Tagasisaatmise määr kogu ELis on praegu ligikaudu 20%. Isikud, kellele on antud korraldus ELi liikmesriigist lahkuda, varjavad end sageli ametiasutuste eest. Euroopa Komisjon on nüüd teinud ettepaneku, millega aidatakse ELi liikmesriikidel oma tagasisaatmise määra suurendada, võttes samal ajal täiel määral arvesse rändajate põhiõigusi. Selleks on kavas sisse seada ELi ühine tagasisaatmissüsteem. Tagasisaatmissüsteemiga toetatakse ELi rände- ja varjupaigalepet, mis jõustub 2026. aasta keskel ning mis võimaldab menetleda varjupaigataotlusi kiiremini ja tõhusamalt.
Uued ühiseeskirjad sisaldavad järgnevalt loetletud punkte.
- Ühised menetlused lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja Euroopa tagasisaatmiskorralduse koostamiseks. Tagasisaatmiskorraldus väljastatakse koos riikliku lahkumisettekirjutusega.
- Lahkumisettekirjutuste vastastikune tunnustamine, et liikmesriikidel oleks võimalik täita teiste liikmesriikide tehtud lahkumisettekirjutusi ilma, et nad peaksid algatama uue protsessi.
- Selged sunniviisilise tagasisaatmise reeglid ning vabatahtliku lahkumise soodustamine.
- Tagasipöördujate tugevdatud kohustus teha riiklike ametiasutustega koostööd kogu tagasisaatmismenetluse jooksul. Muu hulgas peavad las laskma kontrollida enda isikusamasust ega tohi riigist lahkuda.
- Kogu tagasisaatmisprotsessi vältel rakendatakse tugevaid kaitsemeetmeid, et tagada põhi- ja inimõiguste täielik järgimine.
- Rangemad reeglid, millega hoida ära ebaseaduslikku liikumist ja võimaldada liikmesriikidel tagasipöördujate asukohta paremini kindlaks teha. Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et tagasipöörduja võtaks riiklike ametiasutustega korrapäraselt ühendust või elaks ametiasutuste määratud kohas.
- Isikute suhtes, kes ohustavad liidu julgeolekut, kohaldatakse erireegleid. Liikmesriigid uurivad juba varakult, kas isik kujutab endast julgeolekuohtu. Kui see on nii, siis kohaldatakse selle isiku suhtes rangeid reegleid, sealhulgas sunniviisilist tagasisaatmist.
- Lahkumisettekirjutuse tegemise järel tuleb alati esitada tagasivõtutaotlus rändaja päritoluriigile.
- Tagasisaatmiskeskused. Uued reeglid võimaldavad liikmesriigil sõlmida tagasisaatmislepingu või -korra kolmanda riigiga, kes peab kooskõlas rahvusvahelise õigusega kinni rahvusvahelistest inimõiguste standarditest ja põhimõtetest.
Kavatsust esitada ettepanek uute tagasisaatmise haldamise menetluste kohta väljendas president von der Leyen oma poliitilistes suunistes. Euroopa Ülemkogu kutsus 2024. aasta oktoobris komisjoni üles seda kavatsust ellu viima.
Lisateave
2024.–2029. aasta prioriteet: julgeolek ja kaitse
Teabeleht – Rännet käsitlev terviklik lähenemisviis
Teabeleht – Uus ELi ühine tagasisaatmissüsteem
Küsimused ja vastused komisjoni ettepaneku kohta luua uus ELi ühine tagasisaatmissüsteem
Pressiteade – Komisjon teeb ettepaneku luua uus ELi ühine tagasisaatmissüsteem
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 11. märts 2025
- Autor
- Teabevahetuse peadirektoraat