ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 27. konverents (COP27) toimus 6.–20. novembril 2022 Sharm el-Sheikhis.
Egiptuse eesistumise ajal toimunud COP27 tippkohtumine toob konventsiooniosalised kokku, et kiirendada meetmete võtmist Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamiseks.
COP27 tippkohtumisel näitas Euroopa Komisjon üles ambitsioonikust ja paindlikkust, et kindlasti saavutada eesmärk hoida globaalne soojenemine 1,5 °C piires. Euroopa kindel tegutsemine aitas jõuda kokkuleppele säilitada Pariisi kokkuleppe eesmärgid. ELi tegutsemine vahendajana aitas luua ka uue tasakaalustatud rahastamiskorra ja suurendada rahastajate hulka, et aidata haavatavatel kogukondadel tulla toime kliimamuutustest põhjustatud kahjudega.
COP27-l jäädi 1,5 °C eesmärgile truuks. Kahjuks ei ole suudetud täita maailma peamiste heitetekitajate kohustust fossiilkütuste kasutamist järk-järgult vähendada ega võetud uusi kohustusi kliimamuutuste leevendamiseks. Kuid EL jätkab samal kursil, eelkõige Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ kaudu, sest on oluline jääda kindlaks Pariisi kokkuleppe püüdlustele.
- Osalised leppisid osalised kokku, et globaalse soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ga tuleb maailma kasvuhoonegaaside heidet kiiresti, järsult ja pidevalt vähendada ning jõuda 2030. aastaks 43% väiksema heiteni võrreldes 2019. aastaga.
- Nad kordasid Glasgow kliimapakti üleskutset ajakohastada 2023. aasta lõpuks riiklikult kindlaksmääratud panuseid, et viia need kooskõlla Pariisi kokkuleppe temperatuurieesmärgiga.
- Glasgow kliimapakt on aluseks uuele kliimamuutuste leevendamise tööprogrammile, mille eesmärk on innustada osalisi kooskõlastama oma sihte ja meetmeid nullheite eesmärgiga.
- Osalised jõudsid kokkuleppele kehtestada uus rahastamiskord, et aidata arengumaid, kes on kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes eriti haavatavad. See hõlmab uut fondi, mis keskendub kahju ja kahjustuste kõrvaldamisele.
ELi algatused COP27-l
Strateegilised partnerlused
COP27 ajal sõlmis komisjon palju kahe- ja mitmepoolseid lepinguid. Ta allkirjastas strateegilise partnerluse lepingud
- Kasahstaniga toorainete, patareide ja akude ning taastuvallikatest toodetud vesiniku valdkonnas
- Namiibiaga kestlike toorainete ja taastuvallikatest toodetud vesiniku valdkonnas
- Egiptusega taastuvallikatest toodetud vesiniku valdkonnas
Metsapartnerlused
Komisjoni president Ursula von der Leyen käivitas metsapartnerlused Guyana, Mongoolia, Kongo, Uganda ja Sambiaga. Nende partnerluste kaudu toetab EL oma partnereid, et säästvalt majandada ja säilitada metsa, mis on üks maailma suuremaid loodusvarasid, et võidelda kliimamuutuste vastu ja säilitada bioloogilist mitmekesisust ning edendada säästvat arengut. Lisateave
Looduse tähtsus kliima- ja elurikkuse kriisis oli kesksel kohal ka detsembris Kanadas Montrealis toimunud COP15 elurikkuse konverentsil.
Üleilmne metaaniheite vähendamise lubadus
Ameerika Ühendriigid, EL ja partnerid käivitasid 2021. aastal ametlikult üleilmse metaaniheite vähendamise lubadust käsitleva algatuse, millega soovitakse hoida käeulatuses eesmärk piirata globaalne soojenemine 1,5 °C-ni. COP27-l väljendas komisjon kasvavat toetust sellele algatusele, mida praegu toetab üle 150 riigi. Lisateave
Aafrika: kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõime toetamine
EL ja Aafrika Liit teatasid uuest Euroopa tiimi kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõime algatusest Aafrikas. Algatus on osa ELi-Aafrika strateegia „Global Gateway“ investeeringute paketist. See Euroopa tiimi algatus koondab üle 1 miljardi euro suurused olemasolevad ja uued kliimamuutustega kohanemise programmid ning võimendab nende mõju parema koordineerimise ja kohanemist käsitleva tugevdatud poliitilise dialoogi kaudu ELi ja Aafrika Liidu vahel.
Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus
2021. aastal teatasid Lõuna-Aafrika, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja USA valitsused ning EL energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise uue ambitsioonika ja pikaajalise partnerluse loomisest, et toetada Lõuna-Aafrika jõupingutusi CO2 heite vähendamisel. Partnerluse eesmärk on kiirendada Lõuna-Aafrika majanduse CO2 heite vähendamist, keskendudes elektrisüsteemi arendamisele. COP27-l andis EL oma heakskiidu ka Lõuna-Aafrika energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise investeerimiskavale ning allkirjastas G20 kohtumisel Balil Indoneesiaga energiasüsteemi ümberkujundamise partnerluse.
Kogu kohtumise vältel korraldas komisjon Sharm el-Sheikhis ELi paviljonis ja veebis üle 125 kõrvalürituse, mille teemadering ulatus elurikkuse kaitsest ja looduse taastamisest energiajulgeoleku ja rohepöörde, kestliku rahanduse, toidu ja veega kindlustatuse ning teadusuuringute ja innovatsioonini. Muu hulgas peeti ka dialoog juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi ja noorte esindajate vahel kogu maailmast.
Euroopa tiimi panus üleilmsesse kliimamuutustega seotud rahastamisse
Kliimakriisiga toimetulekuks tuleb heitkoguseid vähendada kõikjal maailmas. Paljudes riikides on kriisi mõju juba tunda. EL kogus aastatel 2013–2020 rahalisi vahendeid, et toetada arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Selleks tehakse järgmist:
- rahastatakse kliimameetmeid kogu maailmas, põhitähelepanuga kõige vaesematele ja haavatavamatele riikidele ja kogukondadele;
- kasutatakse toetusi, et võimendada erainvesteeringuid ja rahvusvaheliste arengupankade poolset rahastamist.
EL ja selle liikmesriigid on üheskoos avaliku sektori suurim kliimameetmete rahastaja arengumaades. Näiteks 2020. aastal eraldati 23,4 miljardit eurot, millest peaaegu pool anti toetustena. See moodustab kaaluka osa 100 miljardi USA dollari suurusest üleilmsest eesmärgist, milles arenenud riigid 2009. aasta Kopenhaageni kliimatippkohtumisel kokku leppisid.