Euroopa rikkaliku ja mitmekesise kultuuripärandi tähistamiseks kuulutas Euroopa Komisjon välja 2023. aasta Euroopa kultuuripärandi märgise võitnud mälestised. Selle märgisega on tunnustatud seitset ajaloolist mälestist kogu Euroopast nende olulise rolli eest Euroopa ajaloos ja kultuuris ning Euroopa Liidu arengus. Võitnud mälestised on: Cisterscapes – Euroopat ühendavad tsistertslaste maastikud (Austria, Poola, Saksamaa, Sloveenia, Tšehhi) Klooster „San Jerónimo de Yuste“, Cuacos de Yuste (Hispaania) Muuseum „Ons’ Lieve Heer op Solder“ (Madalmaad) Teater „Théâtre Royal de Toone“ (Belgia) Kalevala (Soome) Rumeenia Athenaeum (Rumeenia) Sant’Anna di Stazzema (Itaalia) EL käivitas Euroopa kultuuripärandi märgise algatuse 2011. aastal, et edendada eurooplaste seas ühtekuuluvus- ja identiteeditunnet. Selles tõstetakse esile mälestisi, millel on olnud keskne roll meie maailmajao ühise ajaloo kujundamisel. Märgis anti esimest korda välja 2013. aastal. Kokku on märgise saanud 67 mälestist üle kogu Euroopa. Märgis võidakse anda järgmistele mälestistele: mälestusmärgid; looduslikud, veealused, arheoloogilised, tööstus- või linnaobjektid; kultuurmaastikud, mälestuspaigad, kultuuriväärtused; objektid; teatava kohaga seotud vaimne kultuuripärand, sealhulgas kaasaegne kultuuripärand. Iga osalev ELi riik võib esitada kuni kaks mälestist. Märgised antakse välja iga kahe aasta järel. Euroopa sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon valib igast osalevast riigist ühe mälestise. Selle soovituse alusel määrab Euroopa Komisjon märgise saavad mälestised. Selle aasta seitse mälestist valiti 16 kandidaatmälestise hulgast. Lisateave Euroopa kultuuripärandi märgise saanud mälestiste loetelu Teave auhinnatseremoonia kohta Euroopa Liidu kultuuripärandipoliitika Pressiteade – Seitse ajaloomälestist üle kogu ELi saavad Euroopa kultuuripärandi märgise Üksikasjad Avaldamiskuupäev17. aprill 2024AutorTeabevahetuse peadirektoraat
