõitudeks.

Lisaks hõlmab heitkogustega kauplemine alates 2026. aastast maanteetransporti, st saastele määratakse hind. See motiveerib kasutama puhtamaid kütuseid ja investeerima puhtasse tehnoloogiasse.

Komisjon teeb ettepaneku hinnastada CO₂ heide ka lennundussektoris, millele on seni tehtud erand. Ka pakub komisjon välja, et edendatakse säästvate lennukikütuste kasutamist – see tähendab kohustust tankida lennukeid säästvate kütusesegudega kõigil väljumistel ELi lennujaamadest.

Selleks et tagada merendussektori õiglane panus ELi majanduse CO₂ heite vähendamisse, teeb komisjon ettepaneku hinnastada ka selle sektori CO₂ heide. Samuti seab komisjon suurtele sadamatele eesmärgi teenindada laevu kaldal asuva elektrivarustussüsteemi kaudu, mis vähendab ka kohaliku õhu kvaliteeti rikkuvate saastavate kütuste kasutamist.

Uued ettepanekud mõjutavad kogu väärtusahelat sellistes sektorites nagu energia ja transport ning ehitus ja renoveerimine, sest aitavad luua kestlikke, kohalikke ja hästi tasustatud töökohti kogu Euroopas.

Majanduse elektrifitseerimise ja taastuvenergia laialdasema kasutamisega luuakse neis sektorites eeldatavasti rohkem töökohti. Hoonete energiatõhususe suurendamisega luuakse töökohti ka ehituses ja tekitatakse suurem nõudlus kohaliku tööjõu järele.

EL soovib säilitada oma kliimaeesmärgid ja vältida olukorda, kus ebaaus väliskonkurents kahjustab ELi ettevõtjate jõupingutusi heite vähendamiseks.

Seepärast pakub komisjon välja mehhanismi, millega tagatakse, et ka leebemate kliimanõuetega riikidest ELi importivad ettevõtjad peavad maksma CO₂ hinda.

Komisjon teeb ettepaneku suurendada taastuvate energiaallikate osakaaluga seotud siduvat eesmärki ELi energiaallikate jaotuses 40%ni. Ettepanekutega edendatakse taastuvkütuste, näiteks vesiniku kasutamist tööstuses ja transpordis ning seatakse selleks lisaeesmärgid.

Samuti on oluline vähendada energiatarbimist, et kahaneksid nii heitkogused kui ka tarbijate ja tööstuse energiakulud. Komisjon teeb ettepaneku suurendada ELi tasandil energiatõhususeesmärke ja muuta need siduvaks, et vähendada 2030. aastaks üldist lõpp- ja primaarenergia tarbimist 36–39%.

Ka energiatoodete maksustamise süsteem peab rohepööret toetama, pakkudes õigeid stiimuleid. Komisjon teeb ettepaneku viia kütte ja transpordi minimaalsed maksumäärad kooskõlla ELi kliimaeesmärkidega ning leevendada samal ajal sotsiaalset mõju ja toetada haavatavaid kodanikke.

Uuest kliimameetmete sotsiaalfondist toetatakse ELi kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Fond aitab leevendada ka muutustest kõige enam mõjutatud inimeste kulusid. Nii tagatakse, et üleminek on õiglane ja kedagi ei jäeta kõrvale.

Fondist eraldatakse seitsmeks aastaks 72,2 miljardit eurot hoonete renoveerimiseks, juurdepääsuks heiteta ja vähese heitega liikuvusele või isegi sissetulekutoetuseks.

Lisaks kodudele tuleb renoveerida ka üldkasutatavad hooned, et neis kasutataks rohkem taastuvenergiat ja et need oleksid energiatõhusamad.

Komisjon teeb ettepaneku:

• nõuda liikmesriikidelt, et aastas renoveeritaks vähemalt 3% kõigi üldkasutatavate hoonete üldpõrandapinnast
• seada 2030. aasta eesmärgiks kasutada hoonetes taastuvaid energiaallikaid 49% ulatuses
• nõuda liikmesriikidelt, et taastuvenergia kasutamist küttes ja jahutuses suurendataks kuni 2030. aastani 1,1 protsendipunkti aastas

Looduse taastamine ja elurikkuse suurendamine on kiire ja odav lahendus süsiniku sidumiseks ja talletamiseks.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku taastada Euroopa metsad, mullad ning märg- ja turbaalad. See aitab suurendada CO₂ sidumist ja muuta keskkonda kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemaks.

Nende ressursside ringluspõhise ja säästva majandamisega

• paranevad meie elutingimused
• säilib tervislik keskkond
• luuakse kvaliteetseid töökohti
• tagatakse säästva energia ressursid

Uued CO₂ loodusliku sidumise eesmärgid:

Bioenergia aitab kõrvaldada järk-järgult kasutuselt fossiilkütused ja vähendada ELi majanduse CO₂ heidet, kuid seda tuleb kasutada säästvalt. Komisjon pakub välja uued ranged kriteeriumid, et vältida jätkusuutmatut metsaraiet ja kaitsta suure elurikkusega alasid.

Üleilmsete kliimameetmete hoogustamine

Euroopa roheline kokkulepe on juba olnud hea eeskuju, mis on ajendanud peamisi rahvusvahelisi partnereid seadma ka endale kliimaneutraalsuse saavutamise tähtajad.

Taastuvenergia tehnoloogiasse investeerides arendatakse ELis teadmisi ja tooteid, millest on kasu ka mujal maailmas.

Keskkonnahoidlikule transpordile üleminekuga luuakse siin maailma juhtivad ettevõtted, mis suudavad teenindada kasvavat üleilmset turgu. Tehes koostööd rahvusvaheliste partneritega, vähendab EL heitkoguseid meretranspordis ja lennunduses kogu maailmas.

EL jagab oma ettepanekuid ja ideid rahvusvaheliste partneritega novembris Glasgow’s toimuval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul.