Üldine poliitikastrateegia
ELi üldise poliitikastrateegia kavandavad ühiselt selle institutsioonid: Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon.
Üldised sihid ja poliitilised prioriteedid paneb paika eelkõige Euroopa Ülemkogu, mille raames kohtuvad kõikide ELi liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead.
Euroopa Komisjoni poliitilised prioriteedid määrab kindlaks selle president komisjoni ametiajaks. Iga viie aasta tagant, kui tööd alustab Euroopa Komisjoni uus koosseis, määrab komisjoni president kindlaks esmatähtsad valdkonnad, millele eelseisval ametiajal keskendutakse. Prioriteetide valik põhineb ELi nõukogu strateegilisel tegevuskaval ning Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonidega peetud kõnelustel.
2019.–2024. aasta prioriteedid
Komisjoni eesmärgid aastateks 2019–2024 on sätestatud presidendi poliitilistes suunistes.
Kõne olukorrast Euroopa Liidus
Igal aastal peab komisjoni president Euroopa Parlamendi ees kõne olukorrast Euroopa Liidus. Kõnes antakse ülevaade komisjoni möödunud aasta tegevusest ning järgmise aasta prioriteetidest ja algatustest.
Kuidas strateegiat ellu viiakse
Komisjoni iga-aastane tegevuskava
Lähtudes komisjoni presidendi iga-aastasest kõnest Euroopa Parlamendis, pannakse järgmise 12 kuu tegevuskava paika komisjoni tööprogrammis. Selles kirjeldatakse konkreetset tegevust poliitiliste prioriteetide saavutamiseks.
Programmi kohta saavad märkusi esitada ka teised ELi institutsioonid ja liikmesriikide parlamendid.
Komisjoni talituste tegevuse kavandamine ja aruandlus
Komisjoni talitused koostavad oma strateegilised ja majandamiskavad, milles kirjeldavad oma panust komisjoni prioriteetide saavutamisse ning määravad kindlaks selged eesmärgid ning järelevalve- ja aruandlusnäitajad.
Kõigi olulisemate seadusandlike ja poliitikat kujundavate algatuste puhul koostavad komisjoni talitused mõjuhinnangu ettepanekute tõenäolise majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju analüüsimiseks.
Komisjoni kavandatavate algatuste ja vastuvõetud algatuste loetelu ajakohastatakse korrapäraselt ning need saadetakse teistele ELi institutsioonidele, et aidata neil korraldada oma tööd.
Eelarveaasta lõpus koostavad kõik talitused iga-aastase tegevusaruande oma eesmärkide saavutamise kohta.
Tegevusaruanded kogutakse koondaruandesse, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Alates 2016. aastast moodustab koondaruanne osa ELi eelarve iga-aastasest haldus- ja tulemusaruandest.