Põhisisu juurde
Euroopa Komisjoni logo
et
Euroopa Komisjon

Euroopa poolaasta sügispakett

Sügispaketiga algab iga-aastane Euroopa poolaasta tsükkel. Selles määrab komisjon kindlaks ELi majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid ning esitab liikmesriikidele järgmiseks aastaks poliitikasuunised.

Mis on sügispakett?

Euroopa Komisjoni esitatav Euroopa poolaasta sügispakett tähistab Euroopa poolaasta uue tsükli algust. Komisjon esitab mitu dokumenti, mis annavad ülevaate sotsiaal-majanduslikust olukorrast ning toovad esile peamised prioriteedid ja riskid. Samuti antakse poliitikasuuniseid, et aidata ELi liikmesriikidel neid eesmärke saavutada.

Sügispaketi aluseks on sügisene majandusprognoos, milles komisjon analüüsib nii ELi kui terviku kui ka liikmesriikide makromajanduslike väljavaateid.

Pakendi sisu

Euroopa poolaasta sügispaketti kuuluvad järgmised dokumendid:

Lisaks võib sügispakett sisaldada muid Euroopa poolaasta protsessiga seotud asjakohaseid dokumente. Varasematesse pakettidesse on näiteks kuulunud programmijärgse järelevalve aruanded, milles hinnatakse finantsabiprogrammidest kasu saanud liikmesriikide tagasimaksevõimet.

Iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs

Iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis pannakse Euroopa Komisjoni hinnangu alusel paika Euroopa Liidu üldised majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika prioriteedid järgmiseks 12–18 kuuks. Selles tehakse kindlaks probleemid ja soovitatakse poliitikameetmeid majanduskasvu, kaasamise ja lähenemise edendamiseks ELis. Liikmesriike kutsutakse üles võtma kindlaksmääratud prioriteete arvesse oma järgmise aasta majanduspoliitikas.

Alates 2020. aastast on iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid üles ehitatud ELi konkurentsivõimelise kestlikkuse tegevuskava neljale mõõtmele:

  • keskkonnakestlikkus
  • tootlikkus
  • õiglus
  • makromajanduslik stabiilsus

Nende juhtpõhimõtete kaudu tagab Euroopa poolaasta, et majanduspoliitikas seatakse esikohale inimesed ja planeet.

See dokument on teatis, milles üks ELi institutsioon esitab oma seisukoha konkreetses küsimuses teistele Euroopa institutsioonidele.

Arvamused euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta

Arvamustes esitatakse komisjoni hinnang selle kohta, kuidas liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavad on kooskõlas ELi eelarve-eeskirjadega, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu poolt möödunud suvel vastu võetud riigipõhiste soovitustega.

Arvamustes juhindutakse stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest, mis on eeskirjade kogum, millega tagatakse, et ELi liikmesriigid säilitavad riigi rahanduse usaldusväärsuse.

Eelarvekavade kohta on võimalik anda kolm hinnangut. Need on kas nõukogu soovitustega kooskõlas, üldjoontes kooskõlas või nende puhul on oht, et need ei ole soovitustega kooskõlas. Liikmesriike, kelle puhul on oht, et nende eelarvekava ei ole soovitustega kooskõlas, kutsutakse üles võtma vajalikke meetmeid enne riigieelarve lõplikku vastuvõtmist. Stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate kohustuste tõsise täitmata jätmise korral võib komisjon nõuda eelarvekava läbivaatamist.

Soovitus euroala majanduspoliitika kohta

Nõukogu soovituse eelnõus antakse euroala liikmesriikidele poliitilist nõu peamistes küsimustes, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. See võib hõlmata nõu majandus- ja rahaliidu ühiste prioriteetide, makromajanduslike probleemide või institutsiooniliste aspektide kohta. Soovituse eesmärk on edendada koostööd ning ühtlustada euroala ja liikmesriikide poliitikat.

See dokument on soovitus, mis käsitleb nõukogu soovitust ja milles komisjon soovitab nõukogul teha konkreetseid algatusi. Nõukogu arutab täiendavalt ettepaneku eelnõu ning võib seda muuta ja selle vastu võtta.

Häiremehhanismi aruanne

Häiremehhanismi aruandes antakse ülevaade kõigi ELi liikmesriikide individuaalsest makromajanduslikust olukorrast. See on lähtepunktiks iga-aastasele makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tsüklile, mille eesmärk on teha kindlaks, hoida ära ja kõrvaldada võimalikke makromajanduslikke riske, mis võivad kahjustada konkreetset liikmesriiki või kogu ELi.

Kui tehakse kindlaks suur risk, mis nõuab täiendavat analüüsi, võib komisjon otsustada algatada konkreetse liikmesriigi põhjaliku analüüsi. Analüüsi käigus kontrollitakse, kas makromajanduslik risk on olemas. Eelseisvad analüüsid tehakse teatavaks häiremehhanismi aruandes. Põhjalike analüüside tulemused esitatakse kevadpaketi raames.

Ühine tööhõivearuanne

Ettepanekus ühise tööhõivearuande kohta käsitletakse peamisi tööhõive- ja sotsiaalsuundumusi ELis ning sellega seotud poliitikameetmeid, mida liikmesriigid on rakendanud. Lisaks jälgitakse ühises tööhõivearuandes liikmesriikide tulemusi seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba sotsiaalvaldkonna tulemustabeliga.

Ühine tööhõivearuanne on ettepanek komisjoni ja nõukogu ühisaruande kohta. Nõukogu arutab täiendavalt ettepaneku eelnõu ning võib seda muuta ja selle vastu võtta.

Edasised sammud

Pärast sügispaketi avaldamist edastab komisjon dokumendid teistele ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele edasiseks arutamiseks.

  • Detsembris arutab eurorühm arvamusi eelarvekavade kohta. Liikmesriigid võtavad vastu järgmise aasta riigieelarved, võttes arvesse nii komisjoni arvamusi kui ka eurorühma arutelu.
  • Jaanuarist veebruarini arutab nõukogu iga-aastast kestliku majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruannet käsitlevaid järeldusi ning võtab need vastu. Samuti kiidab nõukogu võimalike muudatustega heaks euroala käsitleva nõukogu soovituse eelnõu, mis esitatakse seejärel Euroopa Ülemkogule. Ka Euroopa Parlament arutab iga-aastast kestliku majanduskasvu analüüsi ja tal on võimalik avaldada algatusraport.
  • Märtsis võtab nõukogu vastu ühise tööhõivearuande koos järeldustega. Euroopa Ülemkogu arutab nõukogu soovitust euroala majanduspoliitika kohta ja kinnitab selle. Komisjon esitab oma eelarvepoliitika suunised järgmiseks aastaks.

Iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, nõukogu soovitus ja komisjoni suunised näevad ette ühise raamistiku riiklike poliitikakavade jaoks, mis tuleb esitada aprillis.

Dokumendid