Venemaa sissetung Ukrainasse ohustab miljonite inimeste toiduga kindlustatust kogu maailmas, eelkõige madala sissetulekuga riikides, mis sõltuvad toiduainete ja väetiste impordist.
Euroopa Liit astub samme, et tagada ülemaailmse toiduga kindlustatuse taastamine rahvusvahelise koostöö kaudu. Samuti antakse humanitaarabi ja toetatakse enim mõjutatud põllumajandustootjaid.
14. november 2022 – 15 riigis võetakse kasutusele uus 210 miljoni euro suurune humanitaarabipakett, kuna komisjon suurendab toetust, et aidata neid, kes on kõige enam mõjutatud ülemaailmselt suurenevast toiduga kindlustamatusest. See tähendab, et ELi üldine toetus ülemaailmsele toiduga kindlustatusele on aastatel 2020–2024 kuni 8 miljardit eurot.
Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutab kogu maailma. See seab ohtu miljonite inimeste elu ja elatusvahendid kõikjal maailmas. Inimesed kardavad, et nad ei suuda enam kütta oma kodu ega panna lastele toitu lauale.
Venemaa agressioon süvendab ülemaailmset toidukriisi
Venemaa sissetung Ukrainasse on otseselt mõjutanud miljonite inimeste toiduga kindlustatust kogu maailmas. Kulud terves toiduainete tarneahelas on suurenenud. Energia- ja väetisekulude kasv on destabiliseerinud põllumajandusturge ning häiritud on kaubavood Ukrainasse ja Venemaale ning Ukrainast ja Venemaalt.
Ukraina üksi annab enam kui poole Maailma Toiduprogrammi nisutarnetest. Mürsurünnakud ja pommitamine ei võimalda Ukraina põllumajandustootjatel külvata.
Venemaa on tahtlikult sihikule võtnud Ukraina põllumajandusmasinad, toiduvarud ja töötlemis- ja transpordisuutlikkuse ning hävitab neid.
Venemaa piirab toiduainete eksporti ja on Mustal merel blokeerinud sajad nisuga täidetud laevad.
Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud ELi sanktsioonid ei ole suunatud põllumajandussektorile. Põllumajandustoodete ja toiduainete ostmine, import ja transport on vabastatud keelust, mis on kehtestatud Venemaa lipu all sõitvatele laevadele.
ELi reaktsioon
EL kui maailma riikide pikaajaline ja usaldusväärne partner töötab selle nimel, et tagada ülemaailmne toiduga kindlustatus ja luua vastupidavad toidusüsteemid.
Praegu ei ole kaalul toidu kättesaadavus ELis, sest Euroopa on paljude põllumajandustoodete poolest suurel määral isemajandav. ELi põllumajandussektor on aga konkreetsete toodete, näiteks söödavalkude netoimportija. See haavatavus koos suurte tootmiskuludega (mis on seotud nt väetise ja fossiilenergiaga) tekitab põllumajandustootjatele tootmisprobleeme ja ähvardab toiduhinnad üles kruvida.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku mitmesuguste lühikese ja keskpika perspektiivi meetmete kohta, millega parandatakse üleilmset toiduga kindlustatust ning toetatakse ELi põllumajandustootjaid ja tarbijaid. Meetmetes võetakse arvesse toiduainete hinnatõusu ning tootmiskulude kasvu.
Euroopa Liit
aitab Ukrainast vilja välja vedada
toetab haavatavaid elanikkonnarühmi
suurendab toidutootmist
kaotab toiduainetega kauplemise piirangud ja edendab mitmepoolsust
Üleilmse toiduga kindlustatuse parandamine
Põllumajanduskultuuride tootmise ja ekspordi vähenemine Venemaalt ja Ukrainast kujutab endast märkimisväärset ohtu nii toidu kättesaadavusele kui ka taskukohasusele ELi naabruses Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Aasias ja Sahara-taguses Aafrikas. See puudutab eelkõige nisu, mis on põhitoiduaine.
Põllumajanduskultuuride vähenenud tootmise ülemaailmne mõju
Komisjon on kohustunud võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et EL kui toiduainete netoeksportija ja üks suurimaid põllumajanduslike toiduainete tootjaid annab oma panuse ülemaailmsesse toiduga kindlustatusse. EL on üks suurimaid toidu ja toidusüsteemidega seotud humanitaar- ja arenguabi pakkujaid.
Nii humanitaarvajadused kui ka kulud tõenäoliselt suurenevad ja avaldavad humanitaarabile lisasurvet. Alates 2015. aastast on EL eraldanud humanitaarabiks vähemalt 350 miljonit eurot aastas. Aastatel 2020–2024 investeerib EL 8 miljardit eurot ülemaailmsesse toiduga kindlustatusesse. Aastatel 2021–2027 toetab EL toidusüsteeme ligikaudu 70 partnerriigis.
- 6. aprillil lubasid EL ja liikmesriigid eraldada üle miljardi euro toiduga kindlustatuse tagamiseks Saheli piirkonnas.
- 26. aprillil lubasid EL ja liikmesriigid eraldada 633 miljonit eurot kiireloomuliseks toetuseks ning toidusüsteemide ja vastupanuvõime tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas.
24. septembril eraldas EL 600 miljonit eurot kõige haavatavamatele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele, keda on tabanud toidukriis.
- 14. novembril teatas komisjon uuest 210 miljoni euro suurusest humanitaarabipaketist 15 riigile, mis on kõige enam mõjutatud toiduga kindlustamatuse suurenemisest.
Lõunapoolsete naaberriikide jaoks on EL võtnud vastu 225 miljoni euro suuruse toetuspaketi, et leevendada mõju, mis võib olla tekkival toidukriisil, mille põhjustab suur sõltuvus sõja tõttu katkenud toiduainete impordist.
EL seisab ka edaspidi jõuliselt toiduekspordi piirangute ja keeldude vältimise ning hästi toimiva ühtse turu eest.
Praegune sügav kriis näitab, et kogu maailmas tuleb kiirendada toidusüsteemi muutmist kestlikuks ja toimekindlaks, et tulevasteks kriisideks paremini valmistuda. ÜRO toidusüsteemide 2021. aasta tippkohtumise tulemusel osaleb komisjon kaheksas ülemaailmses koalitsioonis, mille eesmärk on toidusüsteemi ümberkujundamine ja toimekindlus ning kestliku tootlikkuse kasv.
EL teeb kõvasti tööd selle nimel, et Ukrainas blokeeritud teravili jõuaks ülemaailmsetele turgudele, et tagada ukrainlastele väga vajalikud tulud ja Maailma Toiduprogrammile tarned, mida ta hädasti vajab.
EL avab solidaarsuskoridorid ja rahastab eri transpordiliike, et Ukraina teravili jõuaks maailma kõige haavatavamate riikideni.
Samuti suurendab EL oma tootmist, et leevendada survet ülemaailmsetele toiduturgudele, ning teeb koostööd Maailma Toiduprogrammiga, et kättesaadavad varud ja täiendavad tooted jõuaksid haavatavatesse riikidesse taskukohaste hindadega.
Lisaks sellele aitab komisjon Ukrainal koostada ja ellu viia lühikese ja keskpika perioodi toiduga kindlustatuse strateegia. Eesmärk on, et toetused jõuaksid võimaluse korral põllumajandusettevõtetesse ning et säiliksid transpordi- ja ladustamisrajatised, et Ukraina saaks toita oma elanikke ning taastaks lõpuks jälle kontrolli oma eksporditurgude üle.
500 miljonit eurot jaotatakse riiklike eraldistena, et toetada otseselt põllumajandustootjaid, keda mõjutavad kõige enam suuremad tootmiskulud ja eksporditurgude sulgemine. ELi liikmesriigid saavad seda toetust kuni 200% ulatuses täiendada riiklike vahenditega.
Selleks et tegeleda praegu põllumajandustootjate ees seisvate rahavooga seotud raskustega, lubatakse ELi liikmesriikidel teha suuremaid ÜPP otsetoetuste ettemakseid.
Komisjon on juba
- teinud erakorralise ja ajutise erandi, et lubada toota põllumajanduskultuure ELis tootmisest kõrvalejäetud maal, säilitades samal ajal põllumajandustootjatele kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetused täies mahus,
- esitanud ettepaneku uue ajutise kriisiraamistiku kohta, mis hõlmaks ka põllumajandustootjaid, väetisetootjaid ja kalandussektorit.
Komisjonil on kavas näha ette ka turu turvavõrgu meetmed, et toetada sealihaturgu selle sektori eriti raske olukorra tõttu.
Toiduainetega varustamise parandamise meetmed aitavad leevendada hinnasurvet.
ELi liikmesriigid võivad ka vähendada käibemaksumäärasid ja kannustada ettevõtjaid piirama jaemüügihindade tõusu.
Samuti võivad liikmesriigid kasutada ELi fonde, nagu Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD). See fond toetab ELi riike toidu- ja esmase materiaalse abi andmisel enim puudust kannatavatele inimestele.
Toidusüsteemide toimekindlus ja kestlikkus
Praegu on rohkem kui eales varem vaja suurendada toimekindlust,vähendades Euroopa põllumajanduse sõltuvust energiast, energiamahukast impordist ja söödaimpordist. Toimekindluse tagamiseks on vaja mitmekesiseid impordiallikaid ja turuväljundeid, mille eelduseks on tugev mitme- ja kahepoolne kaubanduspoliitika.