Von der Leyeni komisjoni teekond

Kui maailma tabas praeguse põlvkonna kõige rängem pandeemia, võttis komisjon enda peale kohustuse kaitsta inimelusid, pakkuda elatusvahendeid ja hoida käigus majandus.

Komisjon aitas korraldada uuringuid ja võtta rekordiliselt kiiresti kasutusele elupäästvad vaktsiinid. Komisjon tagas, et kõik eurooplased said vaktsiinidele juurdepääsu samal ajal, olenemata sellest, millises liikmesriigis keegi elas. Euroopa Liit pani liikmesriikide nimel välja ligikaudu 4,6 miljardit vaktsiinidoosi, millega kaitsti eurooplasi ja partnerriikide elanikke. Üle 80% ELi täiskasvanud elanikest on läbinud vähemalt esimese vaktsineerimiskuuri.

Kuna vaktsineerimine võimaldas riikidel oma piire ettevaatlikult avada, töötas komisjon välja praktilised vahendid, mis aitavad eurooplastel ohutult reisida. Komisjon lõi ELi digitaalse COVID-tõendi, mida on kasutanud ühtekokku 78 riiki ja territooriumi. Sellest on praeguseks kujunenud ülemaailmselt tunnustatud mall, mille najal hõlbustada inimeste liikuvust ja kaitsta kodanikke pandeemiate eest.

Kuna liikumispiirangud ähvardasid sulgeda ettevõtteid ja pühkida minema töökohti, töötas komisjon välja erakorralise töötuseriski leevendamise rahastu (TERA). 2020. aastal aitas see jätkata tegevust 2,5 miljonil ettevõttel ja tänu sellele jäi 31,5 miljonil eurooplasel alles nende töökoht, mis aitas hoida ära ulatuslikku majandus- ja sotsiaalkriisi. Kui piirid suleti ja kaubad jäid teele, käivitas Euroopa Komisjon rohelised transpordikoridorid, millega hõlbustati kaubavoogude liiklust, et hoida ära põhikaupade nappust.

Samal ajal kui vaktsiinid jõudsid korraga kõigi eurooplasteni, tegi Euroopa Komisjon tööd selle nimel, et tagada kõigi liikmesriikide ja eriti pandeemiast kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide majanduse kiire taastumine. Nii nagu Euroopat tabas sügavaim majanduslangus pärast Teist maailmasõda, õnnestus selle järel saavutada ka kõige tugevam taastumine pärast sõjajärgset buumi. Selle tegi võimalikuks uus, söakas kava „NextGenerationEU“, mille abil kaasas EL turult raha, mida investeerida üheskoos Euroopa taastamisse ja vastupanuvõimesse.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ on suurendanud usaldust meie majanduse vastu. Selle väärtus on üle 800 miljardi euro ja sellest rahastatakse investeeringuid ja reforme liikmesriikide majanduse elavdamiseks. Sajad taasterahastust „NextGenerationEU“ rahastatud projektid on andnud eurooplaste jaoks käegakatsutavaid tulemusi: loodud on avamere tuuleparke, soetatud elektrironge, käivitatud tipptasemel avalikke digiteenuseid ja rajatud maailmatasemel haiglaid. Teisalt on ELi liikmesriigid kasutanud taasterahastut „NextGenerationEU“ strateegilistel eesmärkidel ja viinud ellu põhjalikke reforme, nagu tööturu- ja pensionireformid, ning kiirendanud taastuvenergia lubade andmist. Euroopa liit toob Euroopale heaolu. 

Kogu ametiaja jooksul on komisjoni praegune koosseis märkimisväärselt suurendanud Euroopa suutlikkust pakkuda elutähtsat abi suurõnnetustes kannatada saanud riikidele, olgu tegu siis üleujutuste, metsatulekahjude, maavärinate või meditsiiniliste hädaolukordadega.

ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on toetust antud Euroopa kõikidesse nurkadesse ja ka väljapoole. Vaid mõni tund pärast Albaaniat, Horvaatiat ja Türgit laastanud ohvriterohket maavärinat asusid ELi päästemeeskonnad inimesi aitama ja rususid koristama. Pärast Belgias, Saksamaal, Itaalias ja Sloveenias toimunud hävitavaid üleujutusi andsid ELi päästemeeskonnad kiirelt koha peal abi.

Alates 2019. aastast on eraldatud liikmesriikidele ja läbirääkijariikidele, keda on tabanud loodusõnnetused ja rahvatervise probleemid, ELi Solidaarsusfondi kaudu üle 3 miljardi euro.

ELi tuletõrjelennukid on aidanud võidelda metsa- ja maastikupõlengutega Kreekast Portugalini ja Prantsusmaalt Albaaniani. Samuti on aidatud partnereid teispool Atlandi ookeani. Esimest korda ajaloos pöördus Kanada, keda olid tabanud viimase aja kõige rängemad metsapõlengud, toetuse saamiseks Euroopa poole. Euroopa vastas abipalvele. Sajad Euroopa tuletõrjujad lähetati Kanadasse võitlema tulekahjuga, mis neelas Kanada metsi.

Ent äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus ning hiljutine pandeemia on näidanud, et suurõnnetustele reageerimiseks on vaja rohkem ära teha. Sel eesmärgil loodi rescEU varu, mis sisaldab tuletõrjelennukeid ja -helikoptereid, meditsiinilise evakuatsiooni lennukeid ja suures koguses meditsiinitarvikuid. Sellest on kujunenud hädaolukordade jaoks oluline üleeuroopaline turvavõrk.

Suurõnnetuste korral on liit varasemast palju paremini valmis eurooplastele ja muu maailma elanikele appi ruttama. Alates 2020. aastast on EL korraldanud üle maailma 12 kriisiolukorras 232 humanitaarabi õhusilla operatsiooni. Viimati reageeriti raskele humanitaarolukorrale Gazas.

Viimastel aastatel on EL teinud digiruumis kodanike ja ettevõtjate heaks rohkem kui kunagi varem. 

Komisjoni praeguse koosseisu ametiaja alguses pandi paika selged põhimõtted: tehnoloogia areng peab toimuma ühiskonna hüvanguks ning innovatsioon peab aitama suurendada ELi konkurentsivõimet, kuid samas tuleb minimeerida kodanike jaoks esilekerkivaid riske. 

Oleme neid põhimõtteid järginud. Kõikjal Euroopas on EL investeerinud miljardeid eurosid kiudoptiliste kaablite ja 5G-võrkude laiemasse kasutusse. Maapiirkondadesse on rajatud uusi ühendusi ning sajad tuhanded töötajad on omandanud digitulevikuks vajalikud oskused. Komisjon on esitanud inimkeskse visiooni digiruumist ja EL on tugevdanud oma tehnoloogilist juhtpositsiooni. 

2019. aastal ei olnud ükski maailma kaheksast suurimast superarvutist Euroopas. Praegu on ELis neli maailma võimsamate hulka kuuluvat arvutit, mis asuvad Soomes, Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal. 

Euroopast on saanud kodanike internetiõiguste üleilmne teerajaja. Digiteenuste määruses on sätestatud aluspõhimõtted kõigi Euroopa digiettevõtjate jaoks ning määratud kindlaks kasutajate õigused. Et võidelda vihakõne ja desinformatsiooni vastu ning kaitsta alaealisi, kehtestati ELis suurtele internetiplatvormidele kohustus kontrollida infosisu, mida nad levitavad ja esile tõstavad. Digiturgude määrusega tagatakse ettevõtjate jaoks läbipaistvus ja õiguskindlus ning see, et suured digiettevõtjad järgivad ausalt reegleid.

Sama kehtib tehisintellekti kohta. ELi innovatsioonilembese tehisintellektimäärusega sai Euroopast esimene maailmajagu, kus on kehtestatud spetsiaalselt tehisintellekti käsitlevad õigusnormid. Need keskenduvad eelkõige kõrge riskitasemega kasutusviisidele. Ent neid ei tuleks vaadata kui pelgalt õigussätteid, vaid pigem kui hüppelauda, mis aitab ettevõtjatel olla usaldusväärse tehisintellekti arendamisel eestvedajaks.

On ju selge, et tehisintellekt võib tohutult suurendada ettevõtete tootlikkust. Seetõttu püüab komisjon aidata neil lõimida tehisintellekti oma äriprotsessidesse. Näiteks teeb EL idufirmadele ja VKEdele kättesaadavaks oma maailmatasemel superarvutid, võimaldades neil arendada, treenida ja katsetada suuri tehisintellektimudeleid. 

ELis on töötatud välja turvaline viis, kuidas kasutada ära andmete majanduslikku potentsiaali. Andmemäärusega innustatakse isikuid ja ettevõtteid oma genereeritavaid andmeid jagama, et suurendada konkurentsi ELi pilvandmetöötluse turgudel. Sel viisil lisandub 2028. aastaks ELi SKPsse kümneid miljardeid eurosid. 

Euroopa digikümnend annab tulemusi.

Edukas tööstus on inimeste heaolu tagamisel keskse tähtsusega. Samuti on see vajalik selleks, et ehitada üles puhas majandus. Et aidata Euroopa tööstusel jääda üleminekul puhtale majandusele üleilmselt konkurentsivõimeliseks, töötas komisjon välja praktilise lähenemisviisi, kuidas toetada olulisemaid sektoreid, nagu kiibitööstus, puhas tehnoloogia, akude tootmine või tuuleenergia. Sealjuures on tähtsal kohal nii investeeringud, töötajate oskused, arukad reguleerimisvahendid kui ka koostöö partneritega.

Seda lähenemisviisi katsetati Euroopa kiibimäärusega, millega edendatakse kiipide tootmist ning toetatakse kasvu ja innovatsiooni kiipide väärtusahelas tervikuna. Ja see on andnud häid tulemusi. Euroopa kiibimääruse tulemusena on kogu väärtusahela ulatuses tehtud üle 100 miljardi euro eest kavandatud investeeringuid. Tänu sellele on loodud häid töökohti kogu Euroopas, Magdeburgist Cataniani, Dublinist Dresdenini ja Wrocławist Grenoble’ini.

Sama lähenemisviisi kasutatakse ka Euroopa puhta tehnoloogia tööstuse tuleviku kindlustamiseks. Nullnetotööstuse määrusega luuakse tugev ELi-sisene tootmisvõimsus. Aastaks 2030 tuleks vähemalt 40% ELi nõudlusest nullnetotehnoloogia järele katta Euroopa toodanguga. ELi strateegilised projektid ja loodavad tehnoloogiaorud võimaldavad teha reforme ning korraldada sihitatud hankeid ja enampakkumisi. Nende abil võib EL saada puhtale energiale ülemineku üleilmseks eestvedajaks ning luua keskkonnahoidlikke ja kvaliteetseid töökohti.

Samuti töötas komisjon välja kriitiliste toorainete määruse, millega tagada ettevõtetele juurdepääs olulistele materjalidele, mis on Euroopa konkurentsivõime ja majandusliku julgeoleku jaoks vajalikud. Tänapäeval hangib Euroopa lõviosa oma haruldastest muldmetallidest ja muust kriitilisest toorainest Hiinast. Geopoliitilised pinged või pandeemialaadsed suurõnnetused võivad põhjustada Euroopas igal ajal suuri tootmisahela häireid. Seetõttu on suhete arendamisel Hiinaga töötatud välja uus põhimõte „riske tuleb leevendada ja suhteid mitte lõhkuda“, mille on praeguseks heaks kiitnud nii ELi liikmesriigid kui ka G7 partnerid. Selleks, et tagada kriitiliste toorainete olemasolu ja võimalus neid töödelda ning mitmekesistada Euroopa ettevõtete tarneahelaid, on algatatud ELis uusi projekte, aga samuti on loodud kasulikke strateegilisi partnerlusi selliste riikidega nagu Austraalia, Tšiili või Kanada.

Ja selleks, et paremini kohaneda geopoliitilise reaalsusega, on komisjon töötanud välja esimese majandusjulgeoleku strateegia, mis sisaldab konkreetseid samme, millega suurendada oma vastupanuvõimet ja vähendada riske majanduse jaoks. Ka selles küsimuses on lähenemisviis pragmaatiline: vaja on suurendada Euroopa enda tootmisvõimekust olulistes sektorites, kaitsta end sõltuvuste eest ja luua ühiste huvide edendamiseks partnerlussuhted. Nii muutub EL tugevamaks ja turvalisemaks.

Euroopa ajalugu on kujundanud paljud rahvad. Euroopa järgib alati oma kohustust tagada rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste turvalisus. Samas tunneme uhkust selle üle, et saame pakkuda seaduslikke rändevõimalusi, mis toovad kasu ka ELi enda ühiskonnale ja majandusele.

Viimaste kriiside ajal on aga ELi sisenenud enneolematu arv pagulasi ja ebaseaduslikke rändajaid, mis on selgeks teinud, et Euroopal ei ole survega toimetulekuks õigeid töövahendeid.

Seepärast võttis komisjoni praegune koosseis oma ametiaja alguses kohustuse luua ELis ühine süsteem rände paremaks haldamiseks. Seetõttu tegi komisjon uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku.

Pärast keerukaid poliitilisi ja õiguslikke läbirääkimisi jõudsid liikmesriigid ja Euroopa Parlament selles terviklikus reeglistikus kokkuleppele, mis võimaldab Euroopa Liidul minna lõpuks edasi seal, kus aastakümneid on valitsenud ummikseis.

Rände- ja varjupaigaleppega on tagatud parem kontroll ELi välispiiri üle. Varjupaiga-, tagasisaatmis- ja piirimenetlused muutuvad kiiremaks ja tõhusamaks ning kehtima hakkavad rangemad tähtajad ja nõuded kuritahtlike ja korduvate taotluste piiramiseks koos vajalike tagatistega üksikisikutele. Tagasisaatmisotsused nende isikute kohta, kellel ei ole õigust riigis viibida, väljastatakse viivitamata.

Samuti on muudetud selgemaks liikmesriikide vastutust ning parandatud meetmeid teisese rände piiramiseks.
Liikmesriigid hakkavad üksteist paindliku, kuid alalise solidaarsusmehhanismi abil toetama. Igaüks neist saab valida, millist liiki solidaarsust nad soovivad pakkuda. Euroopa Liit on rände haldamiseks edaspidi paremini varustatud.

Lisaks rändealasele õigusloomele aitas komisjoni praegune koosseis kogu oma ametiaja vältel liikmesriikidel tulla toime vahetute probleemidega, nagu Vahemere kaudu saabujate suurem hulk või rändajate ärakasutamine Valgevene poolt. Selleks rakendati muu hulgas operatiivtuge ja kasutati ELi ametite abi. Samuti on EL loonud inimsmugeldamise vastu võitlemiseks ja suurema hulga ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks partnerlusi kolmandate riikidega.

Näiteks Tuneesiaga sõlmitud laiaulatuslik partnerlus on vastastikku kasulik ka muudes kui rändega seotud küsimustes, puudutades muu hulgas ka energeetikat, haridust, oskusi ja julgeolekut. Selle partnerluse eeskujul tuleks ka teiste partnerriikidega sõlmida kokkuleppeid koostöö parandamiseks ja rände paremaks haldamiseks.

Viimastel aastatel on von der Leyeni komisjon mitmel korral näidanud, et sõprade ja partneritega koostöö tegemisel on võimalik lahendada ka suuri probleeme. ELi võime moodustada tegusaid liite kõikjal maailmas on aidanud tugevdada Euroopa globaalset positsiooni.

Praeguse volinike kolleegiumi esimene visiit toimus Aafrikasse. Von der Leyeni komisjoni töö on viinud suhted Ameerika Ühendriikidega uuele tasandile, võimaldades tihedat koostööd Ukraina toetamisel, samuti energeetika, kliimameetmete, kaubanduse ja tehnoloogia vallas. Samuti on edukalt taaskäivitatud Brexiti-järgsed suhted Ühendkuningriigiga. Läbirääkimised Windsori raamistiku üle on viinud suhted ühe ELi tähtsaima partneriga Euroopas tagasi konstruktiivsele rajale.

Samuti on EL arendanud välja uue põlvkonna partnerlused Euroopa kõigi aegade suurima ülemaailmse investeerimisprogrammi „Global Gateway“ raames. 300 miljardi euro väärtusega investeerimisprogrammist „Global Gateway“ pakutakse rahastust kvaliteetsetele investeerimis- ja taristuprojektidele, mis vastavad rangetele keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele ning loovad kohalikul tasandil töökohti ja majanduskasvu.

Programmiga arendatakse mõlemale poolele kasulikke partnerlusi, võttes arvesse nii partnerite kui ka ELi geopoliitilisi huve.

Sellel on olnud head tulemused. Valitud on üle 200 juhtprojekti ja tehtud üle 66 miljardi euro väärtuses investeeringuid, sealhulgas strateegilisse toorainepartnerlusse Namiibia, Tšiili ja Argentinaga, taastuvallikatest toodetud vesiniku alasesse koostöösse Maroko ja Egiptusega ning merealusesse digikaablisüsteemi Medusa, mis ühendab ELi Põhja-Aafrika riikidega. Ja üha uued projektid on käivitamisel.

Strateegiat „Global Gateway“ rakendatakse Euroopa tiimi lähenemisviisi alusel – see tähendab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid tegutsevad üheskoos. Selle abil toetatakse kogu maailmas üleminekut puhtale ja digitaalsele majandusele ning ühtlasi aitab see suurendada ELi mõju maailmaareenil. 

Euroopa tugevdab oma mainet usaldusväärse pikaajalise partnerina, kes tegutseb vastastikuse kasu nimel.