Ebaseaduslikku tegevust ja õigusnormide kuritarvitamist võib esineda kõikides organisatsioonides, olenemata sellest, kas tegemist on era- või avaliku sektori, suure või väikese organisatsiooniga. Seda võib esineda paljudes vormides, näiteks korruptsioon, pettus, ametiseisundi kuritarvitamine või hooletus. Kui seda ei takistata, võib avalik huvi raskelt kahju saada.
Inimesed, kes töötavad organisatsiooni heaks või puutuvad sellega kokku oma tööalases tegevuses, on sageli esimesed, kes sellest teada saavad, ja on seega eelisseisundis nende teavitamisel, kes saavad selle probleemiga tegeleda.
Rikkumisest teatajad, st isikud, kes teatavad (asjaomase organisatsiooni siseselt või välisele asutusele) või avaldavad (üldsusele) teavet tööalases kontekstis esineva ebaseadusliku tegevuse kohta, aitavad ära hoida kahjusid ning tuvastada avalikule huvile põhjustatavat ohtu või kahju, mis võib vastasel korral varjatuks jääda.
Euroopa ja liikmesriikide tasandil on rikkumisest teatajate kaitse siiski ebaühtlane ja killustatud. Seetõttu hoiduvad inimesed rikkumisest teatamast, sest nad kardavad kättemaksu.
Seepärast esitas Euroopa Komisjon 23. aprillil 2018 algatuste paketi, mis sisaldas ettepanekut võtta vastu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta ja teatist, millega loodi Euroopa tasandi avalikku huvi edendamiseks terviklik õigusraamistik rikkumisest teatajate kaitseks, nähti ette kergesti juurdepääsetavad teatamiskanalid, rõhutati kohustust säilitada rikkumisest teatajate suhtes konfidentsiaalsus ja survemeetmete võtmise keeld ning nähti ette sihtotstarbelised kaitsemeetmed.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta võeti vastu 23. oktoobril 2019 ja see jõustus 16. detsembril 2019. Liikmesriikidel on selle siseriiklikku õigusse ülevõtmiseks aega 17. detsembrini 2021.
Dokumendid