Euroopale antud lubadus ja selle pidamine Kui von der Leyeni komisjon 2019. aasta detsembris ametisse astus, võtsime Euroopa nimel kohustuse olla julge ja edasipüüdlik. See oli lubadus vastata ELi kodanike püüdlustele ja seljatada esilekerkivad probleemid. Sellest peale on komisjoni praegune koosseis töötanud väsimatult selle nimel, et teha teoks talle eurooplaste poolt usaldatud ülesandeid.Oleme oma lubadust pidanud. Komisjon on südilt järginud mandaadi alguses seatud kuut prioriteeti, kuid samal ajal on tulnud otsida lahendusi mitmetele Euroopa Liidu ajaloo suurimatele väljakutsetele.Olgu küsimuse all ülemaailmne pandeemia, kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused, Venemaa jõhker agressioonisõda Ukraina vastu või üle aastakümnete kõige rängem energiakriis, Euroopa Komisjon on varrukad üles käärinud ja otsinud raskustele lahendusi. Hoolimata kõigist praegustest kriisidest on komisjoni praegune koosseis suutnud ikka keskenduda tulevikule ja pidada silmas ka tulevaste põlvkondade soove ja muresid. Euroopa Liidul läheb hästi siis, kui oleme julged.Selline on olnud von der Leyeni komisjoni kreedo. Julge kriisiohje Pandeemia seljatamine Inimelude, sissetulekute ja Euroopa majanduse kaitseKui maailma tabas praeguse põlvkonna kõige rängem pandeemia, võttis komisjon enda peale kohustuse kaitsta inimelusid, pakkuda elatusvahendeid ja hoida käigus majandus.Komisjon aitas korraldada uuringuid ja võtta rekordiliselt kiiresti kasutusele elupäästvad vaktsiinid. Komisjon tagas, et kõik eurooplased said vaktsiinidele juurdepääsu samal ajal, olenemata sellest, millises liikmesriigis keegi elas. Euroopa Liit pani liikmesriikide nimel välja ligikaudu 4,6 miljardit vaktsiinidoosi, millega kaitsti eurooplasi ja partnerriikide elanikke. Üle 80% ELi täiskasvanud elanikest on läbinud vähemalt esimese vaktsineerimiskuuri.Kuna vaktsineerimine võimaldas riikidel oma piire ettevaatlikult avada, töötas komisjon välja praktilised vahendid, mis aitavad eurooplastel ohutult reisida. Komisjon lõi ELi digitaalse COVID-tõendi, mida on kasutanud ühtekokku 78 riiki ja territooriumi. Sellest on praeguseks kujunenud ülemaailmselt tunnustatud mall, mille najal hõlbustada inimeste liikuvust ja kaitsta kodanikke pandeemiate eest.Kuna liikumispiirangud ähvardasid sulgeda ettevõtteid ja pühkida minema töökohti, töötas komisjon välja erakorralise töötuseriski leevendamise rahastu (TERA). 2020. aastal aitas see jätkata tegevust 2,5 miljonil ettevõttel ja tänu sellele jäi 31,5 miljonil eurooplasel alles nende töökoht, mis aitas hoida ära ulatuslikku majandus- ja sotsiaalkriisi. Kui piirid suleti ja kaubad jäid teele, käivitas Euroopa Komisjon rohelised transpordikoridorid, millega hõlbustati kaubavoogude liiklust, et hoida ära põhikaupade nappust.Hoog Euroopa taastumiseleSamal ajal kui vaktsiinid jõudsid korraga kõigi eurooplasteni, tegi Euroopa Komisjon tööd selle nimel, et tagada kõigi liikmesriikide ja eriti pandeemiast kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide majanduse kiire taastumine. Nii nagu Euroopat tabas sügavaim majanduslangus pärast Teist maailmasõda, õnnestus selle järel saavutada ka kõige tugevam taastumine pärast sõjajärgset buumi. Selle tegi võimalikuks uus, söakas kava „NextGenerationEU“, mille abil kaasas EL turult raha, mida investeerida üheskoos Euroopa taastamisse ja vastupanuvõimesse.Taasterahastu „NextGenerationEU“ on suurendanud usaldust meie majanduse vastu. Selle väärtus on üle 800 miljardi euro ja sellest rahastatakse investeeringuid ja reforme liikmesriikide majanduse elavdamiseks. Sajad taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatud projektid on andnud eurooplaste jaoks käegakatsutavaid tulemusi: loodud on avamere tuuleparke, soetatud elektrironge, käivitatud tipptasemel avalikke digiteenuseid ja rajatud maailmatasemel haiglaid. Teisalt on ELi liikmesriigid kasutanud taasterahastut „NextGenerationEU“ strateegilistel eesmärkidel ja viinud ellu põhjalikke reforme, nagu tööturu- ja pensionireformid, ning kiirendanud taastuvenergia lubade andmist. Euroopa liit toob Euroopale heaolu. Kindel vastus Venemaa sissetungile Ukrainasse Seisame Ukraina kõrval ühtselt, kindlalt ja täis otsustavustKui Venemaa tankid ületasid Ukraina piiri, seisis kogu Euroopa Liit ühtselt, kindlalt ja täis otsustavust Ukraina kõrval. Euroopa Komisjonil ei olnud seegi kord ühtegi kõhklust selle suhtes, mida oli vaja teha. Vaja oli teha ettevalmistusi, et võtta ELis vastu enam kui neli miljonit Ukraina põgenikku. Samuti korraldas komisjon enneolematu ulatusega humanitaar-, rahalise ja sõjalise abi andmise ELilt ja liikmesriikidelt. Abi on praeguseks antud kokku 118,3 miljardi eurot, mille seas sõjaline toetus moodustab 43,5 miljardit eurot. Samuti teeb EL tihedat koostööd oma G7 partneritega, et iga Ukrainale antav euro läheks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse.Kremli diktaator tegi panuse sellele, et eurooplaste vahel võivad tekkida erimeelsused. Üheskoos tõestasime, et ta eksis. EL seisab Ukraina kõrval nii kaua kui vaja. Uue Ukraina rahastu kaudu eraldab Euroopa Liit järgmise nelja aasta jooksul veel 50 miljardit eurot, mille abil pakkuda põhiteenuseid: hoida koolid avatuna ning maksta palku ja pensione, et Ukraina rahvas saaks jätkata sissetungijate tagasilöömist. Ukraina iga võit agressori üle tähendab võitu ka Euroopa ühisele julgeolekule.Samal ajal on EL toetanud iga sammu, mille Ukraina on ettevõetud reformiteel teinud, et läheneda ELile. Tunnustades riigi tohutuid edusamme ja Ukraina rahva püüdlusi, tegi liit komisjoni soovituse alusel ajaloolise otsuse alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.Samuti on EL aidanud võidelda Venemaa agressiooni mõjuga mujal maailmas. Kuna Venemaa sõda ähvardas vallandada ülemaailmse toidukriisi, töötas Euroopa Liit välja lahenduse, kuidas transportida Ukraina põllumajandustoodang riikidesse, kus seda kõige rohkem vajatakse. ELi loodud solidaarsuskoridoride abil sai võimalikuks eksportida 150 miljonit tonni Ukraina kaupu, sealhulgas ligikaudu 75 miljonit tonni põllumajandustooteid, mis on peamiselt ette nähtud ekspordiks.Samal ajal teeb Euroopa Liit jõupingutusi, et võtta Venemaa tema tegevuse eest vastutusele ja panna ta maksma tekitatud hävingu eest. Et kammitseda Venemaa sõjamasinat, on EL kehtestanud 14 sanktsioonide paketti. Samuti on EL külmutanud üle 210 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid. EL aitab koguda tõendeid Venemaa sõjakuritegude ja agressioonikuriteo kohta. Euroopa seisab rahvusvahelise õiguse eest.Euroopa vastupanuvõime, julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamineKuna ümberkaudne strateegiline keskkond on põhjalikult muutunud, peab Euroopa olema suuteline nende muutustega kaasa minema. Seepärast on praegune komisjoni koosseis töötanud välja uue Euroopa kaitsetööstuse strateegia. Sellega asetatakse pearõhk tootmise suurendamisele, hangete kooskõlastamisele ja varustuskindlusele, ühendades nii teadusuuringute kui ka uute süsteemide tööstusliku tootmise ja turustamise edendamisel liikmesriikide ja Euroopa ettevõtete jõupingutused. Rahu eeldab julgeolekut.Ühised lahendused aastakümnete kõige rängemale energiakriisileUkrainat rünnates kasutas Venemaa oma energiavarusid Euroopa survestamiseks, mis tekitas Euroopas energiakriisi ja kartuse elektrikatkestuste ees. Seegi kord suutis EL ühiselt ohu ületada. Komisjoni loodud murrangulise kavaga „REPowerEU“ tagati energiavarustus ja vähendati Euroopa sõltuvust Venemaast. Energiatarnete mitmekesistamiseks leiti uusi usaldusväärseid partnereid. Tänu Euroopa inimeste ja ettevõtete tohututele jõupingutustele õnnestus vähendada gaasitarbimist 18%. Lisaks on EL kahekordistanud taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.Eelmisel aastal toodeti ELis esimest korda tuuleenergiast rohkem elektrit kui gaasist. Ka Euroopas toodetud päikeseenergia kogus on peaaegu kahekordistunud. Päikese- ja tuuleenergiarajatiste arv on igal aastal suurenenud ligikaudu 35%.Kuna Venemaa väljapressimine tõi ELis kaasa energiahindade tõusu, tekitas see inimestele ja ettevõtetele raskusi. EL kasutas selles olukorras sama lahendust, mis oli ennast juba pandeemia ajal õigustanud.Loodud ELi energiaplatvormi abil saab ELi ettevõtete gaasiostusoove koondada ja korraldada võistupakkumisi, mis annab ülemaailmsetel turgudel tugevama läbirääkimispositsiooni. Ja see toimib. 2023. aastal jõudis platvormi kaudu Euroopa ostjateni 42 miljardit kuupmeetrit gaasi. Viimane, 2024. aasta veebruaris toimunud ELi ühine võistupakkumine märgiti kolmekordselt üle ning rahvusvahelistelt tarnijatelt laekus pakkumisi 97,4 miljardi kuupmeetri gaasi müügiks.Tänu ELi kombineeritud meetmetele on gaasi hind praegu peaaegu kümme korda madalam kui kriisi haripunktis. Euroopa sõltuvus Venemaalt pärit fossiilkütustest on lõplikult möödas. Abi suurõnnetuste ajal Euroopa suutlikkuse suurendamine, et pakkuda elutähtsat abi suurõnnetustes kannatanud riikidele.Kogu ametiaja jooksul on komisjoni praegune koosseis märkimisväärselt suurendanud Euroopa suutlikkust pakkuda elutähtsat abi suurõnnetustes kannatada saanud riikidele, olgu tegu siis üleujutuste, metsatulekahjude, maavärinate või meditsiiniliste hädaolukordadega.ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on toetust antud Euroopa kõikidesse nurkadesse ja ka väljapoole. Vaid mõni tund pärast Albaaniat, Horvaatiat ja Türgit laastanud ohvriterohket maavärinat asusid ELi päästemeeskonnad inimesi aitama ja rususid koristama. Pärast Belgias, Saksamaal, Itaalias ja Sloveenias toimunud hävitavaid üleujutusi andsid ELi päästemeeskonnad kiirelt koha peal abi.Alates 2019. aastast on eraldatud liikmesriikidele ja läbirääkijariikidele, keda on tabanud loodusõnnetused ja rahvatervise probleemid, ELi Solidaarsusfondi kaudu üle 3 miljardi euro.ELi tuletõrjelennukid on aidanud võidelda metsa- ja maastikupõlengutega Kreekast Portugalini ja Prantsusmaalt Albaaniani. Samuti on aidatud partnereid teispool Atlandi ookeani. Esimest korda ajaloos pöördus Kanada, keda olid tabanud viimase aja kõige rängemad metsapõlengud, toetuse saamiseks Euroopa poole. Euroopa vastas abipalvele. Sajad Euroopa tuletõrjujad lähetati Kanadasse võitlema tulekahjuga, mis neelas Kanada metsi.Ent äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus ning hiljutine pandeemia on näidanud, et suurõnnetustele reageerimiseks on vaja rohkem ära teha. Sel eesmärgil loodi rescEU varu, mis sisaldab tuletõrjelennukeid ja -helikoptereid, meditsiinilise evakuatsiooni lennukeid ja suures koguses meditsiinitarvikuid. Sellest on kujunenud hädaolukordade jaoks oluline üleeuroopaline turvavõrk.Suurõnnetuste korral on liit varasemast palju paremini valmis eurooplastele ja muu maailma elanikele appi ruttama. Alates 2020. aastast on EL korraldanud üle maailma 12 kriisiolukorras 232 humanitaarabi õhusilla operatsiooni. Viimati reageeriti raskele humanitaarolukorrale Gazas. ELi prioriteedid on jätkuvalt teetähiseks Euroopa roheline kokkulepe Kliimasõbralik kasvustrateegia Kohe oma ametiaja alguses koondas komisjoni praegune koosseis oma tegevuse ühe keskse eesmärgi ümber: töötada välja uus kasvumudel, mis põhineks puhtal ringmajandusel. Nii sündis Euroopa roheline kokkulepe. Sellega on seatud täpsed sihtmärgid, mille abil muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Sest ainult mõõtmine aitab jõuda tulemusteni. Selge siht silme ees, algatas komisjon ülemineku majanduslikult mõistlikule ja sotsiaalselt õiglasele puhtale majandusele, mis aitaks kaitsta inimesi ja planeeti.Meie siht on selge: vaja on tagada, et Euroopa suudaks endiselt meelitada ligi kvaliteetseid investeeringuid, millega luua kindlalt tööstuslikult aluselt stabiilseid ja tulevikukindlaid töökohti.Paika on pandud raamistik, mille abil vähendada käesoleva kümnendi lõpuks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55%. Komisjon on hoogsalt suurendanud ELi tasandi investeeringuid. Taasterahastust „NextGenerationEU“ ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditega on eraldatud kliimaga seotud projektidele peaaegu 400 miljardit eurot ELi vahendeid. EL on loonud usaldusväärse kestliku rahanduse raamistiku ja tõusnud maailma suurimaks roheliste võlakirjade emitendiks. Eelkõige on EL näidanud, et majanduskasvu on võimalik lahutada heitkogustest: alates 1990. aastast on kasvuhoonegaaside heitkogused vähenenud 32,5% ja meie majandus on kasvanud ligi 70%.Samuti on EL edendanud heitkoguste vähendamiseks vajaliku uuendusliku tehnoloogia arengut. Nullnetotööstuse määrusega on märkimisväärselt kiirendatud puhta tehnoloogia tootmise loamenetlusi ning EL jätkab ettevõtete toetamist, et võimaldada neil jääda puhtale energiale üleminekul konkurentsivõimeliseks.Kuid ka muu maailm peab pingutusi tegema. Et võidelda kasvuhoonegaaside heitkogustega manipuleerimise vastu, kehtestas EL süsiniku piirimeetme. Sel viisil tagatakse, et ka ELi ekspordipartnerid vähendavad oma süsinikuheidet ega nurja ELi kliimaeesmärke.Kohe oma mandaadi alguses andis komisjoni praegune kooseis lubaduse jätkata tööd selle nimel, et üleminek puhtale majandusele toimuks sotsiaalselt õiglaselt. Oleme oma lubadusest kinni pidanud. EL on loonud õiglase ülemineku fondi ja kliimameetmete sotsiaalfondi, millega toetada kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi, kes seisavad silmitsi suurimate kohanemisprobleemidega.ELi rohelepe on olnud ootuste kõrgusel – Euroopa liigub kindlalt oma kliimaeesmärkide saavutamise poole. Praegu on käimas usin töö selle nimel, et luua CO2 heite vähendamise najal uusi kasvuvõimalusi. Euroopa digivaldkonna juhtpositsioon Kodanike ja ettevõtjate võimaluste avardamine, et nad saaksid kasu uutest tehnoloogiatestViimastel aastatel on EL teinud digiruumis kodanike ja ettevõtjate heaks rohkem kui kunagi varem. Komisjoni praeguse koosseisu ametiaja alguses pandi paika selged põhimõtted: tehnoloogia areng peab toimuma ühiskonna hüvanguks ning innovatsioon peab aitama suurendada ELi konkurentsivõimet, kuid samas tuleb minimeerida kodanike jaoks esilekerkivaid riske. Oleme neid põhimõtteid järginud. Kõikjal Euroopas on EL investeerinud miljardeid eurosid kiudoptiliste kaablite ja 5G-võrkude laiemasse kasutusse. Maapiirkondadesse on rajatud uusi ühendusi ning sajad tuhanded töötajad on omandanud digitulevikuks vajalikud oskused. Komisjon on esitanud inimkeskse visiooni digiruumist ja EL on tugevdanud oma tehnoloogilist juhtpositsiooni. 2019. aastal ei olnud ükski maailma kaheksast suurimast superarvutist Euroopas. Praegu on ELis neli maailma võimsamate hulka kuuluvat arvutit, mis asuvad Soomes, Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal. Euroopast on saanud kodanike internetiõiguste üleilmne teerajaja. Digiteenuste määruses on sätestatud aluspõhimõtted kõigi Euroopa digiettevõtjate jaoks ning määratud kindlaks kasutajate õigused. Et võidelda vihakõne ja desinformatsiooni vastu ning kaitsta alaealisi, kehtestati ELis suurtele internetiplatvormidele kohustus kontrollida infosisu, mida nad levitavad ja esile tõstavad. Digiturgude määrusega tagatakse ettevõtjate jaoks läbipaistvus ja õiguskindlus ning see, et suured digiettevõtjad järgivad ausalt reegleid.Sama kehtib tehisintellekti kohta. ELi innovatsioonilembese tehisintellektimäärusega sai Euroopast esimene maailmajagu, kus on kehtestatud spetsiaalselt tehisintellekti käsitlevad õigusnormid. Need keskenduvad eelkõige kõrge riskitasemega kasutusviisidele. Ent neid ei tuleks vaadata kui pelgalt õigussätteid, vaid pigem kui hüppelauda, mis aitab ettevõtjatel olla usaldusväärse tehisintellekti arendamisel eestvedajaks.On ju selge, et tehisintellekt võib tohutult suurendada ettevõtete tootlikkust. Seetõttu püüab komisjon aidata neil lõimida tehisintellekti oma äriprotsessidesse. Näiteks teeb EL idufirmadele ja VKEdele kättesaadavaks oma maailmatasemel superarvutid, võimaldades neil arendada, treenida ja katsetada suuri tehisintellektimudeleid. ELis on töötatud välja turvaline viis, kuidas kasutada ära andmete majanduslikku potentsiaali. Andmemäärusega innustatakse isikuid ja ettevõtteid oma genereeritavaid andmeid jagama, et suurendada konkurentsi ELi pilvandmetöötluse turgudel. Sel viisil lisandub 2028. aastaks ELi SKPsse kümneid miljardeid eurosid. Euroopa digikümnend annab tulemusi.Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamine praktilisel teelEdukas tööstus on inimeste heaolu tagamisel keskse tähtsusega. Samuti on see vajalik selleks, et ehitada üles puhas majandus. Et aidata Euroopa tööstusel jääda üleminekul puhtale majandusele üleilmselt konkurentsivõimeliseks, töötas komisjon välja praktilise lähenemisviisi, kuidas toetada olulisemaid sektoreid, nagu kiibitööstus, puhas tehnoloogia, akude tootmine või tuuleenergia. Sealjuures on tähtsal kohal nii investeeringud, töötajate oskused, arukad reguleerimisvahendid kui ka koostöö partneritega.Seda lähenemisviisi katsetati Euroopa kiibimäärusega, millega edendatakse kiipide tootmist ning toetatakse kasvu ja innovatsiooni kiipide väärtusahelas tervikuna. Ja see on andnud häid tulemusi. Euroopa kiibimääruse tulemusena on kogu väärtusahela ulatuses tehtud üle 100 miljardi euro eest kavandatud investeeringuid. Tänu sellele on loodud häid töökohti kogu Euroopas, Magdeburgist Cataniani, Dublinist Dresdenini ja Wrocławist Grenoble’ini.Sama lähenemisviisi kasutatakse ka Euroopa puhta tehnoloogia tööstuse tuleviku kindlustamiseks. Nullnetotööstuse määrusega luuakse tugev ELi-sisene tootmisvõimsus. Aastaks 2030 tuleks vähemalt 40% ELi nõudlusest nullnetotehnoloogia järele katta Euroopa toodanguga. ELi strateegilised projektid ja loodavad tehnoloogiaorud võimaldavad teha reforme ning korraldada sihitatud hankeid ja enampakkumisi. Nende abil võib EL saada puhtale energiale ülemineku üleilmseks eestvedajaks ning luua keskkonnahoidlikke ja kvaliteetseid töökohti.Samuti töötas komisjon välja kriitiliste toorainete määruse, millega tagada ettevõtetele juurdepääs olulistele materjalidele, mis on Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku julgeoleku jaoks vajalikud. Tänapäeval hangib Euroopa lõviosa oma haruldastest muldmetallidest ja muust kriitilisest toorainest Hiinast. Geopoliitilised pinged või pandeemialaadsed suurõnnetused võivad põhjustada Euroopas igal ajal suuri tootmisahela häireid. Seetõttu on suhete arendamisel Hiinaga töötatud välja uus põhimõte „riske tuleb leevendada ja suhteid mitte lõhkuda“, mille on praeguseks heaks kiitnud nii ELi liikmesriigid kui ka G7 partnerid. Selleks, et tagada kriitiliste toorainete olemasolu ja võimalus neid töödelda ning mitmekesistada Euroopa ettevõtete tarneahelaid, on algatatud ELis uusi projekte, aga samuti on loodud kasulikke strateegilisi partnerlusi selliste riikidega nagu Austraalia, Tšiili või Kanada.Ja selleks, et paremini kohaneda geopoliitilise reaalsusega, on komisjon töötanud välja esimese majandusjulgeoleku strateegia, mis sisaldab konkreetseid samme, millega suurendada oma vastupanuvõimet ja vähendada riske majanduse jaoks. Ka selles küsimuses on lähenemisviis pragmaatiline: vaja on suurendada Euroopa enda tootmisvõimekust olulistes sektorites, kaitsta end sõltuvuste eest ja luua ühiste huvide edendamiseks partnerlussuhted. Nii muutub EL tugevamaks ja turvalisemaks. Meie sotsiaalne turumajandus Meie töötajate oskustel ja heaolul põhinev sotsiaalse turumajanduse konkurentsivõimeSotsiaalse turumajanduse konkurentsivõime põhineb inimkapitalil: töötajate oskustel ja heaolul. Just sellele küsimusele on komisjoni praegune koosseis oma ametiaja algusest peale suurimat tähelepanu pööranud.Oskuste paktiga pakutakse töötajatele koolitust, mida nad vajavad selleks, et vastata ettevõtjate vajadustele. ELi eelarvest ja taasterahastust „NextGenerationEU“ on tehtud oskuste omandamise toetamiseks 65 miljardi euro väärtuses investeeringuid. See on nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks ülitähtis algatus, sest kaks kolmandikku Euroopa VKEdest ütleb, et nad ei suuda leida vajalike oskustega töötajaid.Teisalt sõltub konkurentsivõime headest töötingimustest, mis võimaldavad töötajatel jõudsalt areneda ja oma tööle keskenduda. Von der Leyeni komisjon viis ellu oma lubaduse luua ELi miinimumpalkade piisavuse parandamise raamistik. Töötajad peaksid teenima palka, mis võimaldab inimväärset elu, olenemata sellest, kus nad töötavad.Uute tööviiside esilekerkimisega kaasnevad ka probleemid, näiteks seoses töötajate õiguste ja sotsiaalkaitsega. Seepärast tegi komisjon ettepaneku kehtestada õigusnormid, millega parandada platvormitöö tingimusi, nagu komisjoni praeguse koosseisu ametiaja alguses lubati. 2021. aastal tegutses ELis üle 500 digiplatvormi, kes pakkusid tööd rohkem kui 28 miljonile inimesele – enamik neist on füüsilisest isikust ettevõtjad, kuid väga palju on ka palgatöötajaid.Samuti kehtestati ELis reeglid tasustamise läbipaistvuse kohta, et teha teoks lihtne põhimõte, et võrdse töö eest tuleb maksta nii naistele kui meestele võrdset palka. Ka võeti ELis kasutusele lastegarantii, millega võimaldatakse abivajavatel peredel kasutada lastehoiuteenuseid ning tagatakse, et nii mehed kui naised saavad samal ajal töötata ja luua perekonna. Euroopa vajab kõiki oma talente.Komisjoni praegusel koosseisul õnnestus viia ellu üks kauaaegne eesmärk: tuua Euroopa ettevõtete juhatustesse rohkem naisi. Kümme aastat paigal tammunud naissoost juhatuseliikmete direktiivi vastuvõtmisega on seatud kindel eesmärk: börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtkonna liikmetest peavad 40% olema naised. See on hea uudis naistele: klaaslagi on purustatud. Kuid see on hea uudis ka ELi majandusele, sest mitmekesisust pooldavad ettevõtted on üldiselt edukamad.Oma ametiaja jooksul esitas komisjoni praegune koosseis ka uusi algatusi rassismi ja antisemitismi vastu võitlemiseks ning LGBTIQ-inimeste, puuetega inimeste ja romade toetamiseks. Oleme püüdnud luua paremat Euroopa Liitu, kus on hea elada igasuguse nahavärvi, igat usku, igas vanuses, igast soost ja igasuguse seksuaalse sättumusega inimestel. Võitlus ebaseadusliku rände vastu Solidaarsusel, vastutusel ja inimõiguste austamisel põhinev ühine Euroopa lähenemisviis rände- ja varjupaigaküsimusteleEuroopa ajalugu on kujundanud paljud rahvad. Euroopa järgib alati oma kohustust tagada rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste turvalisus. Samas tunneme uhkust selle üle, et saame pakkuda seaduslikke rändevõimalusi, mis toovad kasu ka ELi enda ühiskonnale ja majandusele.Viimaste kriiside ajal on aga ELi sisenenud enneolematu arv pagulasi ja ebaseaduslikke rändajaid, mis on selgeks teinud, et Euroopal ei ole survega toimetulekuks õigeid töövahendeid.Seepärast võttis komisjoni praegune koosseis oma ametiaja alguses kohustuse luua ELis ühine süsteem rände paremaks haldamiseks. Seetõttu tegi komisjon uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku.Pärast keerukaid poliitilisi ja õiguslikke läbirääkimisi jõudsid liikmesriigid ja Euroopa Parlament selles terviklikus reeglistikus kokkuleppele, mis võimaldab Euroopa Liidul minna lõpuks edasi seal, kus aastakümneid on valitsenud ummikseis.Rände- ja varjupaigaleppega on tagatud parem kontroll ELi välispiiri üle. Varjupaiga-, tagasisaatmis- ja piirimenetlused muutuvad kiiremaks ja tõhusamaks ning kehtima hakkavad rangemad tähtajad ja nõuded kuritahtlike ja korduvate taotluste piiramiseks koos vajalike tagatistega üksikisikutele. Tagasisaatmisotsused nende isikute kohta, kellel ei ole õigust riigis viibida, väljastatakse viivitamata.Samuti on muudetud selgemaks liikmesriikide vastutust ning parandatud meetmeid teisese rände piiramiseks. Liikmesriigid hakkavad üksteist paindliku, kuid alalise solidaarsusmehhanismi abil toetama. Igaüks neist saab valida, millist liiki solidaarsust nad soovivad pakkuda. Euroopa Liit on rände haldamiseks edaspidi paremini varustatud.Lisaks rändealasele õigusloomele aitas komisjoni praegune koosseis kogu oma ametiaja vältel liikmesriikidel tulla toime vahetute probleemidega, nagu Vahemere kaudu saabujate suurem hulk või rändajate ärakasutamine Valgevene poolt. Selleks rakendati muu hulgas operatiivtuge ja kasutati ELi ametite abi. Samuti on EL loonud inimsmugeldamise vastu võitlemiseks ja suurema hulga ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks partnerlusi kolmandate riikidega.Näiteks Tuneesiaga sõlmitud laiaulatuslik partnerlus on vastastikku kasulik ka muudes kui rändega seotud küsimustes, puudutades muu hulgas ka energeetikat, haridust, oskusi ja julgeolekut. Selle partnerluse eeskujul tuleks ka teiste partnerriikidega sõlmida kokkuleppeid koostöö parandamiseks ja rände paremaks haldamiseks. Demokraatia ja õigusriikluse tugevdamine Õigusriikluse esikohale seadmine ja Euroopa demokraatiale uue hoo andmineAmetiaja alguses võttis von der Leyeni komisjon kohustuse seada esikohale õigusriiklus ja anda uut hoogu Euroopa demokraatiale. Paljud liidus ja väljaspool liitu aset leidnud sündmused kinnitavad, et demokraatiat ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Demokraatia eest tuleb iga päev võidelda. Komisjoni praegune koosseis on töötanud välja õigusaktid, millega kaitsta ja tugevdada demokraatiat, võidelda välissekkumise ja desinformatsiooni vastu ning kaitsta meediavabadust ja mitmekesisust ning ajakirjanike turvalisust.Samuti on komisjon võtnud uuenduslikke meetmeid, millega tagada õigusriigi põhimõtte järgimine kõigis liikmesriikides. Komisjon on seadnud sisse iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande, milles antakse igale liikmesriigile tema olukorrast lähtuvaid soovitusi, et ennetada õigusriigi põhimõtte rikkumisi ja seda põhimõtet veelgi tugevdada. Kui dialoogist ei ole piisanud, on komisjon kasutanud muid tema käsutuses olnud vahendeid, sealhulgas rikkumismenetlusi ja eelarve tingimuslikkuse mehhanismi. Kui liikmesriigis ei järgita õigusriigi põhimõtet, on võimalik peatada maksed ELi eelarvest. Komisjoni taotlusel aktiveeriti see säte Ungari suhtes.Et kaitsta Euroopa demokraatiat ning vaba ja avatud ühiskonda, on komisjon reguleerinud õigusriikluse küsimusi kindlakäeliselt. Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine ja esiletõstmine Koostöö sõprade ja partneritega, et lahendada ülemaailmseid probleemeViimastel aastatel on von der Leyeni komisjon mitmel korral näidanud, et sõprade ja partneritega koostöö tegemisel on võimalik lahendada ka suuri probleeme. ELi võime moodustada tegusaid liite kõikjal maailmas on aidanud tugevdada Euroopa globaalset positsiooni.Praeguse volinike kolleegiumi esimene visiit toimus Aafrikasse. Von der Leyeni komisjoni töö on viinud suhted Ameerika Ühendriikidega uuele tasandile, võimaldades tihedat koostööd Ukraina toetamisel, samuti energeetika, kliimameetmete, kaubanduse ja tehnoloogia vallas. Samuti on edukalt taaskäivitatud Brexiti-järgsed suhted Ühendkuningriigiga. Läbirääkimised Windsori raamistiku üle on viinud suhted ühe ELi tähtsaima partneriga Euroopas tagasi konstruktiivsele rajale.Samuti on EL arendanud välja uue põlvkonna partnerlused Euroopa kõigi aegade suurima ülemaailmse investeerimisprogrammi „Global Gateway“ raames. 300 miljardi euro väärtusega investeerimisprogrammist „Global Gateway“ pakutakse rahastust kvaliteetsetele investeerimis- ja taristuprojektidele, mis vastavad rangetele keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele ning loovad kohalikul tasandil töökohti ja majanduskasvu.Programmiga arendatakse mõlemale poolele kasulikke partnerlusi, võttes arvesse nii partnerite kui ka ELi geopoliitilisi huve.Sellel on olnud head tulemused. Valitud on üle 200 juhtprojekti ja tehtud üle 66 miljardi euro väärtuses investeeringuid, sealhulgas strateegilisse toorainepartnerlusse Namiibia, Tšiili ja Argentinaga, taastuvallikatest toodetud vesiniku alasesse koostöösse Maroko ja Egiptusega ning merealusesse digikaablisüsteemi Medusa, mis ühendab ELi Põhja-Aafrika riikidega. Ja üha uued projektid on käivitamisel.Strateegiat „Global Gateway“ rakendatakse Euroopa tiimi lähenemisviisi alusel – see tähendab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tegutsevad üheskoos. Selle abil toetatakse kogu maailmas üleminekut puhtale ja digitaalsele majandusele ning ühtlasi aitab see suurendada ELi mõju maailmaareenil. Euroopa tugevdab oma mainet usaldusväärse pikaajalise partnerina, kes tegutseb vastastikuse kasu nimel. Koostöö liiduna Alates oma ametiaja algusest on komisjoni praegune koosseis teinud iga päev tööd selle nimel, et muuta Euroopa ühtsemaks ja tugevamaks. Kodus oleme üheskoos toime tulnud enneolematute kriisidega.Maailmaareenil on Euroopa tiimi lähenemisviis võimaldanud ELil olla strateegilisem, jõulisem ja ühtsem.Oma ametiaja vältel on komisjoni praegune koosseis olnud tunnistajaks tõeliselt geopoliitilise liidu sünnile: oleme toetanud Ukrainat, seisnud vastu Venemaa agressioonile, edendanud reeglitel põhinevat maailmakorda ja investeerinud partnerlustesse.Me lubasime olla julged ja edasipüüdlikud. Oleme püsinud kursil ja pidanud antud lubadusi. Julge kriisiohjeÜheskoos COVID-19 pandeemia seljatamine ja terviseliidu loomine Solidaarsus UkrainagaEuroopa roheline kokkulepeEuroopa digikümnendi edusammudInvesteeringud Euroopa õitsengusseÕiglasema ja kaasavama liidu loomineRände vastutustundlik juhtimineDemokraatia ja õigusriikluse tugevdamineEuroopa maailmapositsiooni tugevdamineTurvalisem EuroopaUus viis ELi ja Ühendkuningriigi suhetes edasiliikumiseks Väljaanded 6. MÄRTS 2024Euroopale antud lubadus: von der Leyeni komisjoni teekondMuud keeled (23)български(8.56 MB - PDF)Laadige allaespañol(8.49 MB - PDF)Laadige allačeština(8.53 MB - PDF)Laadige alladansk(8.48 MB - PDF)Laadige allaDeutsch(30.27 MB - PDF)Laadige allaελληνικά(8.56 MB - PDF)Laadige allaEnglish(43.18 MB - PDF)Laadige allafrançais(8.45 MB - PDF)Laadige allaGaeilge(8.5 MB - PDF)Laadige allahrvatski(8.5 MB - PDF)Laadige allaitaliano(8.48 MB - PDF)Laadige allalatviešu(8.54 MB - PDF)Laadige allalietuvių(8.67 MB - PDF)Laadige allamagyar(8.55 MB - PDF)Laadige allaMalti(8.53 MB - PDF)Laadige allaNederlands(8.49 MB - PDF)Laadige allapolski(8.55 MB - PDF)Laadige allaportuguês(8.51 MB - PDF)Laadige allaromână(8.53 MB - PDF)Laadige allaslovenčina(8.55 MB - PDF)Laadige allaslovenščina(8.51 MB - PDF)Laadige allasuomi(8.46 MB - PDF)Laadige allasvenska(8.46 MB - PDF)Laadige alla 6. MÄRTS 2024Euroopale antud lubadus ja selle pidamine: von der Leyeni komisjoni teekond AJAJOONMuud keeled (23)български(4.55 MB - PDF)Laadige allaespañol(4.51 MB - PDF)Laadige allačeština(4.52 MB - PDF)Laadige alladansk(4.5 MB - PDF)Laadige allaDeutsch(10.56 MB - PDF)Laadige allaελληνικά(4.55 MB - PDF)Laadige allaEnglish(10.16 MB - PDF)Laadige allafrançais(10.16 MB - PDF)Laadige allaGaeilge(4.51 MB - PDF)Laadige allahrvatski(4.52 MB - PDF)Laadige allaitaliano(4.5 MB - PDF)Laadige allalatviešu(4.54 MB - PDF)Laadige allalietuvių(4.54 MB - PDF)Laadige allamagyar(4.54 MB - PDF)Laadige allaMalti(4.52 MB - PDF)Laadige allaNederlands(4.5 MB - PDF)Laadige allapolski(4.53 MB - PDF)Laadige allaportuguês(4.52 MB - PDF)Laadige allaromână(4.52 MB - PDF)Laadige allaslovenčina(4.54 MB - PDF)Laadige allaslovenščina(4.51 MB - PDF)Laadige allasuomi(4.5 MB - PDF)Laadige allasvenska(4.49 MB - PDF)Laadige alla 14. MAI 2024Keeping our promise to YOU! Seotud lingid Videod von der Leyeni komisjoni saavutuste kohta (2019–2024)Komisjoni kuus prioriteeti aastateks 2019–2024Poliitilised suunised komisjonile (2019–2024)
