Põhisisu juurde

Esindushagide direktiiv

Esindushagide direktiiv

Esindushagide direktiivi (EL) 2020/1828 eesmärk on tagada, et tarbijad saavad ELis kaitsta oma kollektiivseid huve esindushagide ehk esindusüksuste (nn pädevate üksuste) esitatud hagide kaudu. Selles on sätestatud, et kõigis ELi riikides on kättesaadav esindushagi instituut. Direktiiviga parandatakse tarbijate juurdepääsu õiguskaitsele ning nähakse ette ka asjakohased kaitsemeetmed, et vältida kohtuvaidluste kuritarvitamist.

Esindushagid on hagid, mille pädevad üksused esitavad liikmesriikide kohtutele või haldusasutustele tarbijate rühmade nimel, et taotleda ettekirjutust (s.t peatada kaupleja ebaseaduslik tava sarnaselt ettekirjutuste direktiivis 2009/22/EÜ sätestatuga), õiguskaitsemeetmeid (nt tagasimaksmine, asendamine, parandamine) või nii ettekirjutust kui ka õiguskaitsemeetmeid.

Direktiivi eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve paljudes õigus- ja majandussektorites, nagu andmekaitse, finantsteenused, reisimine ja turism, energeetika ja telekommunikatsioon. Direktiivi kohaldatakse esindushagide suhtes, mis on esitatud kauplejate ebaseaduslike tavade (rikkumiste) vastu vastavalt direktiivi I lisas loetletud ELi õigusnormidele. Kõik I lisa muudatused on esitatud EUR-Lexis.  Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada esindushagide direktiiviga ette nähtud esindushagide mehhanismi ka muudes või kõikides õigusvaldkondades.

Euroopa Komisjoni ettepanek esindushagide direktiivi kohta moodustas osa ELi tarbijaõiguse läbivaatamisest

Mis on esindushagide direktiiv?

Üleilmastumise ja digitaliseerimise tagajärjel on suurenenud oht, et ühe ja sama või sarnase ebaseadusliku tava tõttu kannab kahju suur hulk tarbijaid. Ulatuslikud kuritarvituslikud tavad, nagu ebaõiglaste lepingutingimuste laialdane kasutamine pankade poolt hüpoteeklaenulepingutes või reiside ja lendude massiline tühistamine ilma hüvitamiseta pandeemia ajal, on vaid mõned näited juhtumitest, mis võisid mõjutada ELi tarbijate kollektiivseid huvisid.

Mõjutatud tarbijad võivad tunda end võimetuna ja kõhelda õiguslike meetmete võtmises. Nad võivad seista silmitsi selliste takistustega nagu ebakindlus oma õiguste või olemasolevate menetluslike vahendite suhtes, psühholoogiline tõrksus meetmete võtmise vastu või negatiivne tasakaal eeldatavate kulude ja individuaalhagist saadava kasu vahel. Seepärast on vaja kollektiivse õiguskaitse mehhanisme, nagu direktiivis (EL) 2020/1828 sätestatud mehhanism, et ületada takistused, millega tarbijad individuaalhagide puhul kokku puutuvad.. Need mehhanismid aitavad kaasa ka ausamale konkurentsile, kuna need loovad ELi siseturul tegutsevatele kauplejatele võrdsed tingimused. Neil võib olla petturlikele kauplejatele tugev hoiatav mõju.

Kes esitab esindushagisid ja mille jaoks?

Tarbijaid, keda ettevõtja sama või sarnane ebaseaduslik tava puudutab, esindab pädev üksus, tarbijaorganisatsioon või avaliku sektori asutus, kes tegutseb hagejana nende tarbijate huvides ja nimel.

Üksiktarbijad, keda esindushagi puudutab, ei ole hagejad, kuid neil peaks olema õigus sellest hagist kasu saada.

Õiguskaitsemeetme taotlemiseks esitatud esindushagide puhul peaks kasuna mõistma selliseid õiguskaitsevahendeid nagu hüvitis, parandamine, asendamine, hinnaalandus, lepingu lõpetamine või tasutud hinna tagasimaksmine, nagu on asjakohane ja ette nähtud liidu või liikmesriigi õigusega, sõltuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Ettekirjutuse taotlemiseks esitatud esindushagi puhul peaks kasuna mõistma rikkumisena käsitatavast tegevusest loobumist või sellise tegevuse keelamist.

Tarbijad võivad saada kasu ka kollektiivsetest kokkulepetest, milleni on võimalik jõuda hagi esitanud pädeva üksuse ja kostjast kaupleja vahel. 

Esindushagid võivad olla riigisisesed, mille on esitanud pädev üksus samas liikmesriigis, kus ta oli määratud, või piiriülene, mis on esitatud muus liikmesriigis kui see, kus pädev üksus oli määratud.

Kui pädev üksus esitab esindushagi liikmesriigis, kus ta on määratud, tuleks seda käsitada riigisisese esindushagina isegi juhul, kui esindushagi esitatakse kaupleja vastu, kelle asukoht on teises liikmesriigis, ning isegi kui selle esindushagi esitavad eri liikmesriikidest pärit tarbijad.

Samuti võimaldab direktiiv eri liikmesriikide tarbijaid esindavatel üksustel ühendada jõud ühe esindushagi raames.

25. juunil 2023 hakati direktiivi kohaldama riiklikul tasandil. Kuid seni ei ole kõik ELi liikmesriigid direktiivi üle võtnud. Liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile ülevõtmismeetmetest teatamise hetkeolukorraga saate tutvuda EUR-Lexis.

Vaadake loetelu sellistest pädevatest üksustest, kellel on võimalik esitada piiriüleseid hagisid, kellest ELi liikmesriigid on Euroopa Komisjonile teatanud.

Liikmesriigid avaldavad oma veebisaitidel loetelu pädevatest üksustest, kellel on võimalik esitada esindushagisid riiklikul tasandil. 

Kuidas väljendavad tarbijad oma tahet olla hagis esindatud?

Hagiga seotud tarbijaid teavitatakse tulevastest, käimasolevatest ja lõpetatud esindushagidest.

Tarbijad saavad siseriiklike eeskirjade kohaselt automaatselt kasu ettekirjutust taotlevate hagide tulemustest. Nad peaksid siiski tegema teadliku valiku, kas nad soovivad olla esindatud ja saada seejärel kasu õiguskaitse saamiseks esitatud esindushagide tulemustest.

Liikmesriikidel on põhimõtteliselt võimalik näha ette liitumis- või loobumisvõimalus (opt-in või opt-out) või nende kahe kombinatsioon.

Liitumisvõimaluse puhul saavad hagist kasu ainult need tarbijad, kes sõnaselgelt väljendasid oma tahet olla esindatud. Loobumisvõimaluse puhul on kõik tarbijad, kelle nimel pädev üksus otsustas hagi esitada, esindatud ja seotud selle tulemustega, välja arvatud juhul, kui nad väljendavad sõnaselgelt oma tahet end hagist välja jätta. Liikmesriigid peaksid otsustama, millises esindushagi etapis on üksiktarbijatel võimalik kasutada oma õigust esindushagiga liituda või sellest loobuda.

Kuidas esindushagisid rahastatakse?

Esindushagisid võib rahastada avaliku või erasektori vahenditest.

Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid andma pädevatele üksustele asjakohast abi, et nad saaksid tõhusalt kasutada oma esindushagi esitamise õigust. Nad võivad näiteks eraldada avaliku sektori vahendeid, sealhulgas struktuuritoetust pädevatele üksustele, piirata kohaldatavaid kohtu- või haldustasusid või tagada juurdepääsu õigusabile. Liikmesriigid võivad lubada pädevatel üksustel nõuda, et sellised tarbijad, kes on väljendanud oma tahet olla õiguskaitsemeetmete taotlemiseks esitatud konkreetse esindushagi raames pädeva üksuse poolt esindatud, maksaksid mõõdukat hagiga liitumise tasu või sarnast osalustasu.

Kui liikmesriigid lubavad esindushagisid rahastada rahastajatel, kes ei ole nende hagide osalised (nn kolmanda isiku poolne rahastamine), peavad nad tagama huvide konfliktide vältimise. Samuti peavad nad tagama, et kui õiguskaitsemeetme saamiseks esitatud esindushagi rahastab kolmas isik, kellel on majanduslik huvi esindushagi esitamise või tulemuse suhtes, ei suuna ta esindushagi kõrvale tarbijate kollektiivsete huvide kaitselt.

Kes otsustab riiklike esindushagide menetluskorra üle?

Direktiivi aluseks on põhimõte. Seega jäetakse liikmesriikidele õiglane kaalutlusruum selle rakendamiseks. Näiteks võivad liikmesriigid valida, kas esindushagisid saab esitada kohtutele või haldusasutustele või mõlemale, sõltuvalt majandussektorist või konkreetsest õigusvaldkonnast.  Seepärast on liikmesriikide poolt ülevõtmisprotsessis tehtud valikud selle tõhusaks kohaldamiseks otsustava tähtsusega.

„EC-REACT“ – esindushagide koostöövahend

Euroopa Komisjon on välja töötanud IT-vahendi „EC-REACT“, mis on esindushagide direktiiviga loodud Euroopa Komisjoni elektrooniline koostöövahend esindushagide tõhusa toimimise toetamiseks. Projekt vastab direktiivi artikli 14 lõikes 3 sätestatud juriidilisele kohustusele. 
 
„EC-REACT“ võimaldab:

  • liikmesriikidel teavitada Euroopa Komisjoni pädevatest üksustest, kes on määratud algatama piiriüleseid ja riigisiseseid esindushagisid;
  • Euroopa Komisjonil konsolideerida ja avaldada ELi loetelu teavitatud pädevatest üksustest, kellel on võimalik algatada piiriüleseid esindushagisid;
  • liikmesriikidel ja Euroopa Komisjoni talitustel teha koostööd seoses pädevate üksuste vastavusega nende määramiskriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivi artikli 4 lõikes 3, ning esindushagide toimimise muude aspektidega;
  • pädevatel üksustel teha oma tegevuse raames koostööd, nagu on ette nähtud direktiiviga;
  • kohtunikel ja haldusasutustel teha koostööd, et aidata kaasa esindushagide sujuvale toimimisele kogu ELis;
  • liikmesriikidel esitada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Komisjoni talitustele esindushagide toimimise kohta aruandeid, et koondada see teave ELi aruannetesse.

Platvorm võimaldab eraldiseisvate kasutajarühmade, eelkõige liikmesriikide esindajate, pädevate üksuste ja kohtunike vahelist koostööd, et kohaldada direktiivi sidusalt kogu ELis. See võimaldab mõttevahetust arutelufoorumites, teabe- või uurimistaotluste esitamist ning suhtlust krüpteeritud sõnumite abil. Selle juurde kuulub dokumentide hoidla ning sellel on ka otsingu- ja tõlkevõimalused.  
 
„EC-REACT“ on turvaline ja piiratud juurdepääsuga elektrooniline platvorm, mis on kättesaadav ainult eelnevalt kindlaksmääratud kasutajakategooriatele Euroopa Komisjoni talituste juurdepääsuloa alusel.

Mitut sidusrühma hõlmav seminar esindushagide direktiivi rakendamise kohta

26. novembril 2021 korraldas Euroopa Komisjon veebipõhise seminari, et arutada esindushagide direktiivi (EL) 2020/1828 rakendamist.

Seminaril osales mitmekesine eksperdirühm EList ja kogu maailmast, kuhu kuulusid tarbija- ja äriorganisatsioonide liikmed, ELi riikide esindajad, teadlased ja praktikud, kellel on kogemusi kollektiivsete õiguskaitsevahenditega. Eksperdid jagasid väärtuslikke teadmisi selle kohta, kuidas ELi liikmesriigid saaksid esindushagide direktiivi kõige tõhusamalt rakendada.

Kolme aruteluvooru käigus arutati järgmisi esindushagide tõhususe seisukohast olulisi teemasid:

  • pädevate üksuste määramise kriteeriumid ja hagide vastuvõetavus;
  • hagide rahastamine ja avaliku sektori abi pädevatele üksustele;
  • tarbijate teavitamine, tarbijate osalemine õiguskaitsemeetme taotlemiseks esitatud esindushagides ja õiguskaitsevahendist saadava kasu jagamine tarbijate vahel (sh IT-vahendite kasutamine),

Seminari aruteludokumendid, aruanded ja salvestised on kättesaadavad siin: seminar esindushagide direktiivi (EL) 2020/1828 rakendamise kohta

Ettekirjutuste direktiiv

Alates 25. juunist 2023 tunnistatakse ettekirjutuste direktiiv 2009/22/EÜ kehtetuks ja asendatakse esindushagide direktiiviga.
 
Ettekirjutuste direktiivi kohaldatakse jätkuvalt esindushagide suhtes, mille pädevad üksused on esitanud enne 25. juunit 2023, nagu on ette nähtud esindushagide direktiivi artikli 22 lõikega 2.
 
Palun vaadake vastavustabelit, milles on näidatud, kuidas ettekirjutuste direktiivi konkreetsed sätted on võrreldavad esindushagide direktiivi sätetega. Viiteid kehtetuks tunnistatud ettekirjutuste direktiivile käsitatakse viidetena esindushagide direktiivile ja neid loetakse vastavalt eespool nimetatud vastavustabelile.
 
Palun vaadake allpool loetelu pädevatest üksustest, kelle ELi liikmesriigid on ettekirjutuste direktiivi alusel määranud esitama ettekirjutust taotlevaid hagisid teistes ELi riikides, kus rikkumine alguse sai.

Pädevate üksuste loetelu