Euroopa kindlam kaitse

18. mail 2022 esitasid komisjon ja kõrge esindaja Versailles’ tippkohtumisel kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüsi. Samuti pakkusid nad välja lisameetmeid, millega tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

19. juulil 2022 võttis komisjon vastu määruse ettepaneku, et luua ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdav vahend, et anda liikmesriikidele stiimul kasutada kaitsevaldkonna ühishankeid. See oleks lühiajaline 500 miljoni euro suurune rahastamisvahend.

Seda vahendit ajendas kasutusele võtma Venemaa provotseerimata agressioon Ukraina vastu, millel on olnud märkimisväärne mõju Euroopa kaitsele ja mille tõttu on liikmesriigid suurendanud oma sõjalisi kulutusi. Samuti on see vastus Euroopa tuleviku konverentsil esitatud üleskutsele tugevdada ELi kaitsealast tegevust.

Kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühm

Esimese sammuna loodi liikmesriikidega koostöö jaoks kaitsevaldkonna ühishangete rakkerühm. Selle ülesanne on tagada koordineeritud tegevus ja vältida ebakõlasid liikmesriikide väga kiireloomulistes hankevajadustes, et tulla toime uue julgeolekuolukorraga. Rakkerühm aitab ka koordineerida Ukrainale antavat sõjalist abi.

ELi vahend, mis tugevdab kaitsetööstuse suutlikkust

Komisjon tegi 2022. aasta juulis ettepaneku luua lühiajaline ELi vahend, et tugevdada ühishangete abil kaitsetööstuse suutlikkust. See aitab liikmesriikidel ühiselt ja rakkerühma tööle tuginedes täita kõige pakilisemad ja kriitilisemad lüngad. Komisjon on valmis eraldama ELi eelarvest kahe aasta jooksul 500 miljonit eurot, et motiveerida liikmesriike nende vajadustega ühiselt tegelema. 

ELi kaitsevaldkonna ühishangete raamistik

Selle lühiajalise vahendiga valmistatakse ette ELi kaitsevaldkonna ühishangete raamistikku. Selleks teeb komisjon 2022. aasta kolmandas kvartalis ettepaneku Euroopa kaitseinvesteeringute programmi määruse kohta, mis omakorda võimaldab liikmesriikidel moodustada Euroopa kaitsevõime konsortsiume. Euroopa kaitsevõime konsortsiumide raames hangivad selles osalevad liikmesriigid ühiselt kaitsevõimelahendusi, mille on riigid ELis ühiselt välja töötanud ja mille suhtes kohaldatakse käibemaksuvabastust. Lisaks võib EL talle suurt huvi pakkuvatele projektidele anda rahalist toetust.

Lisaks teevad komisjon ja kõrge esindaja ettepaneku liikuda aegamööda ühiste ELi kaitseprogrammide koostamise ja kaitsehangete suunas, mis võimaldaks paremini kindlaks määrata kaitsevõimete prioriteete, millele keskenduda.

Tihedam Euroopa kaitsekoostöö

Tihedama Euroopa kaitsekoostöö jaoks on vaja ka kindlat Euroopa kaitsetööstuse suutlikkuse tugevdamise tegevuskava. Selleks komisjon:

• kaardistab põhjalikult koostöös Euroopa Kaitseagentuuriga ELi praegused ja vajalikud täiendavad tööstusliku tootmise võimed;
• teeb ettepaneku kriitilise tähtsusega toorainete algatuse, sealhulgas seadusandlike meetmete kohta, et hõlbustada muu hulgas kaitsetööstuse juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele, tugevdades seeläbi ELi vastupanuvõimet ja varustuskindlust;
• töötab välja lisameetmed, et tagada kaitsealaste erioskuste kättesaadavus tööstussuutlikkuse suurendamiseks;
• kaalub kahesuguse kasutusega teadusuuringute ja innovatsiooni raamistiku võimalikke muudatusi, et parandada tsiviil- ja kaitsevahendite koostoimet;
• teeb tööd lisameetmetega (nt kooskõlastatud projektikonkursid olemasolevate ELi vahendite ja Euroopa Investeerimispanga laenude kasutamiseks), millega toetatakse strateegiliste projektide koostamise kaudu elutähtsaid tehnoloogiaid ja tööstussuutlikkust;
• kaalub ELi pikaajalise eelarve vahekokkuvõtte prioriteete läbi vaadates Euroopa Kaitsefondi ja sõjaväelise liikuvuse eelarve suurendamist Euroopa ühendamise rahastu kaudu;
• kiirendab kaitseotstarbelise algatuse CASSINI väljatöötamist, et meelitada ligi uusi turuosalisi ja toetada kaitsealast innovatsiooni.

Ühtlasi peaks Euroopa Investeerimispank hindama seda, kas tema toetus Euroopa kaitsetööstusele ja ühishangetele peaks olema suurem kui senine toetus kahesuguse kasutusega kaupadele.

Kavandatud meetmed muudavad ELi tugevamaks rahvusvaheliseks partneriks ka NATOs, mis jääb tema liikmete kollektiivse kaitse aluseks.

15. veebruaril 2022 teatas komisjon oma täiendavast panusest Euroopa kaitse tugevdamisse. Selle hulgas on mitmeid algatusi valdkondades, mis on Euroopa Liidu kaitsesektori ja julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega, ning julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskava. Seepärast esitab komisjon uusi ettepanekuid selle kohta, kuidas luua integreeritum ja konkurentsivõimelisem Euroopa kaitseturg, soodustades eelkõige veelgi koostööd ELiga ja ELi sees.

Ennekõike on komisjon määratlenud uued põhivaldkonnad, mille varal suurendada veelgi Euroopa kaitseturu konkurentsivõimet:

• vaagida võimalusi luua täiendavaid stiimuleid liikmesriikide investeeringute suurendamiseks strateegilise kaitsevõime kesksetesse osadesse ja kriitilise tähtsusega eeltingimustesse, mida arendatakse ja/või hangitakse ELi koostööraamistike alusel;
• soodustada veelgi ELis ühiselt välja töötatud kaitsevõimelahenduste ühishankeid;
• kutsuda liikmesriike üles jätkama tööd relvaekspordi kontrolli tavade lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks, eriti ELi koostööraamistikus välja töötatavate kaitsevõimelahenduste puhul.

2022. aasta lõpuks on Euroopa Kaitsefond investeerinud kaitsevaldkonna uurimis- ja võimearendusprojektidesse 1,9 miljardit eurot. Sellega lükatakse jõuliselt käima olulised ja ulatuslikud koostööprojektid võimearenduse vallas ning hoogustatakse innovatsiooni. Komisjon uurib võimalusi luua liikmesriikidele lisastiimuleid suurendada ühist investeerimist strateegilisse kaitsevõimesse, mida arendatakse ja/või hangitakse ühiselt ELi koostööraamistike alusel.

Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ning strateegiliste sõltuvuste vähendamine

Elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus, mida komisjon on praegu loomas,

• tegeleb kosmose-, kaitse- ja nendega seotud tsiviilsektorite jaoks elutähtsa tehnoloogia kindlakstegemise, seire ja hindamisega
• määrab kindlaks tehnoloogialüngad, strateegiliste sõltuvuste algpõhjused ja nõrgad kohad
• koostab leevendusmeetmete tegevuskavad ning annab teavet otsuste tegemise ja rahastamismehhanismide kohta

Lisaks teeb komisjon elutähtsa tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas järgmist:

• jätkab ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide ja -vahendite vahelise koostoime suurendamist. Eelkõige pakub komisjon 2023. aastal välja lähenemisviisi, mille alusel hoogustada kahesuguse kasutusega teadusuuringuid ja innovatsiooni ELi tasandil, keskendudes kaupadele, tehnoloogiale ja tarkvarale, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel;
• hakkab innustama liikmesriike võtma kohustust töötada julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi raames välja kooskõlastatud käsitus elutähtsatest tehnoloogiatest;
• hakkab toetama innovatsiooni ja ettevõtlust julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas mitmete vahendite abil (nt inkubaator, investeeringute segarahastu jne) ning koostades ELi kaitseinnovatsiooni kava, mis koondab need jõupingutused ühte raamistikku;
• hakkab hindama julgeoleku- ja kaitsekaalutlusi senisest süstemaatilisemalt, kui ta rakendab ka vaatab läbi olemasolevaid ELi tööstus- ja kaubandusvahendeid või kavandab uusi vahendeid.

Kaitsevõimelahenduste ühishangete kasutamiseks stiimulite loomine

Lähiaastatel kaalub komisjon mitmeid vahendeid, millega võiks motiveerida kasutama ELis ühiselt välja töötatud kaitsevõimelahenduste ühishankeid, sealhulgas:

• 2023. aasta alguseks esitatav ettepanek käibemaksuvabastuse kohta,
• 2023. aasta keskpaigaks loodavad uued rahastamislahendused ning
• Euroopa Kaitsefondi preemiamehhanismide võimalik läbivaatamine.

Lihtsustatud ja koordineeritum ekspordikontroll

Tunnistades, et relvaekspordi kontroll kuulub liikmesriikide pädevusse, palub komisjon liikmesriikidel uurida võimalusi ühtlustada relvaekspordi ja -tarnete kontrolli eeskirjad ja tavad ja neid järk-järgult lähendada, eelkõige ühiselt välja töötatud kaitsevõime osas.

2022. aasta lõpuks teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et veelgi hõlbustada ELi rahastatavate kaitseotstarbeliste toodete tarnet siseturul.

Euroopa vastupanuvõime täiustamine

Praeguste julgeolekuprobleemide lahendamiseks on vaja suurendada Euroopa vastupanuvõimet. Komisjoni uue ettepaneku eesmärk on teha seda kesksete ettevalmistavate algatuste kaudu, et eelkõige: