Kliimaneutraalse Euroopa saavutamine 2050. aastaks
Euroopa muutmine maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks on ELi kliimamääruse kohaselt siduv kohustus.
2021. aasta juulis esitati ettepanekud, et muuta kõik ELi majandussektorid selle ülesande täitmiseks sobivaks, alustades heitkoguste vähendamisest käesoleva kümnendi lõpuks vähemalt 55% võrra. Paketiga „Eesmärk 55“, mis on nüüd täielikult vastu võetud, suunatakse ELi saavutama 2030. aastaks oma kliimaeesmärke õiglasel, kulutõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil.
See näitab, et Euroopa täidab kodanikele ja rahvusvahelistele partneritele antud lubadused olla kliimameetmete võtmisel esirinnas ning kujundada rohepööret kodanike ja ettevõtete hüvanguks.
ELi majanduse ja ühiskonna ümberkujundamine
Kliimamuutused on meie aja suurim väljakutse. Samas annavad need võimaluse luua uus majandusmudel.
Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud nende põhjalike muutuste kava. Muutused toovad kaasa palju kasu alates uute võimaluste loomisest innovatsiooniks, investeeringuteks ja keskkonnahoidlike töökohtade tarbeks kuni meie tervise ja heaolu parandamiseni.
Kõik 27 ELi liikmesriiki võtsid kohustuse muuta EL 2050. aastaks esimesena maailmas kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks kohustusid nad vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%.
ELil on nüüd õiguslikult siduvad kliimaeesmärgid, mis hõlmavad kõiki peamisi majandussektoreid. Kogupakett sisaldab järgmist:
- heitkoguste vähendamise eesmärgid paljudes sektorites;
- eesmärk edendada looduslikke CO2 sidujaid;
- ajakohastatud heitkogustega kauplemise süsteem, et piirata heitkoguseid, kehtestada saastamisele hind ja luua investeeringuid rohepöördesse;
- ning sotsiaalset toetust kodanikele ja väikeettevõtjatele.
Liikmesriigid hakkavad nüüd kulutama 100% oma heitkogustega kauplemise tuludest kliima- ja energiaalastele projektidele ning rohepöörde sotsiaalsele mõõtmele.
Uue kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu eraldatakse ELi eelarvest 65 miljardit eurot ja kokku üle 86 miljardi euro, et rohepöörde ajal toetada kõige haavatavamaid kodanikke ja väikeettevõtjaid. See tagab võimalused kõigile ebavõrdsuse ja energiaostuvõimetuse vähendamise kaudu ning tugevdab Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet kedagi kõrvale jätmata.
Selleks et luua Euroopa ettevõtjatele võrdsed tingimused, tagatakse uue süsiniku piirimeetmega, et selle meetmega hõlmatud sektorites imporditud toodete eest makstakse piiril ka CO2 hinda. See on väärtuslik tööriist, millega soodustatakse heitkoguste ülemaailmset vähendamist ja võimendatakse ELi turgu, et saavutada ülemaailmsed kliimaeesmärgid.
Täiendava sammuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks esitas komisjon 2024. aasta veebruaris oma hinnangu ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. Selles soovitatakse ELis vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90%, mis on kooskõlas hiljutiste teaduslike nõuannete ja Pariisi kokkuleppest tulenevate ELi kohustustega. Euroopa Parlament ja liikmesriigid arutavad seda eesmärki ning järgmine komisjoni koosseis esitab selle alusel seadusandlikud ettepanekud.
Üleminek keskkonnahoidlikumale liikuvusele pakub kõigile eurooplastele puhtaid, kättesaadavaid ja taskukohaseid transpordi- ja logistikalahendusi ning aitab ühendada maapiirkondi ja äärealasid.
Tänu uutele CO2 heite normidele on kõik Euroopas registreeritud uued sõiduautod ja kaubikud 2035. aastaks ilma heiteta. Vaheetapina heiteta liikuvuse suunas peab uute autode keskmine heide vähenema 2030. aastaks 55% ja uute kaubikute keskmine heide 2030. aastaks 50%. Sellega viiakse maanteetransport kindlale arenguteele selles suunas, et jõuda 2050. aastaks heiteta liikuvuseni.
EL töötab selle nimel, et luua kodanikele heitevabade sõidukite laadimiseks vajalik taristu nii lühikesteks kui ka pikkadeks sõitudeks. Eesmärgid on kohustuslikud, et võtta Euroopa teedel kasutusele elektrilaadimis- ja vesinikutankimistaristu. Luuakse piisav üldkasutatav laadimisvõimsus, et täita vajadust laadida heiteta sõiduautosid, mida tuleb turule üha rohkem. Kodud ja töökohad varustatakse täiendavate eralaadijatega.
Lisaks hõlmab heitkogustega kauplemine alates 2027. aastast maanteetransporti, st saaste maksustatakse. See motiveerib kasutama puhtamaid kütuseid ja investeerima puhtasse tehnoloogiasse.
CO2 hinnastamine kehtib ka lennundussektoris. Praegu hõlmab see EMP-siseseid lende ning Šveitsi ja Ühendkuningriiki suunduvaid lende. Alates 2024. aastast on hõlmatud ka äärepoolseimatesse piirkondadesse suunduvad ja sealt väljuvad välislennud.
Kestlike lennukikütuste kasutamise edendamiseks on suurendatud selliste kestlike lennukikütuste minimaalset osakaalu, mida lennukikütuse tarnijad peavad petrooliga segama ja ELi lennujaamadesse tarnima.
CO2 hinnastamist on laiendatud ka merendussektorile. Taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõtu edendamiseks on kehtestatud eesmärk vähendada järk-järgult laevade pardal kasutatava energia aastast keskmist kasvuhoonegaaside heitemahukust.
Rohepööre on Euroopa tööstusele suur võimalus, sest sellega luuakse turg puhastele tehnoloogialahendustele ja toodetele.
2023. aasta veebruaris esitatud rohelise kokkuleppe tööstuskavaga soovitakse suurendada Euroopa kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõimet ja kiirendada üleminekut kliimaneutraalsusele.
Selleks et kindlustada Euroopa koht tööstusinnovatsiooni ja puhta tehnoloogia kantsina, koosneb rohelise kokkuleppe tööstuskava neljast peamisest sambast.
- Prognoositav ja lihtsam õigusraamistik
- Kiirem juurdepääs rahastusele
- Oskuste edendamine
- Avatud ja õiglase kaubanduse edendamine vastupidavate tarneahelate nimel
2023. aasta märtsis esitatud nullnetotööstuse määrus on osa rohelise kokkuleppe tööstuskavast, mille eesmärk on laiendada puhta tehnoloogia tootmist ELis, luua keskkonnahoidlikke töökohti ja tagada, et liit on puhtale energiale üleminekuks hästi ette valmistatud. Määrus loob Euroopas paremad tingimused netonullheiteprojektide algatamiseks ja investeeringute ligimeelitamiseks.
Eesmärk katta vähemalt 40% ELi iga-aastastest strateegiliste nullnetotehnoloogiate kasutuselevõtu vajadustest 2030. aastaks.
Et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%, on vaja suurendada taastuvenergia osakaalu ja energiatõhusust.
Venemaa agressioon Ukraina vastu ning sellele järgnenud energiaturu ja -hindade häired üksnes tugevdasid ideed, et EL peab lõpetama oma sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest ja kiirendama rohepööret.
2022. aasta mais esitatud kavaga „REPowerEU“ avaldas komisjon oma kava ELi abistamiseks:
- võtta kasutusele rohkem taastuvenergiat;
- säästa energiat;
- mitmekesistada energiavarustust.
2023. aasta märtsis leppis EL kokku rangemates õigusaktides, et suurendada taastuvenergia osakaalu, tõstes ELi siduva eesmärgi praeguselt 32%-lt 2030. aastaks vähemalt 42,5%-ni ning seades eesmärgiks saavutada 45%. See peaaegu kahekordistaks taastuvenergia praegust osakaalu ELis.
Samuti on oluline vähendada energiatarbimist, et kahaneksid nii heitkogused kui ka tarbijate ja tööstuse energiakulud.
Uus siduv ELi tasandi eesmärk on suurendada energiatõhusust 2030. aastaks 11,7%. Liikmesriigid peavad aastatel 2024–2030 säästma aastas keskmiselt 1,49%. Liikmesriigid peavad nüüd võtma prioriteediks ka energiatõhususe parandamise energiaostuvõimetute inimeste puhul.
Ka energiatoodete maksustamise süsteem peab rohepööret toetama, pakkudes õigeid stiimuleid. Komisjon tegi ettepaneku viia kütte ja transpordi minimaalsed maksumäärad kooskõlla ELi kliimaeesmärkidega ning leevendada samal ajal sotsiaalset mõju ja toetada haavatavaid kodanikke. Läbirääkimised selle ettepaneku üle käivad.
Kodude ja hoonete renoveerimine aitab säästa energiat, kaitsta äärmusliku kuuma ja külma eest ning vähendada energiaostuvõimetust.
Komisjoni eesmärk on järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. See parandab hoonete elanike ja kasutajate elukvaliteeti, vähendab Euroopa kasvuhoonegaaside heidet, soosib digiteerimist ning suurendab materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu.
Vajalike renoveerimiste hoogustamiseks tehti 2021. aastal ettepanek vaadata läbi ELi hoonete energiatõhususe direktiiv, et järk-järgult parandada hoonete energiatõhusust kogu Euroopas, võttes hoolikalt arvesse riiklikke olusid.
Energiatõhususe parandamist on võimalik saavutada mitme üksikmeetmega, nagu isolatsiooni paigaldamine, vanade akende või uste väljavahetamine, küttesüsteemide ajakohastamine või päikesepaneelide paigaldamine.
Uuest kliimameetmete sotsiaalfondist toetatakse ELi kodanikke, keda kõige rohkem mõjutab või ohustab energiaostuvõimetus või liikuvusvaesus. Sellest eraldatakse kokku üle 86 miljardi euro, et rohepöörde ajal toetada kõige haavatavamaid kodanikke ja väikeettevõtjaid.
Fondist toetatakse neid haavatavaid rühmi struktuurimeetmete ja investeeringute kaudu energiatõhususse, hoonete renoveerimisse (nt isolatsioon), puhtasse küttesse ja jahutusse (nt soojuspumbad) ning taastuvenergia (nt päikesepaneelid) lõimimisse, samuti heiteta ja vähese heitega liikuvusse ja transporti, sealhulgas ühistransporti.
Hooneid käsitlevate ELi uute õigusaktide täiendamiseks ja liikmesriikide jõupingutuste suunamiseks on kehtestatud uus soovituslik riiklik sihttase, mille kohaselt peab taastuvenergia osakaal hoonetesektoris olema 49%.
Avalikule sektorile kehtestatakse ka uus eesmärk vähendada aastast energiatarbimist 1,9%. Liikmesriikide kohustust renoveerida igal aastal üldpõrandapinnast lähtudes vähemalt 3% avaliku halduse asutustele kuuluvate hoonetest laiendatakse keskvalitsuselt kõigile avaliku halduse tasanditele.
Lisaks hõlmab heitkogustega kauplemine alates 2027. aastast hoonetes ja maanteetranspordis kasutatavaid kütuseid, st saaste maksustatakse. See motiveerib kasutama puhtamaid kütuseid ja investeerima puhtasse tehnoloogiasse.
Looduse taastamine ja elurikkuse suurendamine pakub kiiret ja odavat lahendust süsiniku sidumiseks ja talletamiseks. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 on terviklik ja pikaajaline kava looduse kaitsmiseks, mille eesmärk on anda tõuge Euroopa bioloogilise mitmekesisuse taastumise suunas, et tuua kasu inimestele, kliimale ja planeedile.
Strateegia sisaldab konkreetseid kohustusi ja meetmeid:
- laiendatakse olemasolevaid Natura 2000 alasid ehk kogu ELi hõlmavat kaitsealade võrgustikku maismaal ja merel;
- käivitatakse ELi looduse taastamise kava, mis hõlmab ka esimest looduse taastamise määrust, mille üle praegu läbi räägitakse;
- tehakse kättesaadavaks vahendid elurikkuse rahastamiseks, et võimaldada vajalikke ümberkujundavaid muutusi;
- kehtestatakse meetmed ülemaailmse elurikkuse probleemi lahendamiseks.
Looduse taastamine suurendab eelkõige looduse võimet koguda ja säilitada süsinikku ja aitab seeläbi oluliselt piirata globaalset soojenemist. Looduse taastamine on tähtis ka selleks, et kohaneda kliimamuutustega ning leevendada üha rängemate loodusõnnetuste (üleujutuste, põudade ja kuumalainete) mõju.
Lisaks on loodusvarade mittesäästev kasutamine ELis ning eelkõige mulla degradeerumine ja pinnasereostus üks peamisi kliima- ja elurikkuse kriisi põhjuseid. Selle probleemi lahendamiseks on komisjon kavandanud mullaseire direktiivi ettepaneku, mille abil saaks ELis 2050. aastaks taastada mulla hea seisundi. Selle ettepaneku kohaselt hakatakse koguma mulla seisundi kohta andmeid, mis tehakse kättesaadavaks põllumajandustootjatele ja teistele mullamajandajatele.
Süsiniku netosidumise parandamine ja CO2 sidujate suurendamine ELis on ülimalt oluline. EL on võtnud eesmärgi siduda 2030. aastaks looduslikes sidujates netoarvestuses 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni süsinikdioksiidi. Liikmesriikidel on ühine vastutus eemaldada CO2 atmosfäärist – ELi uue eesmärgi saavutamiseks vastutavad nad oma looduslike CO2 sidujate hooldamise ja laiendamise eest.
Bioenergia aitab fossiilkütused järk-järgult kasutuselt kõrvaldada ja vähendada ELi majanduse CO2 heidet, kuid seda tuleb kasutada säästvalt. Kooskõlas suuremate kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega kohaldatakse uusi rangeid kriteeriume, et vältida jätkusuutmatut metsaraiet ja kaitsta suure elurikkusega alasid.
EL saab üleilmsele kliimamuutuste ohule lahenduse leida üksnes koostöös rahvusvaheliste partneritega.
Euroopa roheline kokkulepe on juba olnud hea eeskuju, mis on ajendanud peamisi rahvusvahelisi partnereid seadma ka endale kliimaneutraalsuse saavutamise tähtajad.
Taastuvenergia tehnoloogiasse investeerides arendatakse ELis teadmisi ja tooteid, millest on kasu ka mujal maailmas.
Keskkonnahoidlikule transpordile üleminekuga luuakse ELis maailma juhtivad ettevõtted, mis suudavad teenindada kasvavat üleilmset turgu. Koostöös rahvusvaheliste partneritega vähendab EL heitkoguseid meretranspordis ja lennunduses kogu maailmas.
2023. aastal Dubais toimunud COP28 tippkohtumisel nõudis EL ülemaailmsete kliimaalaste ambitsioonide märkimisväärset suurendamist, et hoida 1,5 C eesmärk käeulatuses kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Samuti on EL saavutanud kokkuleppe kiirendada sel kümnendil maailmas fossiilkütustest loobumist, kolmekordistada taastuvenergia tootmist ja kahekordistada energiatõhusust.
EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank on üheskoos suurim avalikku sektorit esindav kliimameetmete rahastaja arenguriikides: 2022. aastal panustasid nad selleks 28,5 miljardit eurot.