Kliimaneutraalsuse saavutamine kestlikul viisil
Euroopa näitab teed üleminekus majandusele, mis annab meie planeedile rohkem, kui ära võtab. Ülemaailmsel tasandil on praegusel kriitilisel kümnendil vaja nii ambitsioone kui ka meetmeid, et tagada Pariisi kokkuleppe rakendamine ja saavutada kliimaneutraalsus kestlikul viisil.
ELi osalus COP28-l
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 28. konverents (COP28) toimus 30. novembrist 12. detsembrini 2023 Dubais. Araabia Ühendemiraatide eesistumise ajal toimunud COP28 tippkohtumine tõi konventsiooniosalised kokku, et kiirendada meetmete võtmist Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamiseks.
EL püüdis oluliselt suurendada ülemaailmseid kliimaalaseid ambitsioone, et hoida 1,5 °C eesmärk käeulatuses kooskõlas Pariisi kokkuleppega, ning tegi koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et tagada COP28-l edukas tulemus.
Peamised kohustused ja meetmed, millest EL teatas COP28 tippkohtumisel:
- kiirendada sel kümnendil fossiilkütustest loobumist, võtta meetmeid heitkoguste vähendamiseks 43% võrra aastaks 2030 ning suunata maailm teele, mis võimaldab saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse;
- üleilmse taastuvenergia ja energiatõhususe lubaduse raames kolmekordistada 2030. aastaks taastuvenergia tootmisvõimsust ja kahekordistada energiatõhususe parandamise määra; 2,3 miljardit eurot ELi eelarvest, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist Euroopa naabruses ja kogu maailmas;
- 175 miljoni euro suurune rahaline toetus ELi ja selle liikmesriikidelt metaaniheite vähendamiseks;
- üle 400 miljoni euro rahastus ELilt ja selle liikmesriikidelt, et aktiveerida uus kahju ja kahjustuste fond kliimaga seotud hädaolukordade jaoks;
- kaks esimest Euroopa puhta tehnoloogia projekti, mida toetatakse ELi ja Catalysti partnerluse raames, et aidata ELil saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgid;
- 20 miljardi euro suurune Euroopa tiimi panus Aafrika ja ELi rohelise energia algatusele;
- uus Euroopa tiimi algatus, mis keskendub raadamisvabadele väärtusahelatele.
Oleme valmis tegema rohkem ja me teame, et teha tuleb rohkem. Näiteks on COP28 andnud ka võimaluse arutada CO<sub>2</sub> hinnastamist teiste osalistega, et rohkem riike hakkaks saastet maksustama. Samuti oleme suutnud panna aluse laiematele finantsreformidele, uutele uuenduslikele rahastamisallikatele ning viinud kõik rahavood kooskõlla Pariisi kokkuleppega.
ELi prioriteedid COP28-l
EL rõhutas COP28 kliimaläbirääkimistel vajadust täiendavate eesmärkide ja meetmete järele sel kriitilisel kümnendil. Muu hulgas on ELi prioriteedid järgmised:
-
fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine ning taastuvenergia tootmisvõimsuse ja energiatõhususe suurendamine;
-
koordineeritum keskendumine heitkoguste vähendamisele sel kümnendil;
-
enda ja partnerite ettevalmistamine kliimamuutustega kohanemiseks;
-
kliimamuutustega seotud rahastamise tagamine kõigilt, kes suudavad maksta, et tegeleda kahju ja kahjustustega.
EL korraldas ELi paviljonis ligikaudu 100 kõrvalüritust. Kahe nädala jooksul, mil COP28 toimus, osales sellel kümme volinike kolleegiumi liiget.
ELi tegevus COP28-l
- 2. detsember 2023EL teatab 175 miljoni euro suurusest rahalisest toetusest metaaniheite vähendamiseks
- 2. detsember 2023EL juhib üleilmset algatust, mille eesmärk on 2030. aastaks kolmekordistada taastuvenergia tootmisvõimsust ja kahekordistada energiatõhususe meetmeid
ELi kliimameetmed
Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud Euroopa uus majanduskasvu strateegia. Selle eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus on tänapäevane ja konkurentsivõimeline majandus, mille kasvuhoonegaaside netoheide on 2050. aastaks null. Viimased ELi kliima- ja energiaalased õigusaktid, nn pakett „Eesmärk 55“, peaksid aitama vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55%. Euroopa täidab kodanikele ja rahvusvahelistele partneritele antud lubadused olla kliimameetmete võtmisel esirinnas ning kujundada rohepööret kodanike ja ettevõtete hüvanguks.
Üleilmselt toetab EL rohepööret, investeerides oma strateegia „Global Gateway“ kaudu nii kliimamuutuste leevendamisse kui ka kliimamuutustele vastupanu võimesse. Samuti toetatakse sellega puhta energia kasutuselevõttu kui võimalust täita kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppega võetud kohustused. Euroopa tiimi lähenemisviisi raames edendatakse strateegiaga koostööd rohelise tehnoloogia valdkonnas ja tugevdatakse energiajulgeolekut. Selleks luuakse kogu maailmas jätkusuutlikke ja usaldusväärseid ühendusi ja lahendusi.
Euroopa tiimi panus üleilmsesse kliimamuutustega seotud rahastamisse
Kliimakriisiga toimetulekuks tuleb heitkoguseid vähendada kõikjal maailmas. EL teeb arenguriikidega koostööd, mis võimaldab pakkuda neile vajalikku toetust kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.
EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank on koos suurimad avaliku sektori kliimameetmete rahastajad arenguriikides. 2022. aastal on nad eraldanud avaliku sektori vahenditest 28,5 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja lisanud sellele 11,9 miljardit eurot rahalisi vahendeid erasektorist.
Samuti on EL jätkuvalt pühendunud sellele, et aidata jõuda arenenud riikide eesmärgini mobiliseerida 2025. aastaks eri allikatest ühiselt 100 miljardit dollarit aastas meie partnerite toetamiseks.