Tõlk ja tõlkija
Tihti aetakse segi need kaks terminit: tõlk ja tõlkija. Tõlk teeb suulist tõlget (nt konverentsitõlge) ja tõlkija kirjalikku tõlget.
Suulise tõlke liigid
Konverentsitõlkidel on mitmesuguseid töömeetodeid, mida kõiki kasutavad ka komisjoni tõlgid.
Järeltõlge
Tõlkimine toimub kõneleja esituse järel (sageli kasutatakse märkmeid)
Sünkroontõlge
Tõlkimine toimub samal ajal kõneleja esitusega, kasutades spetsiaalset tõlketehnikat (nt kabiin, kõrvaklapid, mikrofon).
Sosistamine (chuchotage)
Tõlkimine toimub samal ajal kõneleja esitusega kuulaja vahetus läheduses sosistades.
Terminoloogia
- Aktiivne keel: keel, millesse tõlk tõlgib
- Passiivne keel: keel, millest tõlk tõlgib
- Piiratud tõlkerežiim: suuline tõlge toimub, kuid mitte kõikidest ametlikest keeltest
- Sümmeetriline tõlkerežiim: kõnelejad saavad rääkida ja kuulata tõlget samas keeles
- Asümmeetriline tõlkerežiim: Osalejad võivad rääkida erinevates keeltes, kuid tõlget võimaldatakse neist vaid piiratud arvul keeltes
- Viipekeel: Viipekeeletõlgid tõlgivad kõneldavast keelest viipekeelde ja vastupidi või ühest viipekeelest teise.
- Retuur: tõlkimine emakeelest tõlgi teise aktiivsesse keelde.
- Cheval: tõlk tõlgib samal kohtumisel kahte keelde ning liigub vajaduse korral ühest tõlkekabiinist teise.
- Relee: mõnikord osutatakse sellele ka kui kaudsele tõlkele. Tõlk tõlgib tema keelekombinatsiooni mittekuuluvast keelest teise keele kaudu.
Näide: tõlk tõlgib soome keelest slovaki keelde, kuid prantsuse keelde tehtud tõlke põhjal.