Üleilmsete kliimameetmete kiirendamine
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 29. konverents (COP29) toimus 11.–22. novembrini 2024 Bakuus. Azerbaidžaani eesistumise ajal toimuv COP29 tippkohtumine tõi konventsiooniosalised kokku, et kiirendada meetmete võtmist Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamiseks. Konverentsil keskenduti märkimisväärsete rahaliste investeeringute tagamisele, mida on vaja heitkoguste vähendamiseks ja haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmiseks.
Peamised tulemused
Euroopa Komisjon ja ELi riigid võtsid juhtrolli kokkuleppe sõlmimisel, et viia ülemaailmsed rahavood vastavusse Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Kliimamuutustega seotud rahastamise uue ühise kvantifitseeritud eesmärgiga laiendas EL kliimaprojektide rahastamise ülemaailmset panustajate baasi. 2035. aastaks peaksid need rahavood jõudma vähemalt 1,3 triljoni USA dollarini aastas, ühendades avaliku ja erasektori investeeringud ning andes mitmepoolsetele arengupankadele suurema rolli.
COP29 tippkohtumisel tegi EL järgmist:
- jõudis kokkuleppele süsinikdioksiidituru eeskirjade osas, mis suurendavad keskkonnaalast terviklikkust, läbipaistvust ja vastutust;
- teatas oma kavatsusest esitada 2025. aastal 1,5 °C-ga kooskõlas olev riiklikult kindlaksmääratud panus;
- teatas fossiilkütustelt üleminekuks sõlmitud partnerlusest ühendusega Beyond Oil and Gas Alliance;
- käivitas uue metaaniheite vähendamise partnerluse tegevuskava, et veelgi kiirendada fossiilenergia tootmise ja tarbimisega seotud metaaniheite vähendamist;
- avaldas esimese iga kahe aasta tagant avaldatava läbipaistvusaruande, mis on oluline verstapost Pariisi kokkuleppe rakendamisel.
ELi kliimameetmed „kodus“
Euroopa roheline kokkulepe on ELi majanduskasvu strateegia ning me jätkame oma eesmärkide saavutamist ja kõigi õigusaktide rakendamist. Meie eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus on tänapäevane ja konkurentsivõimeline majandus, viies samal ajal 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite nulli. Uus Euroopa puhta tööstuse kokkulepe aitab tööstusel vähendada süsinikuheidet ja luua uusi keskkonnahoidlikke töökohti kogu liidus.
Praegu kehtivate ELi kliima- ja energiaalaste õigusaktidega on EL graafikus, et vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Järgmise vaheetapina teeb Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada 2040. aastaks netoheidet 90%, muutes Euroopa kliimamäärust. Euroopa täidab oma lubadusi kujundada rohepööret inimeste, tööstuse ja looduse hüvanguks.
Euroopa tiimi panus üleilmsesse kliimamuutustega seotud rahastamisse
Kliimakriisiga toimetulekuks tuleb heitkoguseid vähendada kõikjal maailmas. EL teeb arenguriikidega koostööd, mis võimaldab pakkuda neile vajalikku toetust kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.
EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank on koos suurimad avaliku sektori kliimameetmete rahastajad arenguriikides. 2023. aastal on nad eraldanud avaliku sektori vahenditest 28,6 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja lisanud sellele 7,2 miljardit eurot rahalisi vahendeid erasektorist.
Samuti on EL jätkuvalt pühendunud sellele, et aidata jõuda arenenud riikide eesmärgini mobiliseerida 2025. aastaks eri allikatest ühiselt 100 miljardit dollarit aastas meie partnerite toetamiseks.
Lisaks julgustab ELi strateegia „Global Gateway“ avaliku ja erasektori investeeringuid taristusse, rohelisse energiasse, haridusse ja teadusuuringutesse, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja täita Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustused.
