Põhisisu juurde

Tulevikusuundade strateegiline analüüs

Mis on tulevikusuundade strateegiline analüüs?

Tulevikusuundade analüüs on tuleviku uurimine, ette nägemine ja kujundamine, et aidata struktuurselt ja süsteemselt kasvatada ja kasutada kollektiivset arukust, mis võimaldab sündmuste arengut ette näha. Tulevikusuundade strateegilise analüüsiga soovitakse aga lõimida strateegiline analüüs ELi poliitika kujundamisse. See toetub struktuurselt ja süstemaatiliselt kollektiivsele arukusele, et aidata paremini kujundada potentsiaalseid üleminekuvõimalusi, valmistada ELi ette šokkidega toimetulekuks ja kujundada soovitud tulevikku.

Tulevikusuundade strateegiline analüüs

  • võimaldab näha ette suundumusi, riske, tekkivaid probleeme ning nende potentsiaalset mõju ja võimalusi, et saada kasulikku teavet strateegiliseks planeerimiseks, poliitika kujundamiseks ja valmisolekuks;
  • aitab kavandada komisjoni uusi algatusi ja vaadata läbi olemasolevat poliitikat kooskõlas komisjoni uuendatud parema õigusloome töövahendiga.

Tulevikusuundade strateegiline analüüs ei tähenda tuleviku prognoosimist, vaid erinevate võimalike tulevikustsenaariumide ning neist lähtuvate võimaluste ja probleemide uurimist. See aitab meil tegutseda olevikus nii, et see aitaks kujundada ihaldatud tulevikku.

Peamised osalised

Asepresident Maroš Šefčovič on komisjoni esimene tulevikusuundade strateegilise analüüsi eest vastutav volinik. Asepresidendi üheks ülesandeks komisjonis on juhtida jõupingutusi, mille eesmärk on saavutada see, et tulevikusuundade strateegiline analüüs oleks ELi poliitika kujundamise keskmes. Volituse rakendamist juhivad peasekretariaat ja Teadusuuringute Ühiskeskus (viimane kasutab asutusesisest tulevikusuundade analüüsi suutlikkust). Komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi võrgustik tagab pikaajalise poliitika koordineerimise kõigi peadirektoraatide vahel. Komisjon edendab tulevikusuundade analüüsimiseks tihedat koostööd ja sidemeid teiste ELi institutsioonidega, eelkõige Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) kontekstis. Ta teeb koostööd ka rahvusvaheliste partneritega ja arendab kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku kaudu partnerlusi, mis põhinevad liikmesriikide avaliku sektori tulevikuanalüüsi suutlikkusel.

Aruanded tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta

Komisjon koostab iga-aastase aruande tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, mida võetakse arvesse komisjoni tööprogrammide ja mitmeaastase programmitöö puhul. See programmitöö põhineb osaluspõhisel ja valdkondadevahelisel tulevikusuundade analüüsil, mida juhivad komisjoni talitused, kes konsulteerivad liikmesriikidega, kasutavad Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) ning peavad aru väliste sidusrühmadega. 

2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta: „Rohe- ja digipöörde sidumine uues geopoliitilises kontekstis“ keskendub Euroopa kaksikülemineku koosmõjule, võttes arvesse ka murrangulist ja muutuvat geopoliitilist maastikku, kus need üleminekud toimuvad. Selles rõhutatakse digitehnoloogia keskset rolli Euroopa viies strateegilises ja kõige enam kasvuhoonegaaside heidet tekitavas sektoris: energeetika, transport, tööstus, ehitus ja põllumajandus. Samuti tuuakse selles välja kümme peamist tegevusvaldkonda, et maksimeerida koostoimet ja vähendada pingeid üleminekute vahel 2050. aastaks.

2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta

2021. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta „ELi suutlikkus ja vabadus tegutseda“ esitatakse tulevikku suunatud ja valdkondadevaheline perspektiiv oluliste suundumuste kohta, mis mõjutavad ELi kuni aastani 2050. Selles käsitletakse muu hulgas järgmisi teemasid: kliimamuutused ja muud probleemid, tehnoloogilised muutused, surve demokraatiale ja väärtustele, muutused maailmakorras ja demograafias. Selles on kindlaks määratud 10 valdkonda, mille puhul EL saab oma suutlikkust ja tegutsemisvabadust suurendada.

2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta

2020. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta „Kurss Euroopa toimetulekuvõime suurendamisele“ arutati COVID-19 kriisist saadud esimesi struktuurseid õppetunde ning selgitati, kuidas võib tulevikusuundade analüüs aidata tugevdada Euroopa pikaajalist toimetulekuvõimet põhjalike ja kiirete muutuste ajal. Selleks analüüsiti ELi toimetulekuvõimet neljas mõõtmes: sotsiaalses ja majanduslikus, geopoliitilises ning rohe- ja digimõõtmes. Aruandes tutvustati toimetulekuvõime tulemustabeleid, mis toimivad poliitikakujundajate järelevalvevahenditena.

2020. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta

Kogu ELi hõlmav tulevikusuundade analüüsi võrgustik

Kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku loomisest teatati komisjoni 2020. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. Selle eesmärk on arendada avaliku halduse tulevikuanalüüsi suutlikkusel põhinevat sünergiat, koondades kokku kõigi liikmeriikide ja Euroopa Komisjoni intellekti ja tulevikusuundade strateegilise analüüsi alase asjatundlikkuse, et edendada strateegilist mõttevahetust ja koostööd Euroopa tuleviku jaoks olulistes küsimustes. See hõlmab selliseid teemasid nagu avatud strateegiline autonoomia, toimetulekuvõime ja suutlikkus saavutada ökoloogiline, digitaalne ja õiglane üleminek.

Kogu ELi hõlmaval tulevikusuundade analüüsi võrgustikul on kaks tasandit. Asepresident Šefčoviči üleskutsel iga liikmesriigi poolt määratud tulevikuministrid kohtuvad mitteametlikult vähemalt kord aastas. Nende ülesanne on arutada seda, millised on komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava peamised strateegilised prioriteedid, ja leppida nendes komisjoniga kokku, teha kokkuvõte edusammudest, arutada Euroopa tuleviku jaoks olulisi küsimusi ja leppida kokku järelmeetmetes. Seda tööd võetakse arvesse ELi strateegilises programmitöös.

Tulevikuministrite tööd toetab võrgustik, kuhu kuuluvad riikide ametiasutuste kõrgemad ametnikud, kes kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et valmistada ette ministrite kohtumisi, võtta nende järeldustel põhinevaid järelmeetmeid ja teha töörühmade raames koostööd.

ELi poliitika kujundamise toetamine

Tulevikusuundade strateegiline analüüs aitab täiustada poliitika kujundamist, töötada välja tulevikukindlaid strateegiaid ja tagada lühiajaliste meetmete kooskõla pikaajaliste eesmärkidega. Selleks kasutatakse mitmeid erinevaid tehnikaid, sealhulgas järgmist:

landscape

tulevikuseire – sündmuste ja trendide süstemaatiline jälgimine ja kogumine. Tulemuseks on tulevikupilt või uute muutusemärkide visuaalne kaart;

megatrends

megatrendide analüüs – harjumuste muutusi ja üksteist mõjutavaid trende puudutav analüüs ja arutelu, mille tulemuseks on (ühe) tuleviku lugu ja tegevuskava;

frames

stsenaariumide kavandamine – interaktiivne ja iteratiivne protsess, mis hõlmab intervjuusid, analüüsi ja modelleerimist ning mille tulemuseks on tõenäolised tulevikustsenaariumid (meeldivad need meile või mitte) ja see, kuidas need võivad saada reaalsuseks;

objective

visiooni loomine – eelistatud suuna kindlaksmääramine, mille tulemuseks on ühine arusaam eelistatud tulevikust ja selle sõnaselge kirjeldus ning keskpika perioodi tegevuskava, milles kirjeldatakse üksiksasjalikult konkreetseid meetmeid visiooni elluviimiseks.

Tulevikusuundade strateegiline analüüs aitab komisjonil saavutada president von der Leyeni kuut üldeesmärki,

  • analüüsides tulevikku suunatud küsimusi, et uurida, kuidas saavutada komisjoni poliitilistes prioriteetides kirjeldatud eesmärke, analüüsida peamisi suundumusi, riske ja tekkivaid probleeme ning selgitada välja ELi jaoks eriti olulised teemad. Selle raames avaldatakse igal aastal tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruanne. Alates 2021. aastast põhineb aruannete koostamine täielikel tulevikusuundade analüüsi tsüklitel, mis on seotud Euroopa Liidu olukorda käsitleva iga-aastase kõne, komisjoni järgnevate tööprogrammide ja mitmeaastase programmitöö prioriteetidega;  
  • toetades läbi vaadatud parema õigusloome tegevuskava osana komisjoni tööprogrammi. Tulevikusuundade strateegiline analüüs peaks aitama ette valmistada peamisi poliitikaalgatusi. Nii tagatakse, et ELi poliitika tugineb selgele arusaamisele tulevastest suundumustest ja tekkivatest probleemidest, võimalikest stsenaariumidest ning nendega seotud probleemidest ja võimalustest. Näiteks on komisjon töötanud välja tulevikusuundade stsenaariumid, mis hõlmavad nelja võimalikku stsenaariumi 2040. aasta jaoks, millele peaks otseselt tuginema komisjoni teatis maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta;
  • toetades tulevikule suunatud mõtlemist poliitikakujundajate hulgas ja andes inspiratsiooni peamisi poliitikaküsimusi käsitlevate pikaajaliste strateegiate jaoks. Selleks kasutatakse spetsiaalseid uudiskirju („Foresight ON), milles käsitletakse näiteks tehisintellekti ja digipööret, tooraineid, turvalisust, tervist, sünergiat tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel või Euroopa territooriumi.  Lisaks uudiskirjadele koostab komisjon ka spetsiaalseid tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandeid, milles käsitletakse selliseid teemasid nagu põllumajandustootjate roll aastal 2040, tolli tulevik ELis ning töökohtade keskkonnahoidlik tulevik;
  • aidates teha läbivaatamisi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alusel, mille raames tehakse kindlaks võimalused vähendada Euroopa regulatiivset koormust ja mis aitab hinnata, kas kehtivad ELi õigusaktid on endiselt tulevikukindlad.

Järgmised sammud

  • Koostöö arendamine kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku raames, et suurendada tulevikusuundade analüüsi suutlikkust kõigi ELi liikmesriikide haldusasutustes.
  • Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi (ESPAS) konverents (2022)
  • Komisjoni tulevikusuundade strateegilise analüüsi tegevuskava rakendamine käesolevas poliitikatsüklis ja selle arvesse võtmine komisjoni tööprogrammiga seotud algatustes.
  • 2023. aasta tulevikusuundade strateegilist analüüsi käsitleva aruande ettevalmistamine.

Kontaktandmed

Päringud palume saata aadressil SG-FORESIGHTatec [dot] europa [dot] eu (SG-FORESIGHT[at]ec[dot]europa[dot]eu); JRC-FORESIGHTatec [dot] europa [dot] eu (JRC-FORESIGHT[at]ec[dot]europa[dot]eu).

Dokumendid

22. VEEBRUAR 2023
Joint note for the 3rd meeting of Ministers for the Future

 

30. JUUNI 2021
Speech by Vice-President Maroš Šefčovič at the España 2050 High-Level Foresight Event

 

1. NOVEMBER 2017
Strategic Foresight Primer

 

10. SEPTEMBER 2019
President von der Leyen’s mission letter to Maroš Šefčovič