EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 564 final

2021/0214(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 564 final} - {SWD(2021) 643 final} - {SWD(2021) 644 final} - {SWD(2021) 647 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Maailm seisab silmitsi sügava kliimakriisiga ja kliimamuutustega seotud probleemid nõuavad ülemaailmset reageerimist. Tugev rahvusvaheline koostöö tugevdab ühiseid kliimameetmeid, mida kõik Pariisi kokkuleppe osalised vajavad, et saavutada eesmärk hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt allpool 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega 1 .

Euroopa Liidu rahvusvaheline liidriroll peab käima käsikäes jõuliste siseriiklike meetmetega. Selleks et muuta EL kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks, peab liit järgmisel kümnendil seadma suuremaid eesmärke ning ajakohastama oma kliima- ja energiapoliitika raamistikku. See protsess peaks algama juba praegu kehtivate ELi õigusaktide alusel. Lisaks sellele, nagu on teatatud Euroopa rohelises kokkuleppes, 2 on komisjon teinud põhjalikule mõjuhinnangule 3 tuginedes ettepaneku seada 2030. aastaks uus ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega 4 . Euroopa Ülemkogu 5 kiitis selle eesmärgi heaks ja see lisati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonile, muutes selle rahvusvaheliselt siduvaks 6 . Kaasseadusandjatega kokku lepitud Euroopa kliimamäärusega kehtestatakse uus 2030. aasta eesmärk, muutes samal ajal ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi õiguslikult siduvaks 7 .

Selleks et saavutada selline kasvuhoonegaaside heite vähendamine kooskõlas Euroopa kliimamäärusega, teeb komisjon ettepaneku vaadata 2021. aasta juuliks läbi kõik asjakohased poliitikavahendid paketis „Eesmärk 55“, mis hõlmab eelkõige kliima-, energia-, transpordi- ja maksuvaldkonna õigusaktide läbivaatamist 8 . Euroopa rohelises kokkuleppes välja kuulutatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (edaspidi ka „CBAM“) on osa sellest paketist ja kuulub olulise elemendina ELi meetmepaketti, mille eesmärk on muuta EL kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks, tegeledes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, mis tuleneb liidu suurematest kliimaeesmärkidest. Euroopa Parlament võttis 2021. aasta märtsis vastu resolutsiooni, milles pooldati WTO nõuetele vastava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kehtestamist 9 .

Komisjon teatas ka oma ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ 10 asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini põhimõtet „saastaja maksab“ 11 ja kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus, et maksimeerida CO2 heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet.

Komisjon teatas oma kavatsusest teha Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek võtta kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Nagu on märgitud teatises: „Kui maailmas jäävad erinevused eesmärkide tasemes püsima, samal ajal kui EL oma kliimapüüdlusi suurendab, teeb komisjon ettepaneku süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta teatavates sektorites, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. See tagaks, et imporditud toodete hinnad kajastaksid täpsemalt nende süsinikusisaldust. Kõnealune meede kavandatakse nii, et see oleks kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade ja liidu muude rahvusvaheliste kohustustega.“ 12

See mehhanism on alternatiiv meetmetele, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis 13 (edaspidi ka „ELi HKS“), ning selle eesmärk on vältida seda, et liidu heitkoguste vähendamise jõupingutusi kompenseeritakse heitkoguste suurendamisega väljapoole liitu tootmise ümberpaigutamise või vähem CO2 heidet tekitavate toodete suurema impordi kaudu. Ilma sellise mehhanismita võib kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tuua kaasa ülemaailmse heite üldise suurenemise.

Pariisi kokkulepe kohustab rahvusvahelist üldsust pidevalt suurendama oma kliimapüüdlusi, et piirata ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu ja märkimisväärselt vähendada kliimamuutuste riske ja mõju. Iga lepinguosaline peab selle ülemaailmse eesmärgi saavutamiseks valmistama ette oma riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis näitab tema „kõrgeimat võimalikku edasipüüdlikkuse taset“ ning kajastab tema „ühist, kuid diferentseeritud vastutust ja vastavat suutlikkust riigiti erineva olukorra valguses“ 14 .

Seni kuni märkimisväärne arv ELi rahvusvahelisi partnereid rakendab poliitikat, mille kliimaeesmärgid ei ole liidu omadega samaväärsed, ning vahe kasvuhoonegaaside heite suhtes kohaldatavate hindade vahel on endiselt suur, püsib kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tekib siis, kui kliimapoliitikaga seotud eesmärkide erinevuse tõttu viivad teatavate tööstussektorite või allsektorite ettevõtjad tootmise üle muudesse riikidesse, kus heitepiirangud on leebemad, või kui import nendest riikideks asendaks kliimapoliitika erinevuse tõttu samaväärseid, kuid vähem kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaid tooteid. See võib vähendada ELi heite vähendamise poliitika tõhusust ja tuua kaasa ka koguheite suurenemise kogu maailmas, ohustades seega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, mis on hädavajalik, et hoida maailma keskmine temperatuur tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.

Praegu tegeletakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga liidus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames. See on maailma esimene rahvusvaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem, mis on kehtinud alates 2005. aastast. Kõnealusesse süsteemi kaasatud sektorites, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on kõige suurem, ohjatakse seda ohtu praegu lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise ja suurenenud elektrikulude hüvitamise kaudu vastavalt riigiabi eeskirjadele. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine nõrgendab siiski hinnasignaali, mille süsteem annab neid saavatele käitistele, võrreldes täieliku enampakkumisega. Seega mõjutab see stiimuleid investeerida kasvuhoonegaaside heite vähendamisse.

Samal ajal kui liit suurendab oma kliimaeesmärke, suureneb eeldatavasti erinevus kolmandate riikide kliimameetmete tasemest, millega kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht ELis. See tuleneks ELi üha ulatuslikumatest kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidest, mis peaksid vähendama heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute koguarvu. Selle tulemusena tugevneb ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnasignaal, mis motiveerib liidu tootjaid oma heitkoguseid vähendama, kuid suurendab erinevust riikidega, kellel puuduvad CO2 hinnastamise mehhanismid. Lisaks väheneb aja jooksul ka tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute üldkogus, mis on kooskõlas heitkoguste piirmäära vähendamisega.

Võttes arvesse eespool kirjeldatud probleeme, käsitletakse käesolevas ettepanekus kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemi liidus, vältides samal ajal seda, et heitkoguste vähendamise jõupingutused nullib kogu maailmas ära heitkoguste suurenemine väljaspool liitu. Sellega seoses tehakse ettepanek võtta kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, mille üldeesmärk on tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, et võidelda kliimamuutustega, vähendades kasvuhoonegaaside heidet liidus ja kogu maailmas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Paketi „Eesmärk 55“ kontekstis ei ole piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism eraldiseisev meede. See on kliimapoliitika meede, mille eesmärk on säilitada ELi kliimaneutraalsuse lõppeesmärgiga seotud kliimaeesmärkide terviklikkus. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi funktsioon on tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga ja tugevdada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Seega on ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism omavahel tugevalt soetud.

Paketi „Eesmärk 55“ osana tehakse ettepanek vaadata läbi ka ELi heitkogustega kauplemise süsteem 15 . See hõlmab ELi heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist meretranspordile ning heitkogustega kauplemise kasutuselevõttu hoonete ja maanteetranspordi sektoris. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatavate muudatustega seatud ulatuslikumate kliimaeesmärkide näol on eeskätt tegemist rangemate heitkoguste piirmäärade kehtestamisega, mis tähendab, et saadaolevate lubatud heitkoguse ühikute üldarv väheneb. Rangem piirmäär tähendab tugevamat CO2 hinnasignaali. ELi kliimaneutraalsuse eesmärk ja otsus suurendada 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke toob kaasa ka olemasolevate kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vastaste meetmete ulatuslikuma läbivaatamise. Kuigi lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine hoiab tulemuslikult ära kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu, nõrgendab see liidu ettevõtjate jaoks CO2 hinnasignaali võrreldes täieliku enampakkumisega.

Nagu on osutatud Euroopa rohelises kokkuleppes, tagaks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, et impordihind kajastab täpsemalt impordi süsinikusisaldust. Meede on kavandatud vastama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele ja muudele liidu rahvusvahelistele kohustustele. Lisaks on president von der Leyen rõhutanud, et „[s]üsinikuheitel peab olema hind – sest loodus seda hinda enam maksta ei saa. Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism peaks motiveerima välismaiseid tootjaid või ELi importijaid oma süsinikuheidet vähendama 16 “.

Selleks oleks oluline aktiivne kolmandate riikide teavitamine, et nad mõistaksid ja järgiksid piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi nõudeid. Lisaks teeb EL koostööd kolmandate riikidega, kelle kaubandust ELi käesolev määrus mõjutab, et uurida võimalusi dialoogiks ja koostööks seoses mehhanismi konkreetsete elementide rakendamisega. Samuti tuleks uurida võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta arvesse nende CO2 hinnastamise mehhanismi.

Olemasolevad kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamise mehhanismid on ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi ka „LHÜd“) tasuta eraldamine ja mõnel juhul finantsmeetmed hüvitamaks heitkogustega seotud kaudseid kulusid, mis tulenevad elektrihindade tõusust ELi HKSi tõttu (heitkogustega seotud kaudsed kulud). Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on alternatiiviks nendele meetmetele ja peaks seetõttu need aja jooksul asendama. Selleks et võimaldada tootjatel, importijatel ja kauplejatel uue korraga kohaneda, tuleks LHÜde tasuta eraldamise vähendamist siiski rakendada järk-järgult, korraga piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga, tagamaks, et need ei oleks kumulatiivsed.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Liit tegutseb üliaktiivselt rahvusvahelistel foorumitel, et tugevdada ülemaailmseid keskkonnanorme ning toetada kaubanduspartnereid ja vähem arenenud riike CO2 heite vähendamisel. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism täiendab liidu rahvusvahelist keskkonnaalast tegevust ja soodustab CO2 heite vähendamist kolmandates riikides.

Alates 1992. aastast on liit töötanud selle nimel, et töötada välja ühised lahendused ja edendada ülemaailmseid meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks. Täpsemalt peaks ELi tasandi meetmete eesmärk olema saavutada kulutõhusalt pikaajalised kliimaeesmärgid ning tagada samal ajal õiglus ja keskkonnaeesmärkidele vastavus. ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise jõulise juhtimise kehtestamine aitab tagada, et liit püsib selle eesmärgi saavutamise kursil.

Komisjon teatas ka asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini põhimõtet „saastaja maksab“ 17 ja kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus; ta tegi seda ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ׅ 18  eesmärgiga maksimeerida CO2 heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kliimamuutused on oma olemuselt piiriülene probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes liikmesriigi või kohaliku tasandi meetmete abil. Kooskõlastatud ELi meetmed võivad tulemuslikult täiendada ja tugevdada liikmesriigi ja kohaliku tasandi meetmeid ning need tõhustavad kliimamuutustevastast tegevust. Kliimameetmete kooskõlastamine on vajalik nii liidu kui ka võimaluse korral maailma tasandil ning ELi meetmed on subsidiaarsuse seisukohast põhjendatud.

Kogu ELi hõlmava piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutuselevõtt loob ühise ja ühtse raamistiku, et tagada ELi siseturul kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika ja impordi suhtes kohaldatava CO2 hinnastamise poliitika samaväärsus. Selle eesmärk on puhtalt keskkonnaalane ja sellel on piiriülene mõõde, mistõttu ei saa liikmesriigid sellega iseseisvalt tegeleda. Oma keskkondliku olemuse tõttu ja selleks, et vältida kaubavoogude ümbersuunamist, peaks piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism olema tõhusam, kui seda kohaldatakse liidu tasandil ühtsel viisil analoogselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, ning see peaks olema loodud kooskõlas WTO eeskirjadega.

Pealegi kui piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ei kohaldata ühtselt, stimuleeriks see käitumist, mille tulemuseks on kaubavoogude kõrvalesuunamine ja meelepärase kohtualluvuse valimine, kuna kolmandate riikide eksportijad impordiksid kaupu nende ELi jurisdiktsioonide kaudu, kus piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldatakse kõige leebemal viisil.

See ei ole vastuolus nimetatud mehhanismi rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise pädevuse andmisega liikmesriikide pädevatele asutustele, kuid see pädevus peaks siiski piirduma rakendamise ja nõuete täitmise tagamisega.

·Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on tegeleda kasvuhoonegaaside heite vähendamise probleemiga liidus, vältides samal ajal seda, et need heite vähendamise jõupingutused nullib ära heite suurenemine väljaspool liitu. Poliitilised valikud on seega selgelt tingitud eesmärgist saavutada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eesmärgid, nimelt tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, et võidelda kliimamuutustega, vähendades kasvuhoonegaaside heidet liidus ja kogu maailmas.

Kavandatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism hõlmab ELi HKSi kaasatud sektoreid ja heitkoguseid, mille hõlmatus põhineb omakorda mitmesugustel kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel, mis on seotud ELi HKSi keskkonnaeesmärkidega, ning piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamisala tuleks kindlaks määrata viidates teatavatele kaupadele vastavalt nende klassifikatsioonile kombineeritud nomenklatuuris 19 . See motiveerib meetme rakendamist, nimelt tagab kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu maandamise teatavates energiamahukates sektorites. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism tugineb ELi HKSi kliimaloogikale, alustades sektoritest, kus heitkogused on absoluutarvudes suurimad ja kus selle rakendamine oleks seetõttu kõige olulisem.

Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi oluline element on toodete süsinikusisaldus, sest see näitab kasvuhoonegaaside heidet (süsinikdioksiidi ekvivalendina, CO2e), mis vabaneb nende tootmise ajal välisriigis. Seda kasutatakse tagamaks, et imporditud tooteid ei kohelda ebasoodsamalt kui ELi HKSi käitistes toodetud kodumaiseid tooteid. Kuna ELi HKSi kuuluvate käitiste suhtes kohaldatakse CO2 hinda, mis määratakse kindlaks nende tegelike heitkoguste alusel, tuleks ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohaldamisalasse kuuluvaid imporditud tooteid hinnata nende tegelike kasvuhoonegaaside heitkoguste alusel. Selleks et ettevõtjad saaksid sellise lähenemisviisiga kohaneda, tehakse ettepanek alustada üleminekuperioodiga ilma finantskohandusteta.

Seoses meetme haldusega maksimeeriks riiklikele pädevatele asutustele volituste andmine selle rakendamise ja sellega seotud nõuete täitmise tagamise tõhusust, võttes arvesse riikide kogemusi ELi HKSi haldamisel. Süsteem, kus peamine roll on riikide pädevatel kliimaasutustel, on suurel määral analoogne ELi HKSiga, mida on peaaegu kümne aasta jooksul edukalt kasutatud.

•    Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

·Konsulteerimine sidusrühmadega

Üldsusega ja kitsamate rühmadega peetud konsultatsioonide tulemused võimaldasid komisjonil koguda algatuse kohta märkimisväärsel hulgal seisukohti ja arvamusi. Nii üldsusega kui ka kitsamate rühmadega peetud konsultatsioonid näitasid, et ollakse üksmeelel selles, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga tegelemiseks ja liidu suuremate kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi. Konsultatsioonide käigus saadud tagasisidet on kasutatud selleks, et teha süsteemi ülesehituse elementide valikut ja saada teavet eelistatud poliitikavariantide kohta. Sidusrühmadega konsulteerimise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud mõjuhinnangu asjaomases lisas.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepaneku ettevalmistamise etapis tugineti mitmele uuringule ja ekspertide nõuannetele, milles analüüsitakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi võimalikku ülesehitust ja kohaldamisala ning selle keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Eelkõige tehti komisjoni välisekspertide toel uuring mehhanismi optimaalse ülesehituse ja selle valdkondliku katvuse kohta. Uuringus analüüsiti meetme loogikat, hinnati mitmeid alternatiivseid variante ja nende teostatavust, anti tehnilist nõu tehnilise ülesehituse üksikasjade kohta ja pakuti tuge sektorite väljavalimiseks, mida mehhanism hõlmaks. Selle uuringu üksikasjad on esitatud mõjuhinnangus, 22 samal ajal kui komisjon avaldab ka kogu uuringu 23 .

Lisaks piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kvalitatiivsele uuringule tehti komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja välisekspertide toel ka spetsiaalne kvantitatiivne mõjuhindamine – esimene neist keskendus mõjule, mida piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism avaldab materiaalsetele toodetele ja teine mõjule, mida piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism avaldab elektrienergiale. Need kvantitatiivsed hinnangud andsid ülevaate algatuse keskkonna-, majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust ning need tehakse üldsusele kättesaadavaks mõjuhinnangu osana.

Analüüs põhineb täiendaval kirjanduse ülevaatel, akadeemiliste ringkondade poolt avaliku konsultatsiooni käigus esitatud uuringute ja muude sõltumatute uuringute tulemustel.

•Mõjuhinnang

4. poliitikavariandi valimine materiaalsete toodete ja elektrienergia CO2 heite koefitsiendi jaoks looks proportsionaalse mehhanismi kliimamuutustega võitlemiseks, vähendades kasvuhoonegaaside heidet liidus ja vältides nende heitkoguste asendamist väljaspool liitu tekkivate heitkogustega. Lisaks tagaks ELi HKSi raames LHÜde tasuta eraldamise järkjärguline kaotamine asjaomastes sektorites koos piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi järkjärgulise kasutuselevõtuga ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks mõistliku ja prognoositava ülemineku.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Suurem osa piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadavast tulust läheb ELi eelarvesse 26 . Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta erakorralisel kohtumisel 27 leppisid ELi juhid kokku taasterahastus „NextGenerationEU“. Rahastuga antakse ELile vajalikud vahendid COVID-19 pandeemiast tulenevate probleemide lahendamiseks ning sellega toetatakse investeerimist rohe- ja digipöördesse. Selle rahastamiseks saab komisjon finantsturgudelt laenata kuni 750 miljardit eurot. Sellega seoses leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et selleks, et taasterahastu „NextGenerationEU“ „tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, püüavad institutsioonid võtta kasutusele piisavad uued omavahendid, et katta tagasimaksega seotud eeldatavatele kuludele vastav summa“ 28 . Komisjon võttis endale kohustuse esitada 2021. aasta esimesel poolaastal ettepanekud uute omavahendite kohta, mis hõlmaksid ka piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Viimaks viidatakse XI peatükis ettepaneku jõustumisele, kusjuures mõnda sätet kohaldatakse ainult üleminekuperioodil ja teisi hakatakse kohaldama 2026. aastal (artikkel 36).

2021/0214 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 29  

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 30  

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Komisjon esitas oma teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ 31 uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) (edaspidi „kasvuhoonegaaside heide“) ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa roheleppe eesmärk on ka kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõju eest. Samal ajal peab see muudatus olema õiglane ja kaasav, nii et kedagi ei jäetaks kõrvale. Komisjon teatas ka oma ELi tegevuskavas „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste saavutamine“ 32 asjakohaste vahendite ja stiimulite edendamisest, et rakendada paremini Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 191 lõikes 2 sätestatud põhimõtet „saastaja maksab“ ning kaotada seega järk-järgult tasuta saastamise võimalus, et maksimeerida CO2 heite vähendamise ja nullsaaste eesmärgi vahelist koostoimet.

(2)2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe 33 jõustus 2016. aasta novembris. Pariisi kliimakokkuleppe osalised leppisid kokkuleppe artiklis 2 kokku eesmärgis hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega ning teha jõupingutusi, et temperatuuri tõus jääks alla 1,5°C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega.

(3)Kliima- ja muude keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa roheline kokkuleppe keskmes. Euroopa rohelise kokkuleppe väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga tõsist mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.

(4)Liit on võtnud kohustuse vähendada 2030. aastaks kogu majanduse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on sätestatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel esitatud teatises Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panuse ajakohastamise kohta 34 .

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 35 on eesmärk saavutada 2050. aastaks kogu majanduses kliimaneutraalsus sätestatud ka õiguses. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(6)Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne, milles käsitletakse mõju, mis tuleneb üleilmsest temperatuuri tõusust 1,5 °C võrra üle tööstusajastu eelse taseme ja sellega seotud üleilmseid kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse suundumusi 36 , loob kliimamuutustega võitlemiseks tugeva teadusliku aluse ning on selle tõenduseks, et kliimameetmeid on vaja tugevdada. Aruandes kinnitatakse, et äärmuslike ilmastikunähtuste tõenäosuse vähendamiseks tuleb kiiresti vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning et kliimamuutus peab piirduma üleilmse temperatuuri tõusuga 1,5 °C võrra.

(7)Liit on edendanud ambitsioonikat kliimameetmete poliitikat ja loonud õigusraamistiku, et saavutada oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärk. Seda eesmärki rakendavad õigusaktid on muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 37 millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“) ja tagatakse energiamahukate sektorite ja allsektorite kasvuhoonegaaside heite ühtlustatud hinnakujundus liidu tasandil, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, 38 millega kehtestatakse riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks 2030. aastaks, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 39 millega nõutakse liikmesriikidelt maakasutusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite kompenseerimist.

(8)Niikaua kui märkimisväärse osa liidu rahvusvaheliste partnerite poliitika ei too kaasa samaväärseid kliimaeesmärke, on olemas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine tekib siis, kui teatavate tööstussektorite või allsektorite ettevõtjad viivad kliimapoliitikaga seotud kulude tõttu tootmise üle teistesse riikidesse või kui import nendest riikidest asendab samaväärseid, kuid vähem kasvuhoonegaaside heiteid tekitavaid tooteid. See võib viia nende koguheite suurenemiseni kogu maailmas, ohustades seega kasvuhoonegaaside heite vähendamist, mis on hädavajalik, kui maailm tahab hoida üleilmset keskmist temperatuuri tunduvalt alla 2 °C võrreldes tööstusajastu eelse tasemega.

(9)Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (edaspidi „CBAM“) algatus on osa paketist „Eesmärk 55“. See mehhanism on oluline osa ELi meetmepaketist, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppega, tegeledes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, mis tuleneb liidu suurematest kliimaeesmärkidest.

(10)Olemasolevad mehhanismid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vähendamiseks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevates sektorites või allsektorites on ELi HKSi lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamine üleminekuperioodil ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 6 ja artiklis 10b sätestatud finantsmeetmed, millega hüvitatakse kasvuhoonegaaside heite kuludest tulenevad kaudsete heidete kulud, mis kantakse üle elektrihindadesse. Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames nõrgendab siiski hinnasignaali, mille süsteem annab seda saavatele käitistele võrreldes täieliku enampakkumisega, ning mõjutab seega stiimuleid investeerida täiendavasse heitkoguste vähendamisse.

(11)CBAMi eesmärk on asendada need olemasolevad mehhanismid, käsitledes kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu erineval viisil, nimelt tagades impordi ja kodumaiste toodete puhul samaväärse CO2 hinnastamise. Selleks et tagada järkjärguline üleminek praeguselt lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise süsteemilt CBAMile, tuleks CBAM järk-järgult kasutusele võtta, samal ajal kui järk-järgult kaotatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine CBAMiga hõlmatud sektorites. Tasuta eraldatud ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute ja CBAMi kombineeritud ja ajutine kohaldamine ei tohiks mingil juhul kaasa tuua liidu kaupade soodsamat kohtlemist võrreldes liidu tolliterritooriumile imporditud kaupadega.

(12)Kuigi CBAMi eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, soodustaks käesolev määrus ka kasvuhoonegaaside heite seisukohast tõhusamate tehnoloogiate kasutamist kolmandate riikide tootjate poolt, et vähendada heidet toodanguühiku kohta.

(13)Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise vahendina peaks CBAM tagama, et imporditud toodete suhtes kohaldatakse õigusraamistikku, milles kasutatakse CO2 kulusid, mis on samaväärsed nendega, mida muidu oleks kantud ELi HKSi raames. CBAM on kliimameede, mis peaks ära hoidma kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ja toetama liidu suuremaid püüdlusi kliimamuutuste leevendamisel, tagades samal ajal vastavuse WTO nõuetele.

(14)Käesolevat määrust tuleks kohaldada kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes, välja arvatud juhul, kui nende tootmine on juba hõlmatud ELi HKSiga, mida kohaldatakse kolmandate riikide või territooriumide suhtes, või CO2 hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud ELi HKSiga.

(15)Selleks et jätta CBAMist välja kolmandad riigid või territooriumid, mis on ELi HKSi täielikult integreeritud või sellega seotud, tulevaste lepingute korral, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte II lisas esitatud riikide loetelu muutmiseks. Vastasel juhul tuleks need kolmandad riigid või territooriumid II lisa loetelust välja jätta ja nende suhtes tuleks kohaldada CBAMi, mille kohaselt nad tegelikult ei kehtesta liitu eksporditavatele kaupadele HKSi hinda.

(16)Käesolevat määrust tuleks kohaldada mandrilava ja majandusvööndi suhtes, mille liikmesriigid on deklareerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni 40 kohaselt, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu avamererajatistes.

(17)CBAMiga reguleeritavad kasvuhoonegaaside heited peaksid vastama ELi HKSi käsitleva direktiivi 2003/87/EÜ I lisaga hõlmatud kasvuhoonegaaside heidetele, nimelt süsinikdioksiidi (edaspidi „CO2“) heitele, samuti asjakohasel juhul dilämmastikoksiidi (edaspidi „N2O“) ja perfluorosüsivesinike (edaspidi „PFCd“) heidetele. CBAMi tuleks esialgu kohaldada kõnealuste kasvuhoonegaaside otseheidete suhtes, mis tekivad kaupade tootmisel kuni nende importimiseni liidu tolliterritooriumile, ning pärast üleminekuperioodi lõppu ja täiendavat hindamist ka kaudsete heidete suhtes, peegeldades ELi HKSi kohaldamisala.

(18)ELi HKSil ja CBAMil on ühine eesmärk määrata samades sektorites ja kaupades sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste hinnad, kasutades selleks konkreetseid lubatud heitkoguse ühikuid või sertifikaate. Mõlemad süsteemid on oma olemuselt regulatiivsed ja neid õigustab vajadus vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas liidus seatud keskkonnaeesmärgiga.

(19)Kuigi ELi HKSiga kehtestatakse selle kohaldamisalasse kuuluvatest tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite absoluutne ülempiir ja võimaldatakse lubatud heitkoguse ühikute kaubeldavust (nn piiramise ja kauplemise süsteem), ei tohiks CBAMiga kehtestada impordile koguselisi piiranguid, et tagada, et kaubavooge ei piirata. Kuigi ELi HKSi kohaldatakse liidus asuvate käitiste suhtes, tuleks CBAMi kohaldada teatavate liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes.

(20)CBAMi süsteemil on võrreldes ELi HKSiga mõned erijooned, sealhulgas CBAMi sertifikaatide hinna arvutamise, sertifikaatidega kauplemise võimaluste ja nende kehtivusaja osas. Need on tingitud vajadusest säilitada CBAMi kui kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimise meetme tõhusus aja jooksul ning tagada, et süsteemi haldamine ei oleks käitajatele kehtestatud kohustuste ja haldusressursside seisukohast ülemäära koormav, säilitades samal ajal käitajatele ELi HKSiga samaväärse paindlikkuse.

(21)Selleks et säilitada tõhusus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise meetmena, peab CBAM kajastama võimalikult täpselt ELi HKSi hinda. Kui ELi HKSi turul määratakse lubatud heitkoguse ühikute hind kindlaks enampakkumiste kaudu, siis CBAMi sertifikaatide hind peaks mõistlikult kajastama selliste enampakkumiste hinda iga nädal arvutatud keskmiste hindade kaudu. Sellised iganädalased keskmised hinnad kajastavad võimalikult täpselt ELi HKSi hinnakõikumisi ja tagavad importijatele mõistliku marginaali, et kasutada ära ELi HKSi hinnamuutusi, tagades samal ajal, et süsteem jääb haldusasutuste jaoks hallatavaks.

(22)ELi HKSi raames eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute koguarv (edaspidi „ülemmäär“) määrab kindlaks lubatud heitkoguse ühikute pakkumise ja annab kindluse kasvuhoonegaaside maksimaalse heite kohta. CO2 hind määratakse kindlaks turu pakkumise ja nõudluse põhjal. Hinnastiimuli olemasoluks on vaja nappust. Kuna importijatele kättesaadavate CBAMi sertifikaatide arvule ei ole võimalik ülempiiri kehtestada, võib juhul, kui importijatel on võimalik CBAMi sertifikaate edasi kanda ja nendega kaubelda, tekkida olukord, kus CBAMi sertifikaatide hind ei kajasta enam hinna muutumist ELi HKSis. See nõrgendaks motivatsiooni vähendada CO2 heidet kodumaiste ja imporditud kaupade vahel, soodustades kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja kahjustades CBAMi üldist kliimaeesmärki. Samuti võib see põhjustada eri riikide käitajate jaoks erinevaid hindu. Seetõttu on CBAMi sertifikaatidega kauplemise ja nende ülekandmise võimaluste piiramine põhjendatud vajadusega vältida CBAMi tõhususe ja kliimaeesmärgi kahjustamist ning tagada eri riikidest pärit käitajate võrdne kohtlemine. Selleks et importijatel säiliks võimalus kulusid optimeerida, tuleks käesoleva määrusega ette näha süsteem, mille kohaselt ametiasutused saavad importijatelt tagasi osta teatava koguse üleliigseid sertifikaate. Selline summa kehtestatakse tasemel, mis jätab importijatele piisava varu, et suurendada kulusid sertifikaatide kehtivusaja jooksul, säilitades samal ajal hindade ülekanduva mõju, tagades meetme keskkonnaeesmärgi säilimise.

(23)Arvestades, et CBAM kehtib kaupade impordi suhtes liidu tolliterritooriumile, mitte käitiste suhtes, tuleks CBAMi korras teha ka teatavaid kohandusi ja lihtsustusi. Üks neist lihtsustustest peaks seisnema deklareerimissüsteemis, kus importijad peaksid teatama asjaomasel kalendriaastal imporditud kaupades sisalduva kasvuhoonegaaside tõendatud koguheite. Samuti tuleks kohaldada erinevat ajastust võrreldes ELi HKSi nõuete täitmise tsükliga, et vältida võimalikke kitsaskohti, mis tulenevad akrediteeritud tõendajate kohustustest käesoleva määruse ja ELi HKSi alusel.

(24)Sanktsioonide osas peaksid liikmesriigid kohaldama trahve käesoleva määruse rikkumise eest ja tagama nende rakendamise. Nende trahvide summa peaks olema sama suur kui trahvidel, mida praegu kohaldatakse liidus ELi HKSi rikkumise korral vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõigetele 3 ja 4.

(25)Kuigi ELi HKSi kohaldatakse teatavate tootmisprotsesside ja tegevuste suhtes, peaks CBAM keskenduma vastavale kaupade impordile. See nõuab imporditud kaupade selget identifitseerimist nende klassifitseerimise teel kombineeritud nomenklatuuris 41 (edaspidi „CN“) ja nende seostamist sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkogustega.

(26)CBAMiga hõlmatud tooted peaksid kajastama ELi HKSiga hõlmatud tegevusi, kuna see süsteem põhineb direktiivi 2003/87/EÜ keskkonnaeesmärgiga seotud kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsetel kriteeriumidel ning on liidu kõige terviklikum kasvuhoonegaaside heite reguleerimise süsteem.

(27)Kui CBAMi jaoks kehtestatakse toodete ulatus, mis kajastab ELi HKSiga hõlmatud tegevusi, aitaks see ka tagada, et imporditud toodete suhtes kohaldatakse korda, mis ei ole ebasoodsam kui see, mida kohaldatakse omamaise päritoluga samasuguste toodete suhtes.

(28)Kuigi CBAMi lõppeesmärk on hõlmata võimalikult palju tooteid, oleks mõistlik alustada valitud sektoritest, kus on suhteliselt homogeensed tooted ja kus esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga liidu sektorid on loetletud komisjoni delegeeritud otsuses 2019/708 42 .

(29)Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad tuleks valida pärast nende asjakohasuse hoolikat analüüsi kumuleeritud kasvuhoonegaaside heite ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu seisukohast vastavates ELi HKSi sektorites, piirates samal ajal keerukust ja halduskoormust. Eelkõige tuleks tegeliku valiku puhul võtta arvesse ELi HKSiga hõlmatud põhimaterjale ja -tooteid eesmärgiga tagada, et energiamahukate toodete import liitu oleks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnastamise seisukohast ELi toodetega võrdsel alusel, ning vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. Muud asjakohased valiku kitsendamise kriteeriumid peaksid olema järgmised: esiteks sektorite olulisus heitkoguste seisukohast, nimelt kas sektor on kokkuvõttes üks suurimaid kasvuhoonegaaside heite tekitajaid; teiseks sektori avatus märkimisväärsele kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohule, nagu on määratletud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ; kolmandaks vajadus tasakaalustada kasvuhoonegaaside heite ulatuslikku katvust, piirates samas keerukust ja halduskoormust.

(30)Esimese kriteeriumi kasutamine võimaldab loetleda kumuleeritud heitkoguste alusel järgmised tööstussektorid: raud ja teras, rafineerimistehased, tsement, orgaanilised põhikemikaalid ja väetised.

(31)Komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2019/708 loetletud teatavaid sektoreid ei tuleks praeguses etapis siiski nende eripära tõttu käesolevas määruses käsitleda.

(32)Eelkõige ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse orgaanilised kemikaalid tehniliste piirangute tõttu, mis ei võimalda selgelt määratleda imporditud kaupade sisalduvaid heitkoguseid. Nende kaupade puhul on ELi HKSi raames kohaldatav võrdlusalus põhiparameeter, mis ei võimalda üksikute imporditud kaupade sisalduvate heitkoguste üheselt mõistetavat eraldamist. Sihipärasem eraldamine orgaanilistele kemikaalidele nõuab rohkem andmeid ja analüüsi.

(33)Sarnaseid tehnilised piirangud kehtivad ka rafineerimistoodete suhtes, mille puhul ei ole võimalik kasvuhoonegaaside heidet ühemõtteliselt omistada üksikutele väljundtoodetele. Samal ajal ei ole ELi HKSi asjaomane võrdlusalus otseselt seotud konkreetsete toodetega, nagu bensiin, diislikütus või petrool, vaid rafineerimistehaste kogutoodanguga.

(34)Alumiiniumist tooted aga tuleks kanda CBAMi, kuna nende puhul esineb väga suur kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht. Lisaks on nad mitmetes tööstuslikes rakendustes terasetoodetega omaduste poolest otseses konkurentsis tulenevalt terasetoodetega väga sarnastest omadustest. Alumiiniumi lisamine on samuti asjakohane, kuna CBAMi kohaldamisala võib tulevikus laiendada ka kaudsetele heidetele.

(35)Samamoodi tuleks toruliitmikud lisada CBAMi kohaldamisalasse, hoolimata nende väikestest sisalduvatest heitkogustest, kuna nende väljajätmine suurendaks tõenäosust hoida kõrvale terasetoodete lisamisest CBAMi, muutes järgmise etapi toodetega kauplemise struktuuri.

(36)Seevastu ei tuleks käesolevat määrust kohaldada teatavate toodete suhtes, mille tootmisel ei teki olulist heidet, näiteks malmi ja terase jäätmed (CN-koodi 7204 all), ferrosulamid (CN-koodi 7202 all) ja teatavad väetised (CN-koodi 3105 60 00 all).

(37)Elektrienergia import tuleks lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuna see sektor tekitab 30 % liidu kasvuhoonegaaside koguheitest. Liidu tõhustatud kliimaeesmärgid suurendaksid CO2 kulude erinevust elektritootmise vahel liidus ja väljaspool liitu. See suurenemine koos edusammudega liidu elektrivõrgu ühendamisel naaberriikide elektrivõrguga suurendaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu suurenenud elektriimpordi tõttu, millest märkimisväärse osa toodavad söeküttel töötavad elektrijaamad.

(38)Kuna käesoleva määrusega hõlmatud kaupade importijad ei peaks täitma oma käesoleva määruse kohaseid CBAMi kohustusi impordi ajal, tuleks kohaldada konkreetseid haldusmeetmeid, et tagada kohustuste täitmine hilisemas etapis. Seepärast peaks importijatel olema õigus importida CBAMi tooteid alles pärast seda, kui nad on saanud loa pädevatelt asutustelt, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise eest.

(39)CBAM peaks põhinema deklaratiivsel süsteemil, mille puhul kinnitatud deklarant, kes võib esindada rohkem kui üht importijat, esitab igal aastal deklaratsiooni liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade sisalduvate heitkoguste kohta ja tagastab kõnealustele deklareeritud heitkogustele vastava arvu CBAMi sertifikaate.

(40)Kinnitatud deklarandil peaks olema lubatud taotleda tagastatavate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamist vastavalt nende heitkoguste eest teistes jurisdiktsioonides juba makstud CO2 hinnale.

(41)Sisalduvaid deklareeritud heitkoguseid peaks tõendama isik, kelle on akrediteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 43 artikli 4 lõike 1 või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2067 44 kohaselt määratud riiklik akrediteerimisasutus.

(42)Süsteem peaks võimaldama kolmandate riikide tootmiskäitiste käitajatel registreerida end keskandmebaasis ja teha kaupade tootmisel tekkinud tõendatud sisalduvad kasvuhoonegaaside heitkogused kättesaadavaks kinnitatud deklarantidele. Käitajal peaks olema võimalik otsustada, et tema nime, aadressi ja kontaktandmeid ei tehta keskandmebaasis üldsusele kättesaadavaks.

(43)CBAMi sertifikaadid erinevad ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikutest, mille oluline tunnus on igapäevane enampakkumine. Vajadus kehtestada selge hind CBAMi sertifikaatidele muudab igapäevase avaldamise käitajate jaoks ülemäära koormavaks ja segadust tekitavaks, kuna igapäevased hinnad võivad avaldamisel aeguda. Seega kajastaks iganädalane CBAMi hindade avaldamine täpselt ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute hinnasuundumust ja aitaks saavutada sama kliimaeesmärki. Seepärast tuleks CBAMi sertifikaatide hinna arvutamise aluseks võtta pikem ajavahemik (nädal) kui ELi HKSiga kehtestatud ajavahemik (päev). Komisjonile tuleks teha ülesandeks arvutada ja avaldada kõnealune keskmine hind.

(44)Selleks et võimaldada kinnitatud deklarantidel paindlikult täita oma CBAMi kohustusi ja saada kasu ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute hinna kõikumisest, peaksid CBAMi sertifikaadid kehtima kaks aastat alates ostmise kuupäevast. Kinnitatud deklarandil peaks olema lubatud müüa üleliigselt ostetud sertifikaadid edasi riiklikule asutusele. Kinnitatud deklarant peaks aasta jooksul koguma tagastamise ajal nõutavad sertifikaadid, mille künnised kehtestatakse iga kvartali lõpus.

(45)Elektri kui toote füüsikalised omadused, eelkõige asjaolu, et elektronide tegelikku vooluhulka ei ole võimalik jälgida, õigustavad CBAMi veidi teistsugust ülesehitust. Standardmeetodina tuleks kasutada vaikeväärtusi ja kinnitatud deklarantidel peaks olema võimalik taotleda oma CBAMi kohustuste arvutamist tegelike heitkoguste põhjal. Elektrikaubandus erineb muude kaupadega kauplemisest eelkõige seetõttu, et sellega kaubeldakse omavahel ühendatud elektrivõrkude kaudu, kasutades elektribörse ja konkreetseid kauplemisvorme. Turgude liitmine on tihedalt reguleeritud elektrikaubanduse vorm, mis võimaldab liita ostu- ja müügipakkumisi kogu liidus.

(46)Selleks et vältida kõrvalehoidmise ohtu ning parandada elektri impordist ja selle kaupades kasutamisest tuleneva tegeliku CO2 heite jälgitavust, peaks tegelike heitkoguste arvutamine olema lubatud üksnes rangete tingimuste alusel. Eelkõige peaks olema vaja näidata, et määratud ülekandevõimsus on kindlalt registreeritud ning et on olemas otsene lepinguline suhe ostja ja taastuvelektri tootja vahel või ostja ja sellise elektritootja vahel, kelle heitkogused on vaikeväärtusest väiksemad. .

(47)Energiaühenduse asutamislepingu 45 osalised või põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi hõlmavate assotsieerimislepingute osalised peavad järgima CO2 heite vähendamise protsesse, mille tulemuseks peaks lõpuks olema ELi HKSiga sarnaste või võrdväärsete CO2 hinnastamise mehhanismide vastuvõtmine või nende osalemine ELi HKSis.

(48)Kolmandate riikide integreerimine liidu elektriturule annab neile riikidele olulise stiimuli kiirendada üleminekut suure taastuvenergia osakaaluga energiasüsteemidele. Komisjoni määruses (EL) 2015/1222 46 sätestatud elektriturgude liitmine võimaldab kolmandatel riikidel paremini integreerida taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit elektriturule, vahetada sellist elektrit tõhusalt laiemas piirkonnas, tasakaalustada pakkumist ja nõudlust suurema liidu turuga ning vähendada oma elektritootmise CO2-mahukust. Kolmandate riikide integreerimine liidu elektriturule aitab samuti kaasa elektrienergiaga varustamise kindlusele nendes riikides ja naaberliikmesriikides.

(49)Kui kolmandad riigid ühendatakse tihedalt liidu elektrituruga turgude liitmise kaudu, tuleks leida tehnilised lahendused, et tagada CBAMi kohaldamine sellistest riikidest liidu tolliterritooriumile eksporditava elektrienergia suhtes. Kui tehnilisi lahendusi ei ole võimalik leida, peaksid liidetud turul osalevad kolmandad riigid saama kasu CBAMist tulenevast ajaliselt piiratud vabastusest kuni maksimaalselt 2030. aastani üksnes seoses elektrienergia ekspordiga, eeldusel et teatavad tingimused on täidetud. Samas peaksid need kolmandad riigid välja töötama töökava ja võtma kohustuse rakendada CO2 hinnastamise mehhanismi, millega nähakse ette samaväärne hind nagu ELi HKSiga, ning võtma kohustuse saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus, [samuti?] kohanduma liidu õigusaktidega keskkonna, kliima, konkurentsi ja energia valdkonnas. See erand tuleks tühistada, kui on põhjust arvata, et asjaomane riik ei täida oma kohustusi või ei ole 2030. aastaks vastu võtnud ELi HKSiga samaväärset HKSi.

(50)Aastatel 2023–2025 tuleks kohaldada üleminekuperioodi. Kohaldada tuleks ilma finantskohandusteta CBAMi, et hõlbustada mehhanismi sujuvat kasutuselevõttu, vähendades seega kaubandust kahjustava mõju ohtu. Deklarandid peaksid esitama kord kvartalis andmed üleminekuperioodil imporditud kaupade tegelike sisalduvate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heiteid ning välismaal makstud CO2 hinda.

(51)CBAMi nõuetekohase toimimise hõlbustamiseks ja tagamiseks peaks komisjon toetama käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavaid pädevaid asutusi nende kohustuste täitmisel.

(52)Komisjon peaks hindama käesoleva määruse kohaldamist enne üleminekuperioodi lõppu ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Komisjoni aruandes tuleks eelkõige keskenduda võimalustele tõhustada kliimameetmeid, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalse liidu eesmärk. Komisjon peaks selle hindamise osana algatama sellise teabe kogumise, mis on vajalik kohaldamisala võimalikuks laiendamiseks kaudsetele heidetele ning muudele kaupadele ja teenustele, mille puhul esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ning keskkonnajalajälje leidmise meetoditel põhinevate sisalduva heitkoguse arvutamise meetodite väljatöötamiseks 47 .

(53)Eespool toodut arvesse võttes tuleks jätkata dialoogi kolmandate riikidega ning luua võimalused koostööks ja lahendusteks, mis võiksid olla aluseks konkreetsetele valikutele, mis tehakse meetme ülesehituse üksikasjade kohta selle rakendamise ajal, eelkõige üleminekuperioodil.

(54)Komisjon peaks püüdma erapooletult ja kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega teha koostööd kolmandate riikidega, kelle ELi suunduvat eksporti käesolev määrus mõjutab, et uurida võimalusi dialoogiks ja koostööks seoses käesolevas määruses ja sellega seotud rakendusaktides sätestatud mehhanismi konkreetsete elementide rakendamisega. Samuti tuleks uurida võimalusi lepingute sõlmimiseks, et võtta arvesse nende CO2 heite maksustamise mehhanismi.

(55)Kuna CBAMi eesmärk on soodustada puhtamaid tootmisprotsesse, on EL valmis tegema koostööd madala ja keskmise sissetulekuga riikidega, et vähendada nende töötleva tööstuse CO2 heidet. Lisaks peaks liit toetama vähem arenenud riike vajaliku tehnilise abiga, et hõlbustada nende kohanemist käesoleva määrusega kehtestatud uute kohustustega.

(56)Käesoleva määruse sätted ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 48 ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 49 kohaldamist. 

(57)Tõhususe huvides tuleks kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 50 sätteid.

(58)Et vältida käesoleva määruse sätetest kõrvalehoidmist, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused võtta vastu õigusakte I lisas sätestatud kaupade loetelu täiendamiseks.

(59)On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 51 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 52 .

(61)Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (edaspidi „CBAM“) I lisas osutatud kaupade sisalduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste käsitlemiseks nende importimisel liidu tolliterritooriumile, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu.

2.CBAM täiendab direktiiviga 2003/87/EÜ kehtestatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, kohaldades samaväärseid eeskirju artiklis 2 osutatud kaupade liidu tolliterritooriumile importimise suhtes.

3.Mehhanismist saab järk-järgult alternatiiv direktiivi 2003/87/EÜ alusel kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu vältimiseks loodud mehhanismidele, eelkõige lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10a.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud kolmandatest riikidest pärit kaupade suhtes, kui need kaubad või nendest kaupadest saadud töödeldud tooted, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 53 artiklis 256 osutatud seestöötlemise protseduuri tulemusena, imporditakse liidu tolliterritooriumile.

2.Käesolevat määrust kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaupade suhtes, kui need tuuakse liikmesriigi mandrilavale või majandusvööndisse.

3.Erandina lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata käesolevat määrust II lisa A jaos loetletud riikidest ja territooriumidelt pärit kaupade suhtes.

4.Imporditud kaubad loetakse kolmandatest riikidest pärinevateks vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 59 määratletud mittesooduspäritolu reeglile.

5.Riigid ja territooriumid loetletakse II lisa A jaos, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: :

a)kõnealuse riigi või territooriumi suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kehtestatud ELi HKSi või kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi ja liidu vahel on sõlmitud leping, mis ühendab täielikult ELi HKSi kolmanda riigi või territooriumi heitkogustega kauplemise süsteemiga;

b)hind, mida makstakse riigis, kust kaubad pärinevad, nõutakse nendelt kaupadelt tegelikult sisse, ilma et sellele tehtaks muid soodustusi peale nende, mida kohaldatakse ka ELi HKSis.

6.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks tingimused CBAMi kohaldamiseks lõikes 2 osutatud kaupade suhtes. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.Kui kolmandal riigil või territooriumil on elektriturg, mis on turgude liitmise teel integreeritud liidu elektrienergia siseturuga, ning ei ole olnud võimalik leida tehnilist lahendust CBAMi kohaldamiseks kõnealusest kolmandast riigist või kolmandalt territooriumilt liitu imporditava elektrienergia suhtes, vabastatakse selline elektrienergia import kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt CBAMi kohaldamisest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)kolmas riik või territoorium on sõlminud liiduga lepingu, milles sätestatakse kohustus kohaldada liidu õigust elektrienergia valdkonnas, sealhulgas taastuvate energiaallikate arendamist käsitlevaid õigusakte, ning muid energia-, keskkonna- ja konkurentsieeskirju;

b)kõnealuse kolmanda riigi või territooriumi siseriikliku õigusega rakendatakse liidu elektriturgu käsitlevate õigusaktide peamisi sätteid, sealhulgas taastuvate energiaallikate arendamist ja elektriturgude ühendamist käsitlevaid sätteid;

c)kolmas riik või territoorium on esitanud komisjonile tegevuskava, mis sisaldab punktides d ja e sätestatud tingimuste täitmiseks vajalike meetmete vastuvõtmise ajakava;

d)kolmas riik või territoorium on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning on vastavalt ametlikult sõnastanud ja vajaduse korral edastanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele sajandi keskpaigani ulatuva vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu strateegia, mis on selle eesmärgiga kooskõlas, ning on seda kohustust oma siseriiklikes õigusaktides rakendanud;

e)kolmas riik või territoorium on punkti c kohase tegevuskava rakendamisel teinud märkimisväärseid edusamme kliimameetmete valdkonna siseriiklike õigusaktide liidu õigusega vastavusse viimisel kõnealuse tegevuskava alusel, sealhulgas CO2 heite maksustamise suunas liiduga samaväärsel tasemel vähemalt seoses elektrienergia tootmisega. ELi HKSiga samaväärse hinnaga heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine elektri puhul viiakse lõpule 1. jaanuariks 2030;

f)kolmas riik või territoorium on kehtestanud tõhusad süsteemid, et hoida ära elektrienergia kaudne import liitu muudest kolmandatest riikidest, mis ei vasta punktides a–e sätestatud nõuetele.

8.Lõike 7 punktides a–f sätestatud tingimustele vastav kolmas riik või territoorium loetletakse käesoleva määruse II lisa B jaos ning ta esitab lõike 7 punktide a–f kohaste tingimuste täitmise kohta kaks aruannet, ühe enne 1. juulit 2025 ja teise enne 1. juulit 2029. Komisjon hindab 31. detsembriks 2025 ja 31. detsembriks 2029, eelkõige lõike 7 punkti c kohase tegevuskava ning kolmandalt riigilt või territooriumilt saadud aruannete alusel, kas kõnealune kolmas riik või territoorium täidab jätkuvalt lõikes 7 sätestatud tingimusi.

9.Käesoleva määruse II lisa B jaos loetletud kolmas riik või territoorium jäetakse kõnealusest loetelust välja:

a)kui komisjonil on põhjust arvata, et riik või territoorium ei ole teinud piisavaid edusamme mõne lõike 7 punktides a–f loetletud nõude täitmiseks, või kui riik või territoorium on võtnud meetmeid, mis ei ole kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud eesmärkidega;

b)kui kolmas riik või territoorium on võtnud meetmeid, mis on vastuolus tema CO2 heite vähendamise eesmärkidega, näiteks riikliku toetuse andmine sellise uue tootmisvõimsuse loomiseks, mis tekitab rohkem kui 550 g fossiilkütusest pärinevat CO2 ühe kWh elektri kohta.

10.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada nõuded ja menetlused riikidele või territooriumidele, mis on II lisa B jaos esitatud loetelust välja jäetud, et tagada käesoleva määruse kohaldamine nende territooriumil seoses elektrienergiaga. Kui sellistel juhtudel ei ole turgude liitmine käesoleva määruse kohaldamisega kooskõlas, võib komisjon otsustada jätta kolmandad riigid või territooriumid liidu turgude liitmisest välja ning nõuda võimsuse otsest jaotamist liidu ja kolmanda riigi piiril, et saaks kohaldada CBAMi.

11.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte II lisa A või B jaos esitatud loetelude muutmiseks, sõltuvalt sellest, kas lõigetes 5, 7 või 9 sätestatud tingimused on täidetud.

12.Liit võib sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, et võtta artikli 9 kohaldamisel arvesse nende riikide CO2 heite maksustamise mehhanisme.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„kaup“ – 1. lisas loetletud kaup;

(2)„kasvuhoonegaasid“ – kasvuhoonegaasid, nagu on määratletud I lisas seoses iga kõnealuses lisas loetletud kaubaga;

(3)„heitkogus“ – kaupade tootmisest pärinevate kasvuhoonegaaside heide atmosfääri;

(4)„import“ – määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud vabasse ringlusse lubamine;

(5)„ELi HKS“ – ELi heitkogustega kauplemise süsteem seoses direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladega, välja arvatud lennutegevus;

(6)„kolmas riik” – väljaspool liidu tolliterritooriumi asuv riik või territoorium;

(7)„mandrilava“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis määratletud mandrilava;

(8)„majandusvöönd“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis määratletud majandusvöönd, mille liikmesriik on selle konventsiooni kohaselt kuulutanud majandusvööndiks;

(9)„turgude liitmine“ – ülekandevõimsuse jaotamine liidu süsteemi kaudu, mis sobitab samaaegselt korraldusi ja jaotab piirkonnaülest võimsust, nagu on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2015/1222;

(10)„võimsuse otsene jaotamine“ – elektrienergiaga kauplemisest eraldatud piiriülese ülekandevõimsuse jaotamine;

(11)„pädev asutus“ – käesoleva määruse artikli 11 kohaselt iga liikmesriigi määratud asutus;

(12)„toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 lõikes 1 määratletud liikmesriikide tolliasutused;

(13)„deklarant“ – isik, kes esitab vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013;

(14)„isik” – füüsiline isik, juriidiline isik ja mis tahes isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid;

(15)„otseheited“ – selliste kaupade tootmisprotsessidest tulenevad heited, mille üle tootjal on otsene kontroll;

(16)„sisalduvad heitkogused“ – kaupade tootmise käigus tekkivad otseheited, mis arvutatakse III lisas sätestatud meetodite kohaselt;

(17)„CO2 ekvivalenttonn“ – üks tonn süsinikdioksiidi (CO2) või CO2, dilämmastikoksiidi ja perfluorosüsivesinikke, nagu on viidatud I lisas loetletud kaupade puhul;

(18)„CBAMi sertifikaat“ – elektrooniline sertifikaat, mis vastab ühele tonnile kaupade sisalduvatele heitkogustele;

(19)„tagastamine“ – CBAMi sertifikaatide tasaarveldamine imporditud kauba sisalduvate deklareeritud heitkogustega;

(20)„tootmisprotsessid“ – keemilised ja füüsikalised protsessid, mis viiakse läbi kaupade tootmiseks käitises;

(21)„vaikeväärtus“ – väärtus, mis arvutatakse või saadakse teisestest andmetest, mis näitavad kaupade sisalduvaid heitkoguseid;

(22)„tegelik heide“ – heide, mis on arvutatud kaupade tootmisprotsesside esmaste andmete põhjal;

(23)„CO2 hind“ – rahasumma, mida makstakse kolmandas riigis kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi alusel maksu või lubatud heitkoguse ühikute kujul, arvutatuna sellise meetmega hõlmatud ja kaupade tootmise käigus vabanevate kasvuhoonegaaside põhjal;

(24)„käitis“ – paikne tehniline üksus, kus toimub tootmisprotsess;

(25)„käitaja“ – isik, kes käitab või kontrollib käitist kolmandas riigis;

(26)„riiklik akrediteerimisasutus“ – riiklik akrediteerimisasutus, mille iga liikmesriik on määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõikele 1;

(27)„ELi HKSi lubatud heitkoguse ühik“ – direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis a osutatud lubatud heitkoguse ühik seoses kõnealuse direktiivi I lisas loetletud tegevusaladega, välja arvatud lennutegevus;

(28)„kaudsed heited“ – kaupade tootmisprotsesside käigus tarbitava elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmisel tekkivad heited.

II peatükk
Kinnitatud deklarantide kohustused ja õigused

Artikkel 4
Kaupade import

Kaupu impordib liidu tolliterritooriumile üksnes deklarant, kelle pädev asutus on kinnitanud vastavalt artiklile 17 (edaspidi „kinnitatud deklarant“).

Artikkel 5
Kinnituse taotlemine

1.Enne artiklis 2 osutatud kauba importi taotleb iga deklarant oma asukohajärgselt pädevalt asutuselt kinnitust nende kaupade importimiseks liidu tolliterritooriumile.

2.Erandina lõikest 1, kui elektrienergia impordiks mõeldud ülekandevõimsust jaotatakse võimsuse otsese jaotamise teel, käsitatakse isikut, kellele on jaotatud võimsus impordiks ja kes määrab selle impordiks mõeldud võimsuse, käesoleva määruse kohaldamisel kinnitatud deklarandina liikmesriigis, kus isik elektrienergia impordi deklareerib. Importi tuleb mõõta piiri kohta ajavahemikel, mis ei ole pikemad kui üks tund, ning ekspordi või transiidi mahaarvamine sama tunni jooksul ei ole võimalik.

3.Kinnituse taotlus sisaldab järgmist teavet deklarandi kohta, kes peab olema asutatud liidus:

a)nimi, aadress ja kontaktandmed;

b)ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (edaspidi „EORI-number“) vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 9;

c)peamine majandustegevus liidus;

d)deklarandi asukohaliikmesriigi maksuhalduri tõend selle kohta, et deklarandi suhtes ei ole riiklike maksuvõlgade täitmata sissenõudekorraldust;

e)kirjalik kinnitus selle kohta, et deklarant ei ole taotluse esitamise aastale eelnenud viie aasta jooksul olnud seotud tollialaste õigusaktide, maksustamiseeskirjade ja turukuritarvitusi käsitlevate eeskirjade raske ega korduva rikkumisega, sealhulgas asjaolu kohta, et ta ei ole toime pannud oma majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid;

f)teave, mis näitab, et deklarandil on käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks vajalik finants- ja tegevussuutlikkus, ning, kui pädev asutus otsustab riskianalüüsi alusel seda nõuda, siis nimetatud teavet tõendavad dokumendid, nagu viimase kolme lõpetatud majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss;

g)liidu tolliterritooriumile imporditud kauba hinnanguline rahaline väärtus ja maht kaubaliikide kaupa kalendriaastal, mille jooksul taotlus esitati, ja järgmisel kalendriaastal;

h)vajaduse korral nende isikute nimed ja kontaktandmed, kelle nimel deklarant tegutseb.

4.Taotleja võib igal ajal oma taotluse tagasi võtta.

5.Kinnitatud deklarant teavitab pädevat asutust viivitamata kõigist lõikes 3 esitatud teabes pärast otsuse tegemist toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada artikli 17 kohaselt tehtud otsust või artikli 17 kohaselt antud kinnituse sisu.

6.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles käsitletakse taotluse standardvormi, tähtaegu ja menetlust, mida pädev asutus peab järgima lõike 1 kohaste kinnituse taotluste menetlemisel, ning eeskirju, mille alusel pädev asutus elektri impordiga seotud deklarante identifitseerib. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6
CBAMi deklaratsioon

1.Iga aasta 31. maiks esitab iga kinnitatud deklarant pädevale asutusele deklaratsioonile eelneva kalendriaasta kohta deklaratsiooni (edaspidi „CBAMi deklaratsioon“).

2.CBAMi deklaratsioon sisaldab järgmisi andmeid:

a)deklareerimisele eelnenud kalendriaasta jooksul imporditud iga kaubaliigi üldkogus, väljendatuna elektri puhul megavatt-tundides ja muude kaupade puhul tonnides;

b)sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides elektri megavatt-tunni kohta või CO2 ekvivalenttonnides muude kaupade tonni kohta, arvutatuna vastavalt artiklile 7;

c)selliste CBAMi sertifikaatide koguarv, mis vastavad kogu sisalduvale heitkogusele ning mis tuleb tagastada pärast vähendust, mis tuleneb päritoluriigis artikli 9 kohaselt makstud CO2 hinnast, ja kohandust, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, millises ulatuses eraldatakse ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid tasuta vastavalt artiklile 31.

3.Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256 osutatud seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toode, esitab kinnitatud deklarant CBAMi deklaratsioonis käesoleva määruse I lisas loetletud seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, isegi kui töödeldud toodet ei ole kõnealuses lisas loetletud.

4.Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259 osutatud välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toode, esitab kinnitatud deklarant CBAMi deklaratsioonis üksnes väljaspool liidu tolliterritooriumi toimunud töötlemistoimingu heited, tingimusel et töödeldud toode on loetletud käesoleva määruse I lisas.

5.Kui imporditud kaup on määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 203 osutatud tagasitoodud kaup, esitab kinnitatud deklarant CBAMi deklaratsioonis eraldi „nullheite“ sisalduvate heitkoguste kogunäitaja kohta, mis vastab kõnealusele kaubale.

6.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte lõike 2 punktis c sätestatud CBAMi deklaratsiooni standardvormi ja esitamise korra ning CBAMi sertifikaatide tagastamise korra kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7
Sisalduvate heitkoguste arvutamine

1.Kaupade sisalduvad heitkogused arvutatakse III lisas sätestatud meetodite kohaselt.

2.Muude kaupade kui elektri sisalduvad heitkogused määratakse kindlaks tegelike heitkoguste põhjal III lisa punktides 2 ja 3 sätestatud meetodite kohaselt. Kui tegelikke heitkoguseid ei ole võimalik nõuetekohaselt kindlaks määrata, määratakse sisalduvad heitkogused kindlaks vaikeväärtuste alusel vastavalt III lisa punktis 4.1 sätestatud meetoditele.

3.Imporditud elektri sisalduvad heitkogused määratakse kindlaks vaikeväärtuste alusel vastavalt III lisa punktis 4.2 sätestatud meetodile, välja arvatud juhul, kui kinnitatud deklarant otsustab määrata sisalduvad heitkogused kindlaks tegelike heitkoguste põhjal vastavalt kõnealuse lisa punktile 5.

4.Kinnitatud deklarant peab arvestust andmete üle, mis on vajalikud sisalduvate heitkoguste arvutamiseks vastavalt IV lisas sätestatud nõuetele. Need andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendajad saaksid tõendada sisalduvaid heitkoguseid vastavalt artiklile 8 ja V lisale ning et pädev asutus saaks läbi vaadata CBAMi deklaratsiooni vastavalt artikli 19 lõikele 1.

5.Kinnitatud deklarant säilitab lõikes 4 osutatud andmed, sealhulgas tõendaja aruande, kuni neljanda aasta lõpuni pärast aastat, mil CBAMi deklaratsioon esitati või oleks tulnud esitada.

6.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad III lisas sätestatud arvutusmeetodite elemente, sealhulgas tootmisprotsesside süsteemipiiride, heitekoefitsientide, käitisepõhiste tegelike heitkoguste väärtuste ja vaikeväärtuste kindlaksmääramist ning nende kohaldamist üksikute kaupade suhtes, samuti selliste meetodite sätestamist, millega tagatakse vaikeväärtuste kindlaksmääramise aluseks olevate andmete usaldusväärsus, sealhulgas üksikasjalikkuse tase ja andmete tõendamine. Vajaduse korral sätestatakse kõnealustes õigusaktides, et vaikeväärtusi saab konkreetsete alade, piirkondade või riikide puhu kohandada, et võtta arvesse konkreetseid objektiivseid tegureid, nagu geograafia, loodusvarad, turutingimused, peamised energiaallikad või tööstusprotsessid. Rakendusaktid tuginevad olemasolevatele õigusaktidele, mis käsitlevad direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitiste heitkoguste ja tegevust puudutavate andmete tõendamist, eelkõige rakendusmäärusele (EL) 2018/2067.

7.Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8 
Sisalduvate heitkoguste tõendamine

1.Kinnitatud deklarant tagab, et artikli 6 kohaselt esitatud CBAMi deklaratsioonis deklareeritud sisalduvate heitkoguste kogunäitajat on tõendanud artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendaja, tuginedes V lisas sätestatud tõendamispõhimõtetele.

2.Kolmandas riigis registreeritud käitistes artikli 10 kohaselt toodetud kaupade sisalduvate heitkoguste puhul võib kinnitatud deklarant lõikes 1 osutatud kohustuse täitmiseks kasutada talle artikli 10 lõike 7 kohaselt avaldatud tõendatud teavet.

3.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud tõendamispõhimõtteid seoses võimalusega vabastada tõendaja kohustusest külastada käitist, kus toodetakse asjaomaseid kaupu, ning seoses kohustusega kehtestada künnised, mille alusel otsustada, kas väärkajastamised või mittevastavused on olulised, ning seoses tõendamisaruande jaoks vajalike tõendavate dokumentidega.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9
Päritoluriigis makstud CO2 hind

1.Kinnitatud deklarant võib oma CBAMi deklaratsioonis taotleda tagastatavate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamist, et võtta arvesse päritoluriigis deklareeritud sisalduvate heitkoguste eest makstud CO2 hinda.

2.Kinnitatud deklarant peab arvestust dokumentide üle, mille on sertifitseerinud sõltumatu isik ja millega näidatakse, et deklareeritud sisalduvate heitkoguste suhtes kohaldati CO2 hinda kauba päritoluriigis, ning säilitab tõendid selle CO2 hinnana tegelikult makstud summa kohta, mille suhtes ei oleks tulnud kohaldada ekspordisoodustust ega muud ekspordikompensatsiooni.

3.Kinnitatud deklarant säilitab lõikes 2 osutatud andmed kuni neljanda aasta lõpuni pärast aastat, mil CBAMi deklaratsioon esitati või oleks tulnud esitada.

4.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tagastamisele kuuluvate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamise arvutamise metoodika seoses lõike 1 kohaselt välisvaluutas makstud CO2 hinna konverteerimisega eurodesse aasta keskmise vahetuskursi alusel ning seoses teavet sertifitseeriva sõltumatu isiku kvalifikatsiooniga, samuti makstud CO2 hinna tõendamise elementidega ning ekspordi puhul kohaldatavate ekspordisoodustuste või muude kompensatsioonivormide puudumisega, nagu on osutatud lõikes 2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10
Käitajate ja käitiste registreerimine kolmandates riikides

1.Kolmandas riigis asuva käitise käitaja taotlusel registreerib komisjon teabe käitaja ja tema käitise kohta artikli 14 lõikes 4 osutatud keskandmebaasis.

2.Lõikes 1 osutatud registreerimistaotlus peab sisaldama järgmist registreerimisel andmebaasi lisatavat teavet:

a)käitaja nimi, aadress ja kontaktandmed;

b)iga käitise asukoht, sealhulgas täielik aadress ja koordinaadid, mis on väljendatud pikkus- ja laiuskraadides kuue kümnendkohaga;

c)käitise peamine majandustegevus kolmandas riigis.

3.Komisjon teavitab käitajat andmebaasis registreerimisest. Registreerimine kehtib viis aastat alates käitise käitaja teavitamise kuupäevast.

4.Käitaja teavitab komisjoni viivitamata kõigist lõikes 2 osutatud teabes pärast registreerimist toimunud muutustest ning komisjon ajakohastab asjaomast teavet.

5.Lõikes 1 osutatud käitaja on kohustatud:

a)määrama kindlaks sisalduvad heitkogused, mis on arvutatud vastavalt III lisas sätestatud meetoditele lõikes 1 osutatud käitises toodetud kaupade liikide kaupa;

b)tagama, et punktis a osutatud sisalduvad heitkogused on tõendatud kooskõlas V lisas sätestatud tõendamispõhimõtetega artikli 18 kohaselt akrediteeritud tõendaja poolt;

c)säilitama nelja aasta jooksul pärast tõendamist koopiat tõendaja aruandest ja dokumentatsioonist, mis on vajalik kaupade sisalduvate heitkoguste arvutamiseks vastavalt IV lisale.

6.Lõike 5 punktis c osutatud arvestus peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada lõike 5 punkti b kohast tõendamist ja võimaldada igal pädeval asutusel vaadata kooskõlas artikli 19 lõikega 1 läbi CBAMi deklaratsioon, mille on esitanud kinnitatud deklarant, kellele asjaomane teave on lõike 8 kohaselt avaldatud.

7.Käitaja võib avaldada kinnitatud deklarandile teabe lõikes 5 osutatud sisalduvate heitkoguste tõendamise kohta. Kinnitatud deklarandil on õigus kasutada avaldatud teavet artiklis 8 osutatud kohustuse täitmiseks.

8.Käitaja võib igal ajal taotleda enda kustutamist andmebaasist.

III peatükk
Pädevad asutused

Artikkel 11
Pädevad asutused

1.Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ja teavitab sellest komisjoni.

Komisjon teeb pädevate asutuste loetelu liikmesriikidele teatavaks ja avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

2.Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused vahetaksid teavet, mis on nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalik või asjakohane.

Artikkel 12
Komisjon

Komisjon abistab pädevaid asutusi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ja koordineerib nende tegevust.

Artikkel 13
Ametisaladus ja teabe avalikustamine

Kogu teabe kohta, mida pädev asutus oma ülesandeid täites saab ning mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või konfidentsiaalsena esitatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädev asutus ei avalda sellist teavet ilma seda andnud isiku või ameti otsese loata. Seda võib jagada tolli, komisjoni ja Euroopa Prokuratuuriga ning seda käsitletakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97.

Artikkel 14
Riiklikud registrid ja keskandmebaas

1.Iga liikmesriigi pädev asutus loob selles liikmesriigis kinnitatud deklarantide riikliku registri standardse elektroonilise andmebaasi kujul, mis sisaldab andmeid kõnealuste deklarantide CBAMi sertifikaatide kohta, ning tagab konfidentsiaalsuse vastavalt artiklis 13 sätestatud tingimustele.

2.Lõikes 1 osutatud andmebaas sisaldab kontosid, mis hõlmavad teavet iga kinnitatud deklarandi kohta ja eelkõige järgmist teavet:

a)kinnitatud deklarandi nimi ja kontaktandmed;

b)kinnitatud deklarandi EORI-number;

c)CBAMi konto number;

d)iga kinnitatud deklarandi CBAMi sertifikaatide arv, müügihind, ostukuupäev, tagastamise kuupäev või tagasiostu kuupäev või pädeva asutuse poolt tühistamise kuupäev.

3.Lõikes 2 osutatud andmebaasis sisalduv teave on konfidentsiaalne.

4.Komisjon loob artikli 10 lõike 2 kohaselt üldsusele juurdepääsetava keskandmebaasi, mis sisaldab käitajate nimesid, aadresse ja kontaktandmeid ning käitiste asukohta kolmandates riikides. Käitaja võib otsustada, et tema nimi, aadress ja kontaktandmed ei ole üldsusele kättesaadavad.

Artikkel 15
Põhihaldaja

1.Komisjon tegutseb põhihaldajana, et pidada sõltumatut tehingute registrit, kuhu kantakse CBAMi sertifikaatide ost, omamine, tagastamine, tagasiostmine ja tühistamine, ning tagab riiklike registrite koordineerimise.

2.Põhihaldaja teeb riiklikes registrites registreeritud tehingute riskipõhiseid kontrolle ELi tehingulogi kaudu, tagamaks, et CBAMi sertifikaatide ostmisel, hoidmisel, tagastamisel, tagasiostmisel ja tühistamisel ei esine õigusnormide rikkumisi.

3.Kui lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide tulemusena avastatakse õigusnormide rikkumisi, teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike täiendava uurimise eesmärgil, et kõrvaldada tuvastatud eeskirjade eiramised.

Artikkel 16
Kontod riiklikes registrites

1.Pädev asutus määrab igale kinnitatud deklarandile ühtse CBAMi konto numbri.

2.Igale kinnitatud deklarandile antakse juurdepääs registris olevale kontole.

3.Pädev asutus loob konto niipea, kui artikli 17 lõikes 1 osutatud luba on antud, ja teatab sellest kinnitatud deklarandile.

4.Kui kinnitatud deklarant on oma majandustegevuse lõpetanud või tema kinnitus on tühistatud, sulgeb pädev asutus deklarandi konto.

Artikkel 17
Deklarantide kinnitamine

1.Pädev asutus kinnitab deklarandi, kes esitab kinnitamise taotluse vastavalt artikli 5 lõikele 1, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)deklarant ei ole taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul olnud seotud tollialaste õigusaktide, maksustamiseeskirjade ja turukuritarvitusi käsitlevate eeskirjade raske ega korduva rikkumisega ega toime pannud oma majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid;

b)deklarant tõendab oma finants- ja tegevussuutlikkust täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

2.Kui pädev asutus leiab, et lõikes 1 loetletud tingimused ei ole täidetud, või kui taotleja ei ole esitanud artikli 5 lõikes 3 loetletud teavet, keeldutakse deklarandi kinnitamisest.

3.Kui pädev asutus keeldub deklarandi kinnitamisest, võib kinnitamist taotlev deklarant esitada enne kaebuse esitamist siseriikliku õiguse alusel vastuväiteid pädevale asutusele, kes annab riiklikule haldajale korralduse konto avada või jätab keeldumise muutmata oma põhjendatud otsusega, mille ta teeb siseriikliku õiguse nõuete kohaselt, mis on proportsionaalsed ning millega taotletakse käesoleva määrusega kooskõlas olevat õiguspärast eesmärki.

4.Pädeva asutuse otsus, millega deklarant kinnitatakse, sisaldab järgmist teavet:

a)kinnitatud deklarandi nimi ja aadress;

b)kinnitatud deklarandi EORI-number;

c)CBAMi konto number.

5.Kinnitatud deklarant võib igal ajal taotleda oma kinnituse tühistamist.

6.Pädev asutus nõuab tagatise esitamist, et kinnitada deklarant vastavalt lõikele 1, kui deklarant ei ole asutatud kahe majandusaasta jooksul, mis eelnesid artikli 5 lõike 1 kohase taotluse esitamise aastale.

Pädev asutus määrab sellise tagatise summaks maksimaalse summa, mis pädeva asutuse hinnangul vastab nende CBAMi sertifikaatide väärtusele, mille kinnitatud deklarant peab artikli 22 kohaselt tagastama.

7.Tagatis esitatakse pangatagatisena, mille peab nõudmisel maksma liidus tegutsev finantseerimisasutus, või muus samaväärset tagatist andvas vormis. Kui pädev asutus teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei ole enam kindel või piisav, et tagada CBAMi kohustuste summa, nõuab ta kinnitatud deklarandilt vastavalt tema valikule kas täiendava tagatise esitamist või esialgse tagatise asendamist uue tagatisega.

8.Pädev asutus vabastab tagatise viivitamata pärast 31. maid teisel aastal, mil kinnitatud deklarant on tagastanud CBAMi sertifikaadid vastavalt artiklile 22.

9.Pädev asutus tühistab deklarandi kinnituse, kui deklarant ei vasta enam lõikes 1 sätestatud tingimustele või ei tee selle asutusega koostööd.

Artikkel 18
Tõendajate akrediteerimine

1.Iga rakendusmääruse (EL) 2018/2067 kohaselt akrediteeritud isikut käsitatakse käesoleva määruse alusel akrediteeritud tõendajana.

2.Lisaks lõikele 1 võib riiklik akrediteerimisasutus taotluse korral akrediteerida isiku käesoleva määruse kohase tõendajana pärast seda, kui ta on kontrollinud dokumente, mis tõendavad tema suutlikkust kohaldada V lisas osutatud tõendamispõhimõtteid artiklites 8, 10 ja 38 sätestatud sisalduvate heitkoguste kontrollimise kohustuste täitmiseks.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte lõikes 2 osutatud akrediteerimise kohta, milles täpsustatakse akrediteeritud tõendajate kontrollimise ja järelevalve, akrediteerimise tühistamise ning akrediteerimisasutuste vastastikuse tunnustamise ja hindamise tingimusi.

Artikkel 19
CBAMi deklaratsioonide läbivaatamine

1.Pädev asutus võib vaadata CBAMi deklaratsiooni läbi ajavahemiku jooksul, mis lõpeb neljandal aastal pärast aastat, mil deklaratsioon oleks tulnud esitada. Läbivaatamine võib seisneda CBAMi deklaratsioonis esitatud teabe kontrollimises tolli poolt artikli 25 lõike 2 kohaselt edastatud teabe ja muude asjakohaste tõendite alusel ning mis tahes vajalikuks peetava auditi alusel, sealhulgas kinnitatud deklarandi ruumides.

2.Kui artikli 6 kohast CBAMi deklaratsiooni ei ole esitatud, hindab kinnitatud deklarandi asukohaliikmesriigi pädev asutus kõnealuse deklarandi CBAMi kohustusi tema käsutuses oleva teabe alusel ja arvutab välja CBAMi sertifikaatide koguarvu, mis tuleb esitada hiljemalt sellele aastale järgneva neljanda aasta 31. detsembriks, mil CBAMi deklaratsioon oleks tulnud esitada.

3.Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et tagastatavate CBAMi sertifikaatide deklareeritud arv on vale või et lõike 2 kohaselt ei ole esitatud CBAMi deklaratsiooni, korrigeerib ta CBAMi sertifikaatide arvu, mille peab esitama kinnitatud deklarant. Pädev asutus teatab kohandamisest kinnitatud deklarandile ja nõuab, et kinnitatud deklarant tagastaks täiendavad CBAMi sertifikaadid ühe kuu jooksul.

4.Lõikes 3 osutatud teate saaja võib teate edasi kaevata. Teate saajale antakse teavet menetluse kohta, mida tuleb kaebuse korral järgida.

5.Kui CBAMi sertifikaadid on tagastatud nõutavast arvust suuremas koguses, hüvitab pädev asutus viivitamata kinnitatud deklarandile üleliigselt tagastatud CBAMi sertifikaatide väärtuse, mis on arvutatud selle keskmise hinna alusel, mida kinnitatud deklarant on impordiaastal CBAMi sertifikaatide eest maksnud.

IV peatükk
CBAMi sertifikaadid

Artikkel 20
CBAMi sertifikaatide müük

1.Iga liikmesriigi pädev asutus müüb CBAMi sertifikaate selles liikmesriigis kinnitatud deklarantidele hinnaga, mis on arvutatud vastavalt artiklile 21.

2.Pädev asutus tagab, et igale CBAMi sertifikaadile antakse selle loomisel kordumatu tunnuskood, ning registreerib sertifikaadi kordumatu tunnuskoodi, hinna ja müügikuupäeva riiklikus registris selle ostnud kinnitatud deklarandi kontol.

Artikkel 21
CBAMi sertifikaatide hind

1.Komisjon arvutab CBAMi sertifikaatide hinna kui ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmise hinna ühisel enampakkumisplatvormil vastavalt komisjoni määruses (EÜ) nr 1031/2010 54 sätestatud korrale iga kalendrinädala kohta.

Nendel kalendrinädalatel, mil ühisel enampakkumisplatvormil ei ole kavandatud enampakkumisi, on CBAMi sertifikaatide hind ühise enampakkumisplatvormi enampakkumiste toimumise viimase nädala ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute sulgemishindade keskmine hind.

2.Komisjon avaldab kõnealuse keskmise hinna oma veebisaidil järgmise kalendrinädala esimesel tööpäeval ja seda kohaldatakse alates järgmisest tööpäevast kuni järgmise kalendrinädala esimese tööpäevani.

3.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata täpsemalt kindlaks CBAMi sertifikaatide keskmise hinna arvutamise metoodika ja hinna avaldamise praktiline kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 22
CBAMi sertifikaatide tagastamine

1.Iga aasta 31. maiks tagastab kinnitatud deklarant pädevale asutusele sellise arvu CBAMi sertifikaate, mis vastab artikli 6 lõike 2 punkti c kohaselt deklareeritud ja artikli 8 kohaselt tõendatud sisalduvatele heitkogustele tagastamisele eelnenud kalendriaastal.

2.Lõike 1 kohaldamisel tagab kinnitatud deklarant, et tema kontol on riiklikus registris kättesaadav nõutav arv CBAMi sertifikaate. Lisaks sellele tagab kinnitatud deklarant, et tema kontol olevate CBAMi sertifikaatide arv riiklikus registris iga kvartali lõpus vastab vähemalt 80 %-le kõigist sisalduvatest heitkogustest, mida ta on kalendriaasta algusest saadik importinud ja mis on kindlaks määratud vastavalt III lisas sätestatud meetodite kohastele vaikeväärtustele.

3.Kui pädev asutus leiab, et kinnitatud deklarandi kontol olevate CBAMi sertifikaatide arv ei vasta lõike 2 teises lauses sätestatud kohustustele, teatab ta korrigeerimisest ja nõuab, et kinnitatud deklarant tagastaks ühe kuu jooksul täiendavad CBAMi sertifikaadid.

4.Lõikes 3 osutatud teate saaja võib teate edasi kaevata. Teate saajale antakse teavet menetluse kohta, mida tuleb kaebuse korral järgida.

Artikkel 23
CBAMi sertifikaatide tagasiostmine

1.Iga liikmesriigi pädev asutus ostab kõnealuses liikmesriigis kinnitatud deklarandi taotluse korral tagasi deklarandi kontol riiklikus registris üle jäänud CBAMi sertifikaadid pärast seda, kui sertifikaadid on artikli 22 kohaselt tagastatud. Tagasiostutaotlus esitatakse iga aasta 30. juuniks, mil CBAMi sertifikaadid tagastati.

2.Lõikes 1 osutatud tagasiostmisele kuuluvate sertifikaatide arv piirdub ühe kolmandikuga kinnitatud deklarandi poolt eelmisel kalendriaastal ostetud CBAMi sertifikaatide koguarvust.

3.Iga CBAMi sertifikaadi tagasiostuhind on hind, mille kinnitatud deklarant selle sertifikaadi eest ostmise ajal maksis.

Artikkel 24
CBAMi sertifikaatide tühistamine

Iga liikmesriigi pädev asutus tühistab iga aasta 30. juuniks kõik CBAMi sertifikaadid, mis osteti eelmisele kalendriaastale eelnenud aastal ja mis olid selles liikmesriigis kinnitatud deklarantide kontodel riiklikus registris.

V peatükk
Kaupade haldus piiril

Artikkel 25
Protseduurid piiril kaupade importimisel

1.Toll ei luba kauba importi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus kinnitab deklarandi hiljemalt kauba vabasse ringlusse lubamisel.

2.Toll edastab impordiks deklareeritud kaupa käsitleva teabe, mis sisaldab deklarandi EORI-numbrit ja CBAMi konto numbrit, kauba kaheksakohalist CN-koodi, kogust, päritoluriiki, deklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri, korrapäraselt selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on kinnitatud.

3.Toll kontrollib kaupa vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 46, sealhulgas imporditud kauba kaheksakohalist CN-koodi, kogust ja päritoluriiki. Komisjon võtab ühiste riskikriteeriumide ja standardite kavandamisel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 50 arvesse CBAMiga seotud riske.

4.Toll võib kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 12 lõikega 1 edastada konfidentsiaalset teavet, mille toll on saanud oma ülesannete täitmise käigus või mis on esitatud konfidentsiaalselt, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on kinnitatud. Liikmesriikide pädevad asutused töötlevad ja vahetavad kõnealust teavet vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97.

5.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks teave, selle edastamise aeg ja vahendid vastavalt lõikele 2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VI peatükk
Jõustamine

Artikkel 26
Trahvid

1.Kinnitatud deklarandi suhtes, kes ei tagasta iga aasta 31. maiks sellist arvu CBAMi sertifikaate, mis vastab eelneval aastal imporditud kaupade sisalduvatele heitkogustele, kohaldatakse kaupade impordiaastal samasugust trahvi nagu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 16 lõikes 3 sätestatud ülemääraste heitkoguste trahv, mida suurendatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikele 4, iga CBAMi sertifikaadi eest, mille kinnitatud deklarant oleks pidanud tagastama.

2.Iga isiku suhtes (välja arvatud kinnitatud deklarant), kes toob kauba liidu tolliterritooriumile ilma CBAMi sertifikaate tagastamata vastavalt käesolevale määrusele, kohaldatakse lõikes 1 osutatud trahvi kauba sissetoomise aastal iga CBAMi sertifikaadi eest, mille isik oleks pidanud tagastama.

3.Trahvi tasumine ei vabasta kinnitatud deklaranti mingil juhul kohustusest tagastada asjaomasel aastal allesjäänud arv CBAMi sertifikaate selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus deklarant on kinnitatud.

4.Kui pädev asutus teeb kindlaks, et kinnitatud deklarant ei ole täitnud kohustust tagastada CBAMi sertifikaadid vastavalt lõikele 1 või et isik on toonud kaupa liidu tolliterritooriumile vastavalt lõikele 2, kohaldab pädev asutus trahvi ja teatab kinnitatud deklarandile või lõike 2 kohases olukorras isikule:

a)sellest, et pädev asutus on jõudnud järeldusele, et kinnitatud deklarant või isik ei täida kohustust tagastada asjaomasel aastal CBAMi sertifikaadid;

b)oma järelduse põhjustest;

c)kinnitatud deklarandile või isikule määratud trahvi summast;

d)kuupäevast, millest alates trahv kuulub tasumisele;

e)meetmest, mille kinnitatud deklarant või isik peab pädeva asutuse arvates võtma punktis a sätestatud kohustuse täitmiseks, olenevalt juhtumi faktidest ja asjaoludest; ning

f)kinnitatud deklarandi või isiku õigusest esitada kaebus siseriiklike eeskirjade alusel.

5.Liikmesriigid võivad lisaks lõikes 2 osutatud trahvidele kohaldada haldus- või kriminaalkaristusi CBAMi käsitlevate õigusaktide täitmata jätmise eest kooskõlas oma siseriiklike õigusnormidega. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 27
Kõrvalehoidmine

1.Komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikliga asjakohaste ja objektiivsete andmete põhjal meetmeid, et käsitleda käesolevast määrusest kõrvalehoidmist.

2.Kõrvalehoidmine hõlmab olukordi, kus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate kaupadega seotud kauplemise struktuuri muutusel ei ole muud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust kui käesolevas määruses sätestatud kohustuste vältimine, ning see seisneb nende kaupade asendamises väheste muudatustega toodetega, mis ei kuulu I lisas esitatud kaupade loetellu, kuid kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvasse sektorisse.

3.Liikmesriik või mis tahes isik, keda lõikes 2 kirjeldatud olukord mõjutab või soodustab, võib teavitada komisjoni, kui võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kahe kuu jooksul oluliselt vähenenud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate imporditud kaupade maht ja suurenenud selliste väheste muudatustega toodete impordimaht, mida ei ole I lisas esitatud kaupade loetelus. Komisjon jälgib liidu tasandil pidevalt olulisi muutusi kauplemise struktuuris ja väheste muudatustega toodete puhul.

4.Lõikes 3 osutatud teates esitatakse selle aluseks olevad põhjused ning see sisaldab asjakohaseid andmeid ja statistikat lõikes 2 osutatud kaupade ja toodete kohta.

5.Kui komisjonil on asjakohaseid andmeid, aruandeid ja statistikat arvesse võttes, sealhulgas juhul, kui need on esitanud liikmesriikide toll, piisavalt põhjust arvata, et lõikes 3 osutatud asjaolud esinevad ühes või mitmes liikmesriigis, on tal õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva määruse kohaldamisala ja lisada sellesse väheste muudatustega tooted kõrvalehoidmise vältimiseks.

VII peatükk
Delegeeritud volituste rakendamine ja komiteemenetlus

Artikkel 28
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 10, artikli 2 lõikes 11, artikli 18 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

4.Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

6.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

7.Artikli 2 lõike 10, artikli 2 lõike 11, artikli 18 lõike 3 ja artikli 27 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 29
Komisjoni rakendamisvolituste kasutamine

1.Komisjoni abistab CBAMi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VIII peatükk
Aruandlus ja läbivaatamine

Artikkel 30
Komisjonipoolne läbivaatamine ja aruandlus

1.Komisjon kogub vajalikku teavet, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala I lisas loetlemata kaudsetele heidetele ja kaupadele, ning töötab välja sisalduvate heitkoguste arvutamise meetodid, mis põhinevad ökoloogilise jalajälje meetoditel.

2.Enne üleminekuperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab eelkõige hinnangut võimaluste kohta laiendada sisalduvate heitkoguste kohaldamisala kaudsetele heitkogustele ja käesoleva määrusega veel hõlmamata kaupadele, mille puhul esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht, ning hinnangut juhtimissüsteemi kohta. Samuti sisaldab see hinnangut selle kohta, kas on võimalik laiendada kohaldamisala transporditeenuste sisalduvatele heitkogustele, samuti väärtusahelas allpool asuvatele kaupadele ja teenustele, mille puhul võib tulevikus esineda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht.

3.Komisjoni aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek.

IX peatükk
Kooskõlastamine lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisega ELi HKSi raames

Artikkel 31
Lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ELi HKSi raames ja kohustus tagastada CBAMi sertifikaadid

1.Artikli 22 kohaselt tagastatavaid CBAMi sertifikaate kohandatakse, et võtta arvesse seda, millises ulatuses eraldatakse ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt tasuta käitistele, mis toodavad liidus I lisas loetletud kaupu.

2.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud vähendamise arvutamise metoodika. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

X peatükk
Üleminekusätted

Artikkel 32
Kohaldamisala

Käesoleva määruse kohase üleminekuperioodi jooksul kohaldatakse artiklites 33–35 sätestatud aruandekohustusena CBAMi mehhanismi.

Artikkel 33
Kaupade import

1.Deklarant, kes impordib kaupa, on kohustatud täitma artiklis 35 sätestatud aruandekohustust.

2.Hiljemalt kõnealuse kauba vabasse ringlusse lubamisel teavitab toll deklaranti lõikes 1 osutatud kohustusest.

3.Toll edastab määruse (EL) nr 952/2013 artikli 56 lõike 5 kohaselt kehtestatud järelevalvemehhanismi kaudu importiva liikmesriigi pädevale asutusele teabe imporditud kauba kohta, sealhulgas välistöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud toodete kohta. Selline teave hõlmab deklarandi EORI-numbrit, kaheksakohalist CN-koodi, kauba kogust, päritoluriiki ja deklaranti, deklaratsiooni esitamise kuupäeva ja tolliprotseduuri.

Artikkel 34
Aruandekohustus teatavate tolliprotseduuride puhul

1.Seestöötlemisprotseduuri tulemusena saadud töödeldud kaupade puhul, nagu on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 256, hõlmab artikli 33 lõikes 1 osutatud aruandekohustus käesoleva määruse I lisas loetletud seestöötlemisprotseduurile suunatud kaupu, isegi kui töödeldud toodet ei ole kõnealuses lisas loetletud.

2.Aruandekohustust ei kohaldata järgmiste toodete impordi suhtes:

a)töödeldud tooted, mis on saadud välistöötlemisprotseduuri tulemusel, nagu on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 259;

b)imporditud kaubad, mis vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 203 kvalifitseeruvad tagastatud kaubana.

Artikkel 35
Aruandekohustus

1.Iga deklarant esitab kalendriaasta iga kvartali kohta aruande (edaspidi „CBAMi aruanne“), mis sisaldab teavet kõnealuse kvartali jooksul imporditud kaupade kohta, impordiliikmesriigi pädevale asutusele või, kui kaubad on imporditud rohkem kui ühte liikmesriiki, liikmesriigi pädevale asutusele deklarandi valikul hiljemalt ühe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu.

2.CBAMi aruanne peab sisaldama järgmist teavet:

a)iga kaubaliigi üldkogus väljendatuna elektri puhul megavatt-tundides ja muude kaupade puhul tonnides ning täpsustatuna päritoluriigis kaupa tootva käitise järgi;

b)sisalduvate heitkoguste kogunäitaja, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides elektri megavatt-tunni kohta või CO2 ekvivalenttonnides muude kaupade tonni kohta, arvutatuna vastavalt III lisas esitatud meetodile;

c)tegelikud kaudsed sisalduvad heitkogused, väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides iga muu kaubaliigi (v.a elekter) tonni kohta, mis on arvutatud lõikes 6 osutatud rakendusaktis sätestatud meetodi kohaselt;

d)imporditud kaupades sisalduvate heitkoguste eest päritoluriigis tasumisele kuuluv CO2 hind, mille suhtes ei kohaldata ekspordisoodustust ega muud ekspordikompensatsiooni.

3.Pädev asutus edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile hiljemalt kaks kuud pärast aruandega hõlmatud kvartali lõppu.

4.Pädev asutus määrab proportsionaalse ja hoiatava trahvi deklarantidele, kes ei esita CBAMi aruannet.

5.Kui pädev asutus teeb kindlaks, et deklarant ei ole täitnud lõikes 1 sätestatud kohustust esitada CBAMi aruanne, määrab pädev asutus trahvi ja teavitab deklaranti:

a)sellest, et pädev asutus on jõudnud järeldusele, et deklarant ei täida kohustust esitada asjaomase kvartali aruanne;

b)oma järelduse põhjustest;

c)deklarandile määratud trahvi summast;

d)kuupäevast, millest alates trahv kuulub tasumisele;

e)meetmest, mille deklarant peab pädeva asutuse arvates võtma punktis a sätestatud kohustuse täitmiseks, olenevalt juhtumi faktidest ja asjaoludest; ning

f)deklarandi õigusest esitada kaebus siseriiklike õigusnormide alusel.

6.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad esitatavat teavet, lõikes 3 osutatud teabe edastamise korda ja välisvaluutas makstud CO2 hinna konverteerimist eurodesse aasta keskmise vahetuskursi alusel. Samuti on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, et määratleda täpsemalt III lisas sätestatud arvutusmeetodite vajalikke elemente, sealhulgas tootmisprotsesside süsteemipiiride, heitekoefitsientide, käitisepõhiste tegelike heitkoguste väärtuste kindlaksmääramist ning nende kohaldamist üksikute kaupade suhtes, samuti selliste meetodite sätestamist, millega tagatakse andmete usaldusväärsus, sealhulgas üksikasjalikkuse tase ja andmete tõendamine. Lisaks on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, et töötada välja imporditud kaupade kaudsete sisalduvate heitkoguste arvutamise meetod.

7.Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

XI peatükk
Lõppsätted

Artikkel 36
Jõustumine

1.Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

3.Erandina lõikest 2 kohaldatakse:

a)artikleid 32–34 kuni 31. detsembrini 2025;

b)artiklit 35 kuni 28. veebruarini 2026;

c)artikleid 5 ja 17 alates 1. septembrist 2025.

d)artikleid 4, 6, 7, 8, 9, 14, 15, 16, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27 ja 31 alates 1. jaanuarist 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

× uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 55  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

× Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitusperiood algab 1. jaanuaril 2023,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 57   

✓ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu.

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻    avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma): jooksevhinnad

3.2.2.Ülevaade hinnangulisest mõjust komisjoni haldusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–×    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–×    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.3.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

✓    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 65 .

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

◻    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

✓    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 ✓    omavahenditele

 ◻     muudele tuludele

◻ palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkus: piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga ei teenita üleminekuperioodil 2023–2025 eeldatavasti tulu.

Lõplikus etapis, nimelt 2026. aastal, sõltub piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kasutamisest saadav iga-aastane tulu lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulisest lõpetamisest ja piiril võetava meetme vastavast järkjärgulisest kasutuselevõtmisest.

2030. aastal peaks ainuüksi piiril võetavast meetmest saadav aastane kogutulu ulatuma 2,1 miljardi euroni ja lisatulu 7 miljardi euroni.

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1)    Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkt a.

(2)    Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final, punkt 4).

(3)    Komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatis „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“. (COM(2020) 562 final, 1 ja 2. osa).

(4)    Komisjon esitas ettepaneku COM(2020) 563 final, millega muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut Euroopa kliimamääruse kohta, et lisada sellesse ELi muudetud eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 %. Euroopa Ülemkogu kinnitas 10.–11. detsembril 2020 oma järeldustes selle suurema ELi eesmärgi.

(5)    Euroopa Ülemkogu 11. detsembri 2020. aasta järeldused. (EUCO 22/20 CO EUR 17 CONCL 8),

(6)    Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Saksamaa (2020), Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide riiklikult kindlaksmääratud panuse ajakohastamine.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) nr 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(8)    Komisjoni 2021. aasta tööprogramm. (COM(2020) 690 final). I lisas on esitatud kõik paketis sisalduvad õigusaktid.

(9)    Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2021. aasta resolutsioon WTO nõuetele vastava ELi süsinikdioksiidi piirimaksumehhanismi väljatöötamise kohta.

(10)    Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis „Heas seisundis planeet kõigi jaoks“ (COM(2021) 400 final).

(11)    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõige 2.

(12)    Komisjoni teatis. (2019). Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final), lk 4.

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(14)    Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõige 3.

(15)    [Väljaannete talitus: olemasolu korral sisestada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatud muudatuse number]

(16)    President von der Leyeni poolt Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. septembril 2020 peetud kõne olukorrast Euroopa Liidus ( https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/SPEECH_20_1655 ).

(17)    Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõige 2.

(18)    Komisjoni teatis (2021), Heas seisundis planeet kõigi jaoks (COM(2021), 400 final).

(19)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(20)     https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12228-EU-Green-Deal-carbon-border-adjustment-mechanism-_et

(21)     https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12228-EU-Green-Deal-carbon-border-adjustment-mechanism-_et  

(22)    [Väljaannete talitus: lisada link mõjuhinnangule pärast selle avaldamist]

(23)    [Väljaannete talitus: lisada link uuringule pärast selle avaldamist]

(24)    [Väljaannete talitus: lisada viited kokkuvõttele ja õiguskontrollikomitee positiivsele arvamusele pärast nende avaldamist]

(25)    ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

(26)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

(27)    Vt Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta järeldused .

(28)    16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28).

(29)    ELT C, , lk . [väljaannete talitus, palun lisage arvamuse number]

(30)    ELT C, , lk . [väljaannete talitus, palun lisage arvamuse number]

(31)    Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(32)    Komisjoni 12. mai 2021. aasta teatis „Heas seisundis planeet kõigi jaoks“ (COM(2021) 400).

(33)    ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(34)    Euroopa Liidu Nõukogu ST/14222/1/20/REV1.

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(36)    IPCC, 2018: Global Warming of 1.5°C. An IPCC Special Report on the impacts of global warming of 1.5°C above pre-industrial levels and related global greenhouse gas emission pathways, in the context of strengthening the global response to the threat of climate change, sustainable development, and efforts to eradicate poverty [V. Masson-Delmotte, P. Zhai, H.-O. Pörtner, D. Roberts, J. Skea, P. R. Shukla, A. Pirani, W. Moufouma-Okia, C. Péan, R. Pidcock, S. Connors, J. B. R. Matthews, Y. Chen, X. Zhou, M. I. Gomis, E. Lonnoy, T. Maycock, M. Tignor, ja T. Waterfield (toim.)].

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(40)    Mereõiguse konventsioon, Montego Bay, 10. detsember 1982.

(41)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(42)    Komisjoni 15. veebruari 2019. aasta delegeeritud otsus (EL) 2019/708, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses selliste sektorite ja allsektorite kindlaksmääramisega ajavahemikuks 2021–2030, mida peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks (ELT L 120, 8.5.2019, lk 2).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(44)    Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94).

(45)    Nõukogu 29. mai 2006. aasta otsus 2006/500/EÜ energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 198, 20.7.2006, lk 15).

(46)    Komisjoni 24. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, 25.7.2015, lk 24).

(47)    Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

(48)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(50)    Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(51)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(53)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(54)    Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

(55)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(56)    16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28).

(57)    Eelarve täitmise viiside üksikasjad ja viited finantsmäärusele on kättesaadavad veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(58)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(59)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(60)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(61)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(62)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(63)    AC= lepingulised töötajad; AL = kohalikud töötajad; END= riikide lähetatud eksperdid; INT = renditööjõud; JPD = noored spetsialistid delegatsioonides.

(64)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(65)    Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) nr 2093/2020, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, artiklid 12 ja 13.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 564 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism

{SEC(2021) 564 final} - {SWD(2021) 643 final} - {SWD(2021) 644 final} - {SWD(2021) 647 final}

I LISA
Kaupade ja kasvuhoonegaaside loetelu

1.Kaupade identifitseerimise eesmärgil kohaldatakse käesolevat määrust allpool loetletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 1 kohase koondnomenklatuuri (CN) koodide alla kuuluvate kaupade suhtes.

2.Käesoleva määruse kohaldamisel on allpool loetletud sektoritesse kuuluvate kaupadega seotud kasvuhoonegaasid iga kaubaliigi puhul allpool loetletud kasvuhoonegaasid.

Tsement

Elekter

Väetised

Raud ja teras

Alumiinium

II LISA
Käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad riigid ja territooriumid

1.A jagu – Käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad riigid ja territooriumid

Käesolevat määrust ei kohaldata kaupade suhtes, mis pärinevad järgmistest riikidest:

–Island

–Liechtenstein

–Norra

–Šveits

Käesolevat määrust ei kohaldata kaupade suhtes, mis pärinevad järgmistelt territooriumidelt:

–Büsingen

–Helgoland

–Livigno

–Ceuta

–Melilla

2.B jagu – Seoses elektrienergia impordiga liidu tolliterritooriumile käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad riigid ja territooriumid

[Praegu tühi]

III LISA
Sisalduvate heitkoguste arvutamise meetodid

1.Mõisted

Käesolevas lisas ja IV lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)„lihtsad kaubad“ – sellises tootmisprotsessis toodetud kaubad, mis nõuab üksnes sisendmaterjale ja kütuseid, ning millel puuduvad sisalduvad heitkogused;

(b)„keerukad kaubad“ – kaubad, mille tootmisprotsessi üheks sisendiks on muud lihtsad kaubad;

(c)„konkreetsed sisalduvad heitkogused“ – ühe tonni kaupade heitkogused väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides kaupade tonni kohta;

(d)„CO2 heite koefitsient“ – geograafilises piirkonnas fossiilkütustest toodetud elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmine. CO2 heite koefitsient saadakse energiasektori CO2 heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga. Seda väljendatakse CO2 tonnides megavatt-tunni kohta;

(e)„energiaostuleping“ – leping, mille alusel isik nõustub ostma elektrienergiat otse elektritootjalt;

(f)„põhivõrguettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 2 artikli 2 punktis 35 määratletud ettevõtja;

2.Lihtsate kaupade tegelike sisalduvate otseheidete kindlaksmääramine

Konkreetses käitises toodetud lihtsate kaupade tegelike sisalduvate heitkoguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult otseheiteid. Selleks kasutatakse järgmist võrrandit:

kus SEEg on kaupade (g) konkreetsed sisalduvad heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides), AttrEmg on kaupadele (g) omistatud heitkogused ning ALg on kaupade tootmistase. Tootmistase on aruandeperioodil selles käitises toodetud kaupade kogus.

„Omistatud heitkogused“ on see osa käitise aruandeperioodi otseheidetest, mis on põhjustatud kaupade (g) tootmisprotsessist, kui kohaldatakse artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktides kindlaks määratud protsessi süsteemipiire. Omistatud heitkogused arvutatakse järgmise valemi abil:

kus DirEm on tootmisprotsessist tulenevad otseheited väljendatuna CO2 ekvivalenttonnides artikli 7 lõike 6 kohases rakendusaktis osutatud süsteemipiirides.

3.Keerukate kaupade tegelike sisalduvate otseheidete kindlaksmääramine

Konkreetses käitises toodetud keerukate kaupade konkreetsete sisalduvate heitkoguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult otseheiteid. Selleks kasutatakse järgmist võrrandit:

kus AttrEmg on kaupadele (g) omistatud heitkogused, ALG kaupade tootmistase (aruandeperioodil selles käitises toodetud kaupade kogus) ja EEInpMat on tootmisprotsessis tarbitud sisendmaterjalide (lähteainete) sisalduvad heitkogused. Arvesse võetakse ainult sisendmaterjale, mis on loetletud tootmisprotsessi süsteemipiiride seisukohast asjakohastena, nagu on täpsustatud artikli 7 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis. Vastav EEInpMat arvutatakse järgmiselt:

kus Mi on tootmisprotsessis kasutatud sisendmaterjali i mass ja SEEi selle sisendmaterjali konkreetsed sisalduvad heitkogused. SEEi puhul kasutab käitise käitaja heite väärtust, mis tuleneb käitisest, kus sisendmaterjal toodeti, tingimusel et viimati nimetatud käitise andmeid on võimalik asjakohaselt mõõta.

4.Artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud vaikeväärtuste määramine

Kui lõigete 2 ja 3 kohaseid tegelikke seireandmeid otseheidete kohta ei ole võimalik nõuetekohaselt esitada, kohaldatakse vaikeväärtust.

Vaikeväärtuste määramisel kasutatakse sisalduvate heitkoguste kindlaksmääramiseks ainult tegelikke väärtusi. Tegelike andmete puudumisel võib kasutada erialakirjanduses esitatud väärtusi. Enne kui komisjon kogub andmed, mida on vaja iga I lisas loetletud kaubaliigi puhul asjakohaste vaikeväärtuste kindlaksmääramiseks, avaldab ta protsessi sisendmaterjalina kasutatavate heitgaaside ja kasvuhoonegaaside arvesse võtmise suunised. Vaikeväärtused määratakse kindlaks parimate kättesaadavate andmete põhjal. Need vaadatakse korrapäraselt läbi rakendusaktidega, mis põhinevad kõige ajakohasemal ja usaldusväärsemal teabel, sealhulgas kolmanda riigi või kolmandate riikide rühma esitatud teabel.

4.1.Artikli 7 lõikes 2 osutatud vaikeväärtused

Kui kinnitatud deklarant ei suuda tegelikke heitkoguseid nõuetekohaselt kindlaks määrata, kasutatakse vaikeväärtusi. Need väärtused määratakse kindlaks iga eksportiva riigi ja iga I lisas loetletud muu kauba kui elektri keskmise heitemahukuse alusel, millele lisatakse näitaja, mis määratakse kindlaks käesoleva määruse rakendusaktidega. Kui eksportiva riigi usaldusväärseid andmeid ei saa teatava kaubaliigi suhtes kohaldada, põhinevad vaikeväärtused seda liiki kauba puhul kõige halvemate näitajatega 10 % ELi käitiste heitkoguste keskmisel heitemahukusel.

4.2.Artikli 7 lõikes 3 osutatud imporditud elektri vaikeväärtused

Imporditud elektri vaikeväärtused määratakse kindlaks kas konkreetsete vaikeväärtuste alusel kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna kohta või, kui need väärtused ei ole kättesaadavad, siis sarnast ELi elektritootmist puudutavate ELi vaikeväärtuste alusel vastavalt punktile 4.2.2.

4.2.1.Konkreetsed vaikeväärtused kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks

Konkreetsed vaikeväärtused põhinevad parimatel komisjoni käsutuses olevatel andmetel, millega määratakse kindlaks kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna hinnakujundusallikate keskmine CO2 heite koefitsient CO2 tonnides megavatt-tunni kohta.

Kui kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks on kindlaks määratud konkreetsed vaikeväärtused ning elektrit imporditakse muust kolmandast riigist või muust piirkonnast sellesse kolmandasse riiki või kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonda eesmärgiga see liitu reeksportida, siis seda konkreetset vaikeväärtust ei kasutata.

4.2.2.Alternatiivsed vaikeväärtused

Kui kolmanda riigi, kolmandate riikide rühma või kolmanda riigi piirkonna jaoks ei ole konkreetseid vaikeväärtusi kindlaks määratud, peegeldab elektri vaikeväärtus CO2 heite koefitsienti ELis CO2 tonnides megavatt-tunni kohta. See tähendab ELis fossiilkütustest toodetud elektrienergia CO2-mahukuse kaalutud keskmist. Kaal kajastab fossiilkütustest elektri tootmise struktuuri ELis. CO2 heite koefitsient saadakse energiatööstuse CO2 heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga megavatt-tundides.

Kui sellisest kolmandast riigist või kolmandate riikide rühmast, mis vahetab ELiga märkimisväärselt elektrienergiat, pärit kaupade kinnitatud deklarandid saavad usaldusväärsete andmete põhjal tõendada, et kõnealuses kolmandas riigis või kolmandate riikide rühmas on hinnakujundusallikate keskmine CO2 heite koefitsient väiksem kui ELis või väiksem kui konkreetne vaikeväärtus, kehtestatakse kõnealuse keskmise CO2 heite koefitsiendi alusel selle riigi või riikide rühma jaoks alternatiivne vaikeväärtus.

Kui kolmanda riigi või kolmanda riigi piirkonna või kolmandate riikide või kolmandates riikides asuvate piirkondade rühma jaoks on kindlaks määratud alternatiivsed vaikeväärtused ning elektrienergiat imporditakse muust kolmandast riigist või muust kolmanda riigi piirkonnast või kolmandate riikide või kolmandate riikide piirkondade rühmast sellesse kolmandasse riiki, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset vaikeväärtust, ei tohi kasutada sama alternatiivset vaikeväärtust.

5.Elektrienergia puhul tegelike sisalduvate heitkoguste kohaldamise tingimused

Kinnitatud deklarant võib nõuda artikli 7 lõikes 3 osutatud arvutuses vaikeväärtuste asemel tegelike sisalduvate heitkoguste kasutamist, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed kriteeriumid:

(a)kinnitatud deklarant on sõlminud kolmandas riigis asuva elektritootjaga energiaostulepingu sellise elektrienergia koguse kohta, mis on võrdne kogusega, mille puhul nõutakse konkreetse väärtuse kasutamist;

(b)elektrit tootev käitis on kas otse ühendatud ELi põhivõrguga või on võimalik tõendada, et ekspordi ajal ei esinenud võrgu üheski punktis käitise ja ELi põhivõrgu vahel füüsilist ülekoormust;

(c)kõigi päritoluriigi, sihtriigi ja vajaduse korral iga transiidiriigi vastutavate põhivõrguettevõtjate poolt eraldatud ühendusvõimsusele on kindlalt määratud samaväärne kogus elektrienergiat, mille puhul nõutakse tegelike sisalduvate heitkoguste kasutamist, ning punktis b osutatud käitise määratud võimsus ja elektrienergia tootmine viitavad samale ajavahemikule, mis ei tohi olla pikem kui üks tund;

(d)eespool nimetatud kriteeriumidele vastavust tõendab akrediteeritud tõendaja. Tõendajale esitatakse vähemalt kord kuus vahearuanded, milles näidatakse, kuidas eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud.

6.Vaikeväärtuste kohandamine piirkondlike eripärade alusel

Vaikeväärtusi saab riikide konkreetsete piirkondade puhul kohandada vastavalt sellistele objektiivsetele näitajatele nagu geograafia, loodusvarad, turutingimused, energiaallikate jaotus või tööstustoodang. Kui nende konkreetsete kohalike näitajatega kohandatud andmed on kättesaadavad ja nendega saab kindlaks määrata sihipärasemad vaikeväärtused, võib neid kasutada ELi käitistel põhinevate vaikeväärtuste asemel.

Kui kolmandast riigist või kolmandate riikide rühmast pärit kauba deklarant suudab usaldusväärsete andmete põhjal näidata, et piirkondlikult kohandatud alternatiivsed vaikeväärtused on komisjoni määratletud vaikeväärtustest väiksemad, võib neid kasutada.

IV LISA
Sisalduvate heitkoguste arvutamiseks kasutatavate andmete arvestuse pidamise nõuded

1.Minimaalsed andmed, mida kinnitatud deklarant peab säilitama imporditud kauba kohta

1.Kinnitatud deklarandi identifitseerimisandmed:

(a)nimi;

(b)riigi pädeva asutuse määratud kordumatu tunnus.

2.Andmed imporditud kaupade kohta:

(a)iga kauba liik ja kogus;

(b)päritoluriik;

(c)tegelikud heitkogused või vaikeväärtused.

2.Minimaalsed andmed, mida kinnitatud deklarant peab säilitama imporditud kauba tegelikel heitkogustel põhinevate sisalduvate heitkoguste kohta

Iga kaubaliigi kohta, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleb säilitada täiendavalt järgmised andmed:

(a)selle käitise tunnusandmed, kus kaubad toodeti;

(b)selle käitise käitaja kontaktandmed, kus kaubad toodeti;

(c)tõendatud heitkoguste aruanne, sealhulgas andmed iga deklareeritud kaubaliigi sisalduvate heitkoguste kohta, nagu on sätestatud V lisas;

(d)kaupade konkreetsed sisalduvad heitkogused.

V LISA
Tõendamispõhimõtted ja tõendamisaruande sisu

1.Tõendamispõhimõtted

Artikli 8 kohaselt taotletud tõendamiste suhtes kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

(a)tõendajad teostavad tõendamisi kutsealase skeptitsismi vaimus;

(b)heitearuannet käsitatakse tõendatuna ja ettenähtud otstarbeks sobivana üksnes juhul, kui tõendaja leiab piisava kindlusega, et aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi ega olulisi mittevastavusi III lisa arvutuseeskirjadele;

(c)tõendajal on kohustus käitist külastada, välja arvatud juhul, kui on täidetud konkreetsed kriteeriumid käitise külastusest loobumiseks;

(d)otsustamaks, kas väärkajastamised või mittevastavused on olulised, kasutab tõendaja artikli 8 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud künniseid.

Parameetrite puhul, mille jaoks selliseid künniseid ei ole kindlaks määratud, kasutab tõendaja eksperdihinnangut selle kohta, kas väärkajastamisi eraldi või koos muude väärkajastamistega, võttes arvesse nende suurust ja laadi, tuleb käsitada olulistena, st kas need võivad mõjutada aruande kasutamist ettenähtud kasutajate, eelkõige riikide pädevate asutuste poolt.

2.Tõendamisaruande sisu

Tõendamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(a)selle käitise tunnusandmed, kus kaubad toodeti;

(b)selle käitise käitaja kontaktandmed, kus kaubad toodeti;

(c)kohaldatav aruandeperiood;

(d)tõendaja nimi ja kontaktandmed:

(e)akrediteeringu tunnus, akrediteerimisasutuse nimi;

(f)käitise külastamise kuupäev või põhjused, miks käitist ei külastatud;

(g)aruandeperioodil toodetud iga liiki deklareeritud kaupade kogused;

(h)käitise otseheited aruandeperioodil;

(i)kirjeldus selle kohta, kuidas käitise heitkogused on omistatud eri liiki kaupadele;

(j)kvantitatiivne teave kaupade, heitkoguste ja nende kaupadega mitte seotud energiavoogude kohta;

(k)keerukate kaupade puhul:

i.kasutatud sisendmaterjalide (lähteainete) kogused;

ii.konkreetsed sisalduvad heitkogused;

iii.tegeliku heite kasutamise korral: selle käitise tunnusandmed, kus sisendmaterjal on toodetud, ja selle materjali tootmisest tulenev tegelik heide;

(l)tõendaja arvamus;

(m)asjakohasel juhul teave oluliste väärkajastamiste kohta, mis on leitud ja mida ei ole korrigeeritud;

(n)asjakohasel juhul teave mittevastavuse kohta III lisas sätestatud arvutuseeskirjadele.

(1)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).