Mis on kevadpakett?
Mais avaldab Euroopa Komisjon kevadpaketi, millega algab Euroopa poolaasta raamistiku liikmesriigi poolaasta. Seejuures toetutakse üldisematele prioriteetidele, mis on eelnevalt esitatud sügispaketis, ning antakse igale liikmesriigile tema vajadustele kohandatud nõuandeid tema majanduspoliitika ja reformide kohta. Komisjoni soovitused lähtuvad sellest, milline hinnang on antud aprillis liikmesriigilt laekunud poliitikakavadele. Ühtlasi analüüsitakse soovitustes liikmesriigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.
Lisaks avaldatakse kevadpaketis põhjalikud analüüsid, milles hinnatakse ELi liikmesriikide võimalikku makromajanduslikku tasakaalustamatust ja millel on tähtis roll Euroopa majandusliku stabiilsuse kaitsmises.
Paketi sisu
Kevadpakett hõlmab järgmisi dokumente:
- kevadpaketi teatis,
- riigipõhiste soovituste eelnõud,
- riigiaruanded,
- vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 koostatav aruanne,
- tööhõivesuuniste kavand.
Lisaks võib kevadpakett sisaldada ka muid Euroopa poolaasta tsükliga seotud asjakohaseid dokumente.
Kevadpaketi teatis
Teatises antakse ülevaade Euroopa poolaasta kevadpaketi peamistest osadest.
Teatis on akt, milles ELi institutsioon esitab teistele Euroopa institutsioonidele oma seisukoha teatavas küsimuses.
Riigipõhised soovitused
Riigipõhistes soovitustes antakse igale liikmesriigile tema vajadustele kohandatud suuniseid ning tehakse ettepanekuid, milliseid sotsiaal-, majandus- ja eelarvemeetmeid ta võiks järgmisel aastal võtta. Soovitustes keskendutakse neile poliitikavaldkondadele, kus liikmesriigil on jätkuvalt probleeme või millele ta on oma poliitikakavades pööranud ainult osalist tähelepanu. Käsitletavate teemade ring on lai, alates riigirahandusest ja pensionisüsteemi reformist ning lõpetades hariduse, innovatsiooni, tööhõive ja töökohtade loomisega.
Soovituste koostamisel lähtub komisjon riigiaruannetest ja läbivaadatud reformikavadest ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammidest, mis liikmesriigid esitavad aprillis. Üldjuhul kajastavad soovitused üldisi prioriteete, mis on esitatud sügispaketti kuuluvas iga-aastases kestliku majanduskasvu analüüsis ja nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta.
Riigiaruanded
Riigiaruannetes analüüsitakse üksikasjalikult liikmesriikide majandus- ja sotsiaalsuundumusi ja -probleeme ning antakse hinnang sellele, mil määral liikmesriigid on neid oma poliitikas arvesse võtnud. Ühtlasi vaadeldakse riigiaruannetes, kuidas liikmesriigid on täitnud eelmise poolaasta käigus antud soovitusi.
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 koostatav aruanne
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 koostatavas aruandes hinnatakse eelarvepuudujäägi ja võlakriteeriumi täitmist ELi liikmesriikides. Nende kriteeriumide hindamist nõutakse stabiilsuse ja kasvu paktis. Nimetatud paktiga on kehtestatud reeglid, millega tagatakse ELi liikmesriikides usaldusväärne riigirahandus. Eelkõige tuleb liikmesriikidel pidada kinni järgmistest kontrollnäitajatest:
- eelarvepuudujäägi kriteerium: valitsemissektori aastane eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst,
- võlakriteerium: riigivõlg ei tohi ületada 60% SKPst.
Neid tasemeid ületavatel liikmesriikidel tuleb võtta parandusmeetmeid. Kui liikmesriik ei pea eelarvepuudujäägi ja/või võlakriteeriumist kinni, võib komisjon teha nõukogule soovituse algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. Sel juhul kohaldatakse liikmesriigi suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osas.
Tööhõivesuunised
Tööhõivesuuniste ettepanekus esitatakse ühised prioriteedid, et muuta liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitika õiglasemaks ja kaasavamaks.
Järgmised sammud
Pärast kevadpaketi avaldamist edastab komisjon sellega seotud dokumendid edasiseks menetlemiseks teistele ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele:
- Juunis arutab nõukogu riigipõhiste soovituste eelnõusid ja lepib kokku nende lõplikus sõnastuses, kusjuures ta võib teha nendes muudatusi. Seejärel edastatakse riigipõhised soovitused heakskiitmiseks Euroopa Ülemkogule.
- Juulis võtab nõukogu riigipõhised soovitused ametlikult vastu. Seejärel palutakse liikmesriikidel need ellu viia.