Mida EL teeb? Majanduspoliitikat peetakse ELi õiguse kohaselt „ühise huvi küsimuseks“. EL on loonud majanduse juhtimise raamistiku, et jälgida, ennetada ja korrigeerida majandussuundumusi ELis, mis võivad negatiivselt mõjutada riikide majandust, euroala või ELi tervikuna. Selle raamistiku raames, eelkõige Euroopa poolaasta kaudu, suunab ja koordineerib EL makromajanduspoliitikat, et edendada kestlikku majanduskasvu ELis, euroalal ja liikmesriikides. See tagab ka ELi eelarve- ja finantsstabiilsuse.Majanduspoliitika kujundamiseks esitab Euroopa Komisjon majandusprognoose ning viib läbi ettevõtlus- ja tarbijauuringuid. Iga aasta kevadel ja sügisel avaldatavates majandusprognoosides analüüsitakse kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ja muude suuremate arenenud ja tärkava turumajandusega riikide mitmesuguseid makromajanduslikke ja eelarvemuutujaid. Korrapärased ühtlustatud majandus- ja tarbijauuringud hõlmavad ELi ja kandidaatriikide erinevaid majandussektoreid.Lisaks rakendab EL koos kõigi liikmesriikidega oma peamist taastevahendit, milleks on 650 miljardi euro suuruse eelarvega taaste- ja vastupidavusrahastu. Selle eesmärk on muuta meie majandus ja ühiskond kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördega kooskõlas olevamaks.Lisaks ELile annab EL makromajanduslikku finantsabi partnerriikidele, sealhulgas kümnele laienemis- ja naabruspoliitika partnerile, aidates kaasa nende majanduse stabiliseerimisele keerulistel aegadel. EL edendab ka oma majanduspositsioone kogu maailmas, tehes koostööd peamiste riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ja institutsioonidega. Euro, mis on maailmas tähtsuselt teine vääring, aitab kaitsta euroala majandust ja finantssüsteemi valuutašokkide eest, vähendab sõltuvust muudest vääringutest ja vähendab ELi ettevõtete kulusid. EL toetab euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike nende jõupingutustes täita euro kasutuselevõtu kriteeriume. Peamised arvandmed 650 miljardit eurotrohe- ja digipöörde, reformide ja investeeringute rahastamiseks taaste- ja vastupidavusrahastu raames29,8 miljardieuro väärtuses ringluses olevaid euro pangatähti (1 568 miljardit eurot) (2025. aasta veebruari seisuga)11ELi makromajanduslikku finantsabi saanud riikide arv TegevusvaldkonnadMajandusprognoosidViimased põhjalikud prognoosid peamiste makromajanduslike ja eelarvenäitajate kohtaEuroopa poolaastaELi majandus- ja sotsiaalpoliitika iga-aastane koordineerimineTaaste- ja vastupidavusrahastuAjutine vahend, mille abil EL saab pärast COVIDi ajajärku väljuda tugevama ja vastupidavamanaEuroELi ühisraha, mida kasutatakse 21 ELi riigis Peamised saavutused EL teeb varakult kindlaks, ennetab ja käsitleb potentsiaalselt kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamatust, mis võib kahjustada konkreetse liikmesriigi, euroala või ELi kui terviku majanduslikku stabiilsust.EL investeerib ja viib ellu reforme oma kodanike, ettevõtjate ja keskkonna hüvanguks. Euroopa Komisjon kogub taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu rahalisi vahendeid, et toetada liikmesriike ambitsioonikate reformide ja investeeringute rahastamisel.EL esindab ELi majandushuve kogu maailmas. Euroopa Liit on maailmas suur majandusjõud, mis suunab rahvusvahelist tegevust kõige pakilisemate majandusprobleemide lahendamisel. Fookuses Bulgaaria ühineb euroalaga1. jaanuaril 2026 võeti Bulgaarias ametliku vääringuna kasutusele euro. Nüüd on Bulgaaria 21. ELi liikmesriik, mis on ühinenud euroalaga ja kus on kasutusele võetud euro. See on oluline saavutus Bulgaaria integreerumisel ELiga, mis tagab talle suurema majandusliku stabiilsuse ja tugevamad sidemed ülejäänud Euroopaga. Euro on ELi ühtsuse ja solidaarsuse sümbol, mis toob kasu Bulgaaria ühiskonnale ja majandusele. Lisateave Viimased uudised News announcement20. Mai 2025Flash Consumer Confidence Indicator1 min lugemistSee all Sündmused 29Jan2026Konverentsid ja tippkohtumisedResearch Conference: Understanding the impact of the Recovery and Resilience Facility03Feb2026Koolitused ja seminaridWorkshop: Adapting public finances to the emerging spending needsVeel üritusi Seotud lingid Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraatRahastamine
Majanduspoliitikat peetakse ELi õiguse kohaselt „ühise huvi küsimuseks“. EL on loonud majanduse juhtimise raamistiku, et jälgida, ennetada ja korrigeerida majandussuundumusi ELis, mis võivad negatiivselt mõjutada riikide majandust, euroala või ELi tervikuna. Selle raamistiku raames, eelkõige Euroopa poolaasta kaudu, suunab ja koordineerib EL makromajanduspoliitikat, et edendada kestlikku majanduskasvu ELis, euroalal ja liikmesriikides. See tagab ka ELi eelarve- ja finantsstabiilsuse.Majanduspoliitika kujundamiseks esitab Euroopa Komisjon majandusprognoose ning viib läbi ettevõtlus- ja tarbijauuringuid. Iga aasta kevadel ja sügisel avaldatavates majandusprognoosides analüüsitakse kõigi ELi liikmesriikide, kandidaatriikide, EFTA riikide ja muude suuremate arenenud ja tärkava turumajandusega riikide mitmesuguseid makromajanduslikke ja eelarvemuutujaid.
MajandusprognoosidViimased põhjalikud prognoosid peamiste makromajanduslike ja eelarvenäitajate kohta
Taaste- ja vastupidavusrahastuAjutine vahend, mille abil EL saab pärast COVIDi ajajärku väljuda tugevama ja vastupidavamana
Bulgaaria ühineb euroalaga1. jaanuaril 2026 võeti Bulgaarias ametliku vääringuna kasutusele euro. Nüüd on Bulgaaria 21. ELi liikmesriik, mis on ühinenud euroalaga ja kus on kasutusele võetud euro. See on oluline saavutus Bulgaaria integreerumisel ELiga, mis tagab talle suurema majandusliku stabiilsuse ja tugevamad sidemed ülejäänud Euroopaga. Euro on ELi ühtsuse ja solidaarsuse sümbol, mis toob kasu Bulgaaria ühiskonnale ja majandusele. Lisateave
29Jan2026Konverentsid ja tippkohtumisedResearch Conference: Understanding the impact of the Recovery and Resilience Facility
