EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 13.11.2018

COM(2018) 880 final

KOMISJONI TEATIS

Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: erandolukorra tegevuskava

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: erandolukorra tegevuskava

Euroopa Ülemkogu kordab oma üleskutset liikmesriikidele, liidu institutsioonidele ja

kõikidele sidusrühmadele tõhustada oma tööd eesmärgiga olla kõigil tasanditel valmis kõikvõimalikeks tagajärgedeks.

Euroopa Ülemkogu (artikkel 50), 29. juuni 2018 1

1.Sissejuhatus

Ühendkuningriik on otsustanud Euroopa Liidust lahkuda ja on algatanud Euroopa Liidu lepingu artikliga 50 ettenähtud menetluse. Komisjon peab seda otsust kahetsusväärseks, kuid austab seda.

30. märtsil 2019 2 saab Ühendkuningriigist kolmas riik. Sellest hetkest lõpeb kõigi liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui ratifitseeritud väljaastumislepinguga on ette nähtud muu kuupäev.

Nagu on rõhutatud komisjoni esimeses Brexitiks valmistumise teatises, mis võeti vastu 19. juulil 2018, 3 põhjustab Ühendkuningriigi otsus kavandatud stsenaariumist olenemata märkimisväärseid häireid. Seetõttu on komisjon järjekindlalt kutsunud Euroopa kodanikke, ettevõtjaid ja liikmesriike üles valmistuma kõigiks võimalikeks stsenaariumideks, hindama asjassepuutuvaid riske ja kavandama oma tegevust nende maandamiseks. 29. juunil 2018 kordas Euroopa Ülemkogu oma üleskutset liikmesriikidele, liidu institutsioonidele ja kõikidele sidusrühmadele tõhustada tööd eesmärgiga olla kõigil tasanditel valmis kõikvõimalikeks tagajärgedeks 4 .

Käesolev teatis on komisjoni vastus sellele üleskutsele ja selles käsitletakse olukorda, kus Brexit toimub ilma kokkuleppeta. Selles määratakse kindlaks peamised valdkonnad ja peamised meetmed, mis tuleb võtta, ning kirjeldatakse, milline on arutelude ja liikmesriikidevahelise koordineerimise struktuur 2018. aasta novembrist kuni 29. märtsini 2019.

2017. aasta maist saadik on EL ja Ühendkuningriik pidanud läbirääkimisi väljaastumislepingu üle. Lepingu teksti, kaasa arvatud kuni 31. detsembrini 2020 kestva üleminekuperioodi üksikasjade osas tehti läbirääkijate tasandil edusamme ja lepingu projekt avaldati 19. märtsil 2018 5 . Täiendavatest edusammudest teatati komisjoni ja Ühendkuningriigi läbirääkijate ühisavalduses 19. juunil 2018 6 . 17. oktoobril 2018 kutsus Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) komisjoni liidu läbirääkijana üles jätkama jõupingutusi kokkuleppe saavutamiseks vastavalt varem kokkulepitud Euroopa Ülemkogu suunistele. Läbirääkimised jätkuvad ja komisjon liidu läbirääkijana tegutseb endiselt selle nimel, et saavutada kokkulepe korrakohase väljaastumise kohta. Kuigi paljudes aspektides on tehtud edusamme ning hoolimata ulatuslikest jõupingutustest ja pingelistest läbirääkimistest, on endiselt valdkondi, milles ollakse eriarvamusel. Lisaks ei garanteeri Ühendkuningriigi valitsusega kokkuleppe saavutamine seda, et Ühendkuningriik ratifitseerib väljaastumislepingu 29. märtsiks 2019.

2.Vajalikud ettevalmistused – tegevus ELi tasandil

Ettevalmistused Ühendkuningriigi väljaastumiseks toimuvad läbirääkimistega samal ajal. Komisjon täidab oma ülesandeid täiel määral.

Komisjon on liidu õigustiku, st ELis kehtivad õigusnormid läbi vaadanud, et teha kindlaks, milliseid norme tuleb kohandada mis tahes stsenaariumi korral ja milliseid meetmeid tuleb võtta üksnes kokkuleppeta stsenaariumi korral. Õigustiku läbivaatamise tulemusena on komisjon esitanud kaheksa valmisolekut käsitlevat seadusandlikku ettepanekut meetmete kohta, mis tuleb vastu võtta sõltumata sellest, kas Ühendkuningriigi väljaastumine on korrakohane või mitte. Need meetmed on esitatud 1. lisas. Näidetena võib nimetada mootorsõidukite tüübikinnitust ja laevade kontrollimisega tegelevaid organisatsioone käsitlevate õigusnormide kohandamist ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni Euroopa Liidu kontsessioonide ja kohustuste loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist Ühendkuningriigi ja EL 27 vahel. Komisjon on koos käesoleva teatisega vastu võtnud viimased kaks nimetatud ettepanekutest – nimelt ettepaneku kohandada ELi 2030. aasta energiatõhususe eesmärke (mis on väljendatud absoluutväärtustena) ja ettepaneku viisaeeskirjade kohta, mida hakatakse Ühendkuningriigi kodanike suhtes kohaldama pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust 7 .

Lisaks sellele on vastu võetud või koostamisel hulk rakendusakte ja delegeeritud õigusakte, mis on samuti vajalikud kõigi stsenaariumite puhul. Nende hulka kuuluvad Ühendkuningriigi kohtlemine statistiliste andmete kontekstis, teatavate kemikaalide hindamisel referendi ülesannete ümberjagamine Ühendkuningriigilt teistele liikmesriikidele ja muudatused ravimite müügilubades. Need aktid on kõik konkreetse eesmärgiga ja Brexitiga seotud ning esitatud 2. lisas.

Komisjon teeb koostööd asjaomaste liidu ametitega. Võttes arvesse näiteks lennundussektori eripära, on komisjon palunud Euroopa Lennundusohutusametil (EASA) hakata menetlema teatavaid Ühendkuningriigi üksuste esitatud taotlusi, et olla valmis ajaks, mil Ühendkuningriik ei ole enam liikmesriik. Euroopa Ravimiamet (EMA) on läbi viinud mitu uuringut ja vajaduse korral võtnud ühendust ELi müügiloa hoidjatega, et tuletada neile meelde, et nad peaksid tegema ettevalmistusi. Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Ühenduse Sordiamet (CPVO) ja EMA on Ühendkuningriigi reguleerivad ülesanded teiste liikmesriikide vahel ära jaganud.

Lisaks astub liit kõik vajalikud sammud tagamaks, et Ühendkuningriigis asuvad ELi ametid ja asutused (nagu Euroopa Ravimiamet, Euroopa Pangandusjärelevalve, Põhjamere nõuandekomisjon, Galileo turvaseirekeskuse varuüksus ja ELi mereväeoperatsiooni peakorter) viiakse üle EL 27 liikmesriikidesse enne väljaastumise kuupäeva.

Liidu huvides toetab komisjon ka Ühendkuningriigi pingutusi ühinemaks ELi-välise transiidiriigina ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga, eeldusel et Ühendkuningriik on valmis konventsiooni nõudeid täitma, ning Ühendkuningriigi ühinemist kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooniga. Samal põhjusel toetab komisjon Ühendkuningriigi ühinemist WTO riigihankelepinguga.

Töö toimub ka muudes suundades, sealhulgas ELi sisemise valmisoleku niisugustes väga praktilistes aspektides nagu ühenduse katkestamine selliste andmebaaside ja IT-süsteemide ning muude suhtlus- ja teabevahetusplatvormidega, millele Ühendkuningriigil ei tohiks olla enam juurdepääsu, ning nende andmebaaside, süsteemide ja platvormide asjakohane kohandamine.

Lisaks eeltoodule on komisjon jätkanud arutelusid väljaastumisettevalmistuste üle ELi 27 liikmesriigiga nii üldise valmisoleku küsimustes kui ka konkreetsete valdkondlike, õiguslike ja haldusalaste valmisolekumeetmete osas. Liikmesriigid ja komisjon tõhustavad seda tööd nõukogu ELi lepingu artikli 50 töörühma korraldatavate valdkondlike seminaride abil.

3.Vajalikud ettevalmistused – kodanike, ettevõtjate ja liikmesriikide tegevus

Nagu on toonitatud 19. juulil 2018 vastu võetud komisjoni esimeses Brexitiks valmistumise teatises, tuleb Ühendkuningriigi väljaastumiseks valmistuda ühiselt Euroopa Liidu, liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning valmis peavad olema ka majandustegevuses osalejad ja kodanikud. Selleks et olla väljaastumiseks valmis ja leevendada võimaliku kokkuleppeta stsenaariumi kõige halvemaid tagajärgi, peavad kõik, kes on väljaastumisega seotud, täitma oma kohustused.

ELi 27 liikmesriigi meetmed

Liikmesriigid on hakanud Ühendkuningriigi väljaastumiseks valmistuma, tehes kindlaks, mil määral on neil vaja oma õigusakte muuta ning milliseid haldus- ja praktilisi meetmeid võtta. Sellealaseid pingutusi tuleb tõhustada ja kõnealuste meetmete rakendamist tuleb käsitleda prioriteedina. Siseriiklikud meetmed, sealhulgas töötajate (näiteks tolliametnike ja veterinaarjärelevalve ametnike) arvu suurendamine ning vajaliku taristu rajamine või olemasoleva taristu kohandamine või tugevdamine (näiteks sadamates ja lennujaamades), on erandolukorra plaanimisel äärmiselt olulised.

Liikmesriikidel, sealhulgas liikmesriikide ametiasutustel, on keskne roll ELi õigusnormide rakendamisel ja täitmise tagamisel Ühendkuningriigi kui kolmanda riigi suhtes. Selle juurde kuulub vajalike kontrollide teostamine piiril ning vajalike litsentsi- ja loataotluste menetlemine. Brexiti tagajärjel tekib taas merepiir Põhjameres ja Atlandi ookeani põhjaosas. Liikmesriigid ja piirkondliku koostöö organisatsioonid peavad tegema täiendavad pingutusi, et tagada liidu vetes toimuva tegevuse tulemuslik jälgimine ja kontroll. Liikmesriigid peaksid tagama, et see töö saab väljaastumise ajaks tehtud, pidades silmas, et kõnealust taristut tuleb igal juhul kohandada või tugevdada võimaliku üleminekuperioodi lõpuks.

Komisjon töötab koos liikmesriikidega ja koordineerib nende võetavaid meetmeid tagamaks, et erandolukorra ettevalmistused on Euroopa Liidus ühetaolised ja kooskõlas alltoodud üldpõhimõtetega 8 . Samamoodi peaksid liikmesriigid hoiduma kahepoolsetest aruteludest ja kokkulepetest Ühendkuningriigiga, kuna see õõnestaks ELi ühtsust.

Mis puudutab vajadust rahaliste vahendite ja/või tehnilise abi järele, siis kehtivate riigiabieeskirjade kohaselt on võimalik toetada ettevõtjaid kokkuleppeta Brexitist tulenevate probleemide lahendamisel. Näiteks võib riigiabieeskirjade järgi anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) nõustamis- ning koolitusabi, mida võiks kasutada VKEde ettevalmistamiseks väljaastumisjärgseks olukorraks (kaasa arvatud võimalikeks tulevasteks tolliformaalsusteks). Äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suunistes on käsitletud VKEdele antavat ajutist ümberkorraldustoetust, mis võib osutuda kasulikuks Brexitist tingitud likviidsusprobleemide lahendamisel. Rahastamisvõimalusi on mitmesuguseid, nt riigi rahastatavad laenukavad, mille puhul peetakse kinni viiteintressimäärast, ja garantiiteatise kohased riigigarantiid.

Komisjon on valmis tegema koostööd nende liikmesriikidega, keda Ühendkuningriigi kokkuleppeta väljaastumine kõige rohkem mõjutaks, ning uurima, milliste pragmaatiliste ja tulemuslike, ELi riigiabiõigusega kooskõlas olevate lahendustega saaks neid toetada. Eeskätt toetab komisjon Iirimaad, et leida lahendused Iiri ettevõtjate konkreetsetele probleemidele.

Teatavates valdkondades on kättesaadav ka Euroopa Liidu tehniline ja rahaline abi, näiteks tolliametnike koolitamine programmi „Toll 2020“ raames. Teiste programmidega saab toetada samalaadseid koolitusprojekte sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli vallas. Põllumajanduse valdkonnas on ELi õigusega ette nähtud hulk erinevaid vahendeid, mis aitaksid leevendada Ühendkuningriigi väljaastumise vahetut mõju, eelkõige kokkuleppeta stsenaariumi korral.

Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust avaldab erineval määral mõju kõigile liikmesriikidele, kuid kõige rohkem mõjutab see Iirimaad. Eespool kirjeldatud põhimõtetele tuginedes on komisjon valmis toetama Iirimaad selle olukorra eripärast tulenevatele probleemidele lahenduse leidmisel. Samuti on komisjon huvitatud kehtivate programmide PEACE ja INTERREG jätkumisest Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete maakondade vahel, pidades silmas, et Ühendkuningriik on nendes programmides partner. Selleks on komisjon teinud ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames. Komisjon on seisukohal, et juhul kui Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust peaks toimuma kokkuleppeta, tuleks eelnimetatud toetust veelgi suurendada, kuna probleemid muutuvad sel juhul väga teravaks.

Kodanike ja ettevõtjate tegevus

Üksnes liikmesriikide ja ELi ametiasutuste võetavatele erandolukorra meetmetele siiski lootma jääda ei saa – iga kodanik ja ettevõtja peab ise tegema oma ettevalmistused Ühendkuningriigi väljaastumiseks. Kui on tarvis uusi lube, litsentse või tunnistusi, vastutab iga isik selle eest, et ta esitab vajaliku taotluse õigel ajal.

Selleks et abistada huvirühmi Ühendkuningriigi väljaastumiseks ettevalmistuste tegemisel, on komisjon avaldanud 78 üksikasjalikku teadet, mis sisaldavad teavet eri valdkondade kohta ja millest huvirühmad saavad oma tegevuses juhinduda 9 . Liikmesriigid peaksid ka edaspidi kodanike ja ettevõtjatega, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega suhtlema, et neile väljaastumiseks valmistumisel toeks olla.

4.Erandolukorra meetmed ELi tasandil

Lisaks eespool kirjeldatud valmisolekumeetmetele hõlmab erandolukorra plaanimine selliste meetmete kavandamist, mis on vajalikud, et vähendada mõju, mis oleks Ühendkuningriigi väljaastumisel liidust ilma väljaastumislepinguta. Kokkuleppeta stsenaariumi korral lõpeb kõigi liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ning väljaastumise tagajärjed saabuksid väljaastumise kuupäeval. Erandkorras kavatseb komisjon Euroopa Liidu huvides ja selle elutähtsate huvide kaitseks vastu võtta piiratud arvu erandolukorra meetmeid, et vähendada ulatuslikke häireid mõningates kitsalt piiritletud valdkondades Need häired tekivad eri valdkondades ja ELi 27 liikmesriigis eri määral.

Kuigi ettevalmistused selleks, et Ühendkuningriigist saab kolmas riik, oleksid mitmes mõttes samad, toimugu see siis üleminekuperioodi ette nägeva väljaastumislepingu kohaselt või mitte, peaks ilma kokkuleppeta olukorras ettevalmistuste tempo olema tunduvalt kiirem. Samuti tuleks olukorra järsu muutumise tõttu kokkuleppeta stsenaariumi korral vastu võtta mõned konkreetsed meetmed.

Erandolukorra meetmete põhimõtted

Üldiselt on Euroopa Liidu õigusnorme, sealhulgas neid, mis reguleerivad siseturu toimimist, võimalik kohandada, kui nende territoriaalne kohaldamisala muutub. Paljud õigusnormid töötati välja siis, kui Euroopa Liidul oli vähem liikmeid, ja nende kohaldamine on jätkunud aja jooksul, mil liikmesriikide arv kasvas kuuest 28ni. Ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist toimib Euroopa Liit edasi ja kohaldab oma norme oma territooriumi piires.

Üldine lähenemisviis erandolukorrale peaks kajastama asjaolu, et kokkuleppeta stsenaariumi korral ei ole Ühendkuningriik alates 30. märtsist 2019 enam ELi normidega seotud ja võib hakata kiiresti nendest kõrvale kalduma. Erandolukorra meetmeid võetakse ainult siis, kui see on rangelt vajalik ning Euroopa Liidu ja selle kodanike huvides. Selle all mõeldakse üksikuid olukordi, kus kehtivad normid ei paku rahuldavaid lahendusi, selleks et leevendada Ühendkuningriigi kokkuleppeta väljaastumise kõige häirivamaid tagajärgi Euroopa Liidu ja selle kodanike jaoks. Erandolukorra meetmetega ei tohiks seada ELi äriühinguid ebasoodsamasse olukorda võrreldes konkurentidega Ühendkuningriigis. Samuti ei tohiks meetmetega toetada äriühinguid, kes ei ole astunud Ühendkuningriigi väljaastumiseks valmistumiseks vajalikke samme, samal ajal kui nende konkurendid on seda teinud, kuna see kahjustaks ettevõtjatele tagatud võrdseid võimalusi.

Komisjon on seisukohal, et kõigil tasanditel võetavad erandolukorra meetmed peaksid olema kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

·erandolukorra meetmetega ei tohiks dubleerida liidu liikmesusest tulenevaid eeliseid ega väljaastumislepingu eelnõuga ettenähtud üleminekuperioodi tingimusi;

·erandolukorra meetmed on üldiselt ajutised ja ei tohiks põhimõtteliselt kehtida kauem kui 2019. aasta lõpuni;

·erandolukorra meetmed võtab ühepoolselt vastu Euroopa Liit oma huvide kaitseks ja seetõttu võib Euroopa Liit need põhimõtteliselt igal ajal tühistada;

·erandolukorra meetmete vastuvõtmisel tuleb kinni pidada aluslepingutes sätestatud pädevuste jaotusest ja Euroopa Liidus kehtivast subsidiaarsuse põhimõttest;

·liikmesriikide erandolukorra meetmed peavad olema kooskõlas ELi õigusega, sealhulgas liidu rahvusvaheliste kohustustega, ning

·erandolukorra meetmetega ei korvata viivitusi, mida oleks saanud ära hoida, kui huvirühmad oleksid teinud vajalikud ettevalmistused ja tegutsenud õigeaegselt.

5.Erandolukorra meetmete vajaduse hindamine

Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellistele poliitikavaldkondadele, mis on olulised Euroopa Liidule tervikuna ning mille puhul kaasneksid Ühendkuningriigi kokkuleppeta väljaastumisega kaugeleulatuvad tagajärjed ja märkimisväärne negatiivne mõju kodanikele ja ettevõtjatele. Komisjon on kindlaks teinud allpool esitatud äärmiselt olulised valdkonnad 10 . Nendes valdkondades tuleb kiiremas korras edasi tegutseda.

Kodanikud

Ühendkuningriigiga toimuvate läbirääkimiste käigus on Euroopa Liit kodanikke algusest peale kõige tähtsamaks pidanud. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta järeldustega on kodanikega seotud teemasid käsitletud väljaastumislepingu eelnõu esimeses sisulises osas. Euroopa Liidu eesmärk on alati olnud, et kodanikud ei peaks Brexiti tõttu kannatama. See eeldab, et liikmesriigid võtavad vastutuleliku hoiaku nende Ühendkuningriigi kodanike õiguste suhtes, kes juba elavad nende territooriumil 11 .

ØKomisjon on arvamusel, et ajavahemikke, mille jooksul Ühendkuningriigi kodanik on seaduslikult elanud EL 27 liikmesriigis enne väljaastumise kuupäeva, tuleks käsitada Euroopa Liidu liikmesriigis seaduslikult elamise perioodidena vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta.

See aitab EL 27 riikides elavatel Ühendkuningriigi kodanikel saada pikaajalise elaniku staatuse selles liikmesriigis, kus nad elavad, kui nad täidavad vajalikud tingimused. See tähendab, et neid koheldakse samamoodi nagu liikmesriigi enda kodanikke töö leidmise võimaluste, hariduse ja peamiste sotsiaaltoetuste osas. See tähendab ka seda, et nende suhtes kehtivad perekonna taasühinemisega seotud õigused ja et neil on teatavatel tingimustel võimalik saada õigus elada mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

ØKomisjon abistab liikmesriike nende tegevuse koordineerimisel valdkondades, milles nad on pädevad, selleks et tagada sidus lähenemisviis kodanike õiguste kaitsele. Võttes arvesse riiklike ja kohalike ametiasutuste halduskoormuse eeldatavat mahtu ning selleks et vältida haldusalaseid viivitusi, soovitatakse liikmesriikidel hakata elamisloa taotlusi vastu võtma juba enne Ühendkuningriigi väljaastumise kuupäeva.

Eeltooduga seoses väljendab komisjon heameelt peaminister Theresa May kinnituste 12 üle, et isegi kokkuleppeta stsenaariumi korral on Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike õigused kaitstud üldjoontes samalaadselt, nagu on kirjeldatud eespool. Komisjon loodab, et see kinnitus saab varsti ametliku vormi, nii et kodanikud saaksid sellele tugineda. Komisjoni esindused Ühendkuningriigis annavad riigis viibivatele ELi 27 liikmesriigi kodanikele teavet ning aitavad neil saada juriidilist nõu ja abi, et aidata neil omandada vajalik õiguslik staatus pärast väljaastumist kehtivate Ühendkuningriigi õigusnormide kohaselt.

Nagu eespool mainitud, on komisjon koos käesoleva teatisega vastu võtnud ettepaneku määruse kohta, millega muudetakse viisamäärust 13 . Ettepaneku eesmärk on hõlbustada inimeste liikumist Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel, vabastades Ühendkuningriigi kodanikud viisanõudest lühiajalise ELis viibimise puhul, tingimusel et ELi 27 liikmesriigi kodanikud vabastatakse samamoodi Ühendkuningriigi viisanõudest.

Finantsteenused 14

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tagajärjel kaotavad Ühendkuningriigis asutatud finantsettevõtjad õiguse osutada teenuseid ELi 27 liikmesriigis ELi finantsteenuste osutamise lubade alusel. ELi ettevõtjad peavad Ühendkuningriigis tegutsedes järgima Ühendkuningriigi õigust.

Huvirühmadele mõeldud teadetes on komisjon rõhutanud, et väga tähtis on olla valmis kõigiks võimalikeks stsenaariumideks, sealhulgas kokkuleppeta stsenaariumiks. Euroopa järelevalveasutused ja Euroopa Keskpank (ühtse järelevalvemehhanismi raames) on avaldanud põhjalikke arvamusi ja suuniseid, milles toonitatakse valmisoleku vajadust ja selgitatakse järelevalveasutuste ootusi äritegevuse ümberpaigutamise korral. Paljud finantsteenuseid osutavad ELi ettevõtjad on valmistunud olukorraks, kus Ühendkuningriik ei ole enam osa ühtsest turust, näiteks kohandades lepinguid või viies talitusi ja tegevusi üle EL 27 riikidesse. Tegevuste üleviimine ja suutlikkuse suurendamine EL 27 riikides jätkub ning seda tuleks kiirendada, kuid 2019. aasta märtsiks ei ole võimalik seda kõigis valdkondades lõpule viia. Kuigi see võib Euroopa Liidus finantsstabiilsuse ohtu seada, on kokkuleppeta stsenaariumist tulenevad riskid selles valdkonnas oluliselt kahanenud.

Näiteks on paljud kindlustusandjad astunud samme – sealhulgas viinud üle lepinguid, asutanud filiaale ja tütarettevõtjaid või ühinenud EL 27 ettevõtjatega –, mis võimaldavad neil jätkata klientidele teenuste osutamist. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) töötab koos liikmesriikide ametiasutustega, et lahendada teatavate EL 27 kindlustusvõtjate jääkriskide küsimus 15 .

Kliirimata börsivälised tuletislepingud ELi ja Ühendkuningriigi vastaspoolte vahel jäävad põhimõtteliselt kehtima ja neid saab tähtaja jooksul täita. Lepingute täitmisega seoses ei paista kokkuleppeta stsenaariumi korral ühtegi üldisemat probleemi olevat. Teatavate nn elutsükli sündmuste (näiteks lepingute muutmine, pikendamine ja uuendamine) puhul võib aga vajalikuks osutuda loa või vabastuse saamine, arvestades et vastaspool ei ole enam ELi ettevõtja 16 . Turuosalistel soovitatakse selliseks olukorraks valmistuda lepinguid üle viies ja vajalikke loataotlusi esitades.

Selle hinnangu valguses leiab komisjon, et nendes kahes valdkonnas ei ole erandolukorra meetmed vajalikud.

ØKliiritud tuletisinstrumentide puhul tundub, et kokkuleppeta stsenaariumi korral võib finantsstabiilsust ohustada ELi kliirivate liikmete positsioonide korratu sulgemine Ühendkuningriigis asuvates kesksetes vastaspooltes. Samuti võib tekkida puudujääke teatavate teenuste puhul, mida osutavad liidu ettevõtjatele Ühendkuningriigi väärtpaberite keskdepositooriumid ja mida ei ole võimalik lühikese aja jooksul asendada. Nendes valdkondades pakuvad kehtivad samaväärsussüsteemid sobivaid vahendeid, mida saab kiiresti kasutusele võtta. Aega, mis on jäänud 30. märtsini 2019, tuleks seetõttu ära kasutada. Kui peaks tarvis olema komisjoni meetmeid, võetakse neid ainult määral, mis on vajalik finantsstabiilsusele avalduvate ohtudega toimetulekuks juhul, kui väljaastumine toimub ilma kokkuleppeta, ning neid meetmeid võetakse rangetel tingimusel ja piiratud aja jooksul. Kui kokkulepet ei saavutata, võtab komisjon vastu ajutised ja tingimuslikud samaväärsust kinnitavad otsused, et tagada keskse kliirimise ja depositooriumide teenuste katkematus 17 . Lisaks nendele otsustele tunnustatakse Ühendkuningriigis asuvaid finantsturu infrastruktuure, kellel soovitatakse seetõttu eelnevalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) tunnustamist taotleda.

Euroopa järelevalveasutustel soovitatakse hakata ette valmistama koostöökorda Ühendkuningriigi järelevalveasutustega tagamaks, et finantsasutusi ja valdkonnas osalejaid käsitleva teabe vahetus saaks jätkuda ka kokkuleppeta stsenaariumi korral kohe pärast väljaastumise kuupäeva.

Lennutransport 18

Lennutranspordi valdkonnas viiks Ühendkuningriigi väljaastumine ilma mingisuguse kokkuleppeta väljaastumise kuupäeval ja juhul, kui lennuettevõtjad ei ole ise teinud vajalikke ja võimalikke alternatiivseid ettevalmistusi, järskude katkestusteni lennuliikluses Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel liiklemisõiguste puudumise ja/või lennutegevuslubade või lennuohutussertifikaatide kehtetuse tõttu.

ØSeoses liiklemisõigustega teeb komisjon ettepaneku võtta meetmed, millega tagatakse Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele luba lennata üle Euroopa Liidu territooriumi, teha tehnilistel põhjustel vahepeatusi (näiteks tankida ilma reisijate peale- või mahaminemiseta) ning maanduda Euroopa Liidus ja lennata tagasi Ühendkuningriiki. Need meetmed võetakse tingimusel, et Ühendkuningriik kohaldab samaväärseid meetmeid Euroopa Liidu lennuettevõtjate suhtes.

ØLennundusohutuse valdkonnas ning teatavate lennundustoodete („tüübisertifikaadid“) ja äriühingute („organisatsiooni sertifikaadid“) puhul saab Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) hakata sertifikaate välja andma alles siis, kui Ühendkuningriigist on saanud kolmas riik. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu meetmed, millega tagatakse selliste sertifikaatide kehtivuse jätkumine lühikese tähtaja jooksul. Need meetmed võetakse vastu tingimusel, et Ühendkuningriik kohaldab samaväärseid meetmeid. Samuti teeb komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega tagatakse, et Ühendkuningriigi tsiviillennundusameti sertifitseeritud juriidilise või füüsilise isiku poolt väljaantud sertifikaadi alusel enne väljaastumise kuupäeva liidu turule lastud osi ja seadmeid võib ka edaspidi teatavatel tingimustel kasutada.

ØKomisjon astub samme tagamaks, et Ühendkuningriigist lendavad ja EL 27 lennujaamades ümberistuvad reisijad ja nende käsipagas vabastatakse ka edaspidi teisest julgestuskontrollist, kohaldades nn ühekordse julgestuskontrolli süsteemi 19 .

Mis puudutab ELi õigusest tulenevat nõuet, et lennuettevõtjates peab enamusosalus ja kontroll kuuluma ELi juriidilistele või füüsilistele isikutele, siis rõhutab komisjon, et äriühingud, kes soovivad, et neid tunnustatakse ELi lennuettevõtjatena, peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et nad vastaksid sellele nõudele 30. märtsil 2019.

Maanteetransport 20

Maanteetranspordi valdkonnas oleksid Ühendkuningriigi veoettevõtjate turulepääsuõigused kokkuleppeta stsenaariumi korral alates väljaastumise kuupäevast piiratud Euroopa Transpordiministrite Konverentsi lubadega, mis võimaldaks liiklust tunduvalt väiksemas mahus, kui praegu liidu ja Ühendkuningriigi vahel toimub. Kehtiva ELi õiguse kohaselt ei ole võimalik pikendada ühenduse tegevuslube, mis annavad veoettevõtjatele Euroopa Liidus suuremad turulepääsuõigused.

Toll 21

Juhul kui Brexit toimub ilma kokkuleppeta, käsitatakse alates väljaastumiskuupäevast Ühendkuningriigist Euroopa Liitu saabuvaid kaupu importkaupadena ja Euroopa Liidust Ühendkuningriiki suunduvaid kaupu eksportkaupadena. Nende kaupade suhtes kohaldatakse kõiki asjaomaseid import- ja eksportkaupadega seotud ELi õigusnorme ning teatavaid makse (näiteks tollimaksu, käibemaksu ja imporditud kaubalt võetavat aktsiisi) kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsiooni raamistikus. Samuti kohaldatakse nõuet, mille kohaselt tuleb tolliasutustele esitada tollideklaratsioonid, ning rakendatakse saadetiste kontrollimise võimalust.

ØKomisjon kutsub liikmesriike võtma juhul, kui kokkulepet ei saavutata, kõik vajalikud meetmed, et olla 30. märtsil 2019 valmis kohaldama Ühendkuningriigist imporditava ja Ühendkuningriiki eksporditava kauba suhtes liidu tolliseadustikku ning kaudset maksustamist käsitlevaid asjakohaseid õigusnorme. Tolliasutused võivad anda välja lube kasutada liidu tolliseadustikuga ette nähtud lihtsustamismeetmeid, kui ettevõtjaid neid taotlevad ja eeldusel, et täidetakse vajalikud nõuded. Võrdsete tingimuste ja sujuvate kaubavoogude tagamine on eriti keeruline sektorites, kus liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste kaubavedude mahud on suured. Komisjon ja liikmesriigid töötavad üheskoos lahenduste leidmiseks, järgides täielikult kehtivat õigusraamistikku.

Sanitaar-/fütosanitaarnõuded 22

Juhul kui Brexit toimub kokkuleppeta, keelatakse alates väljaastumiskuupäevast Euroopa Liitu sisse tuua paljusid sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega hõlmatud kaupu ja loomi, kuni Ühendkuningriik on ELi õigusaktidesse kantud volitatud riigina.

ØKomisjon lisab Ühendkuningriigi – kui see on põhjendatud ja kõik kohaldatavad tingimused on täidetud – ELi veterinaarõigusaktidele tuginedes volitatud riikide hulka 23 võimalikult kiiresti, et võimaldada elusloomade ja loomsete saaduste importi Ühendkuningriigist Euroopa Liitu 24 .

Ent isegi kui Ühendkuningriik on arvatud volitatud riikide hulka, kehtivad talle kolmandate riikide suhtes kohaldatavad ranged tervisealased imporditingimused ning liikmesriikide ametiasutused teevad piirikontrollipunktides Ühendkuningriigist saabuvate elusloomade ja loomsete saaduste suhtes sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli. Kontrollide tegemise eest vastutavad liikmesriigid. Komisjon võtab ELi 27 liikmesriigis uusi või laiendatud piirikontrollipunkte heaks kiites arvesse kohaldatavate ELi õigusaktidega võimaldatavat paindlikkust.

Isikuandmed 25

Juhul kui Brexit toimub kokkuleppeta, hakatakse alates väljaastumiskuupäevast isikuandmete Ühendkuningriiki edastamise suhtes kohaldama rahvusvahelise edastamise norme, kohaldades isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679 ning direktiivi (EL) 2016/680 kriminaalõiguse valdkonnas ja määrust (EÜ) 45/2001 26 Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes.

Isikuandmete kaitse üldmäärus, direktiiv 2016/680 ja määrus 45/2001 sisaldavad mitmesuguseid meetmeid andmete edastamiseks kolmandatesse riikidesse. Nende hulgast võib eelkõige esile tuua nn asjakohased kaitsemeetmed (nt komisjoni heakskiidetud lepingu tüüptingimused, siduvad kontsernisisesed eeskirjad või halduskokkulepped), mida saavad kasutada nii erasektor kui ka avaliku sektori asutused.

Lisaks sisaldavad eespool nimetatud kolm õigusakti eriolukordade puhuks hulga erandeid, mis võimaldavad andmeid edastada ka juhul, kui asjakohased kaitsemeetmed puuduvad, näiteks andmesubjekti selge nõusoleku korral, lepingu täitmise eesmärgil, õigusnõuete esitamiseks või avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel. Tegemist on samasuguste meetmetega, mida kasutatakse enamiku maailma riikide puhul, kelle kohta ei ole tehtud kaitse piisavuse otsust.

Arvestades nimetatud õigusaktidega ettenähtud võimalusi, ei ole kaitse piisavuse otsuse vastuvõtmine komisjoni erandolukorra plaanimise osa.

ELi kliimapoliitika

Juhul kui Brexit toimub kokkuleppeta, lõpeb alates väljaastumiskuupäevast kõikide kliimamuutusi käsitlevate asjaomaste ELi õigusaktide (ELi heitkogustega kauplemine, fluoritud kasvuhoonegaasid jm) kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis. Komisjon jälgib tähelepanelikult, kas ELi heitkogustega kauplemise süsteem toimib väljaastumise kontekstis nõuetekohaselt. Komisjon võtab meetmeid, mis on vajalikud selle süsteemi terviklikkuse säilitamiseks, sealhulgas peatab Ühendkuningriigi suunal vajaduse korral saastekvootide enampakkumise ning tasuta eraldamise/vahetamise protsessid.

Selleks et tagada fluoritud kasvuhoonegaasi kvootide süsteemi toimimine juhul, kui väljaastumisleping ei ole 2019. aasta märtsiks ratifitseeritud, ei tohiks Ühendkuningriigi ettevõtjate poolt seaduslikult koduturule lastavaid gaasainete koguseid 2019. aasta kvootide eraldamisse kaasata, arvestades, et ELi turg on alates väljaastumiskuupäevast väiksem.

ØKomisjon muudab Ühendkuningriigi ettevõtjate 2019. aasta fluoritud kasvuhoonegaasi kvootide eraldamise aluseks olevaid kontrollväärtusi vastavalt nende deklareeritud tegevusele ELi 27 liikmesriigis, jättes seejuures välja kvoodid, mis põhinevad nende deklareeritud tegevusel Ühendkuningriigis 27 .

6.Järgmised sammud erandolukorraga toimetulekuks

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimised väljaastumislepingu üle jätkuvad ja komisjon võtab seda protsessi väga tõsiselt.

Kuna Ühendkuningriigi väljaastumise kuupäev siiski aina läheneb, tuleb nüüd jätkata ettevalmistusi toimetulekuks kõigi võimalike olukordadega. Eespool kirjeldatud erandolukorra meetmed nõuavad väga tihedat kooskõlastamist kõikidel tasanditel: Euroopa Liidus, riiklikul ja kohalikul tasandil ning huvirühmade tasandil. Käesolevas teatises on komisjon määranud kindlaks peamised meetmed, mis tuleb võtta eriti olulistes valdkondades 28 . 

Komisjon rõhutab, et mõne meetme vastuvõtmiseks tuleb täita menetlusnõuded, mille kestust ei ole võimalik lühendada. Eelkõige kehtib see seadusandlike aktide kohta, mille jaoks on aluslepingute protokollidega 1 ja 2 ette nähtud kaheksa nädala pikkune ajavahemik riikide parlamentidega konsulteerimiseks. Samamoodi kehtib see delegeeritud õigusaktide suhtes, mille kohta Euroopa Parlament ja nõukogu teevad kohustusliku analüüsi. Seda protsessi ei ole alati võimalik kiirendada.

Vajalike seadusandlike meetmete õigeaegne vastuvõtmine eeldab kõikide sellesse kaasatud ELi institutsioonide täieulatuslikku koostööd, et vältida viivitusi, mis tulenevad Brexitiga mitteseotud kaalutlustest.

Komisjoni vastuvõtmispädevuses olevate teise tasandi ehk muude kui seadusandlike aktide vastuvõtmise kiireimad võimalikud ajakavad on esitatud 5. lisas.

Sellel perioodil tagab komisjon liikmesriikide tegevuse nõuetekohase kooskõlastamise. Nõukogu artikli 50 töörühm korraldab selleks 2018. aasta novembris ja detsembris rea valdkondlikke kohtumisi, millel osalevad 27 ELi liikmesriigi Brexitiks valmistumise koordinaatorid ja asjaomased riigiasutused (vt 6. lisa). Need Brexitiks valmistumise teemalised seminarid pakuvad võimaluse hinnata ühiselt ettevalmistuste seisu ja seda, kus peaksid huvirühmad, riikide ametiasutused ja EL võtma täiendavaid meetmeid. Komisjon osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu selleteemalistel istungitel nii sageli kui vajalik.

Vajadus ELi 27 liikmesriigi ühtse ja kooskõlastatud lähenemisviisi järele

Komisjon kutsub liikmesriike säilitama seninägematus väljaastumisprotsessis üksmeele, näitama endiselt üles otsustavust ja solidaarsust, mis on iseloomustanud Euroopa Liidu seisukohta läbirääkimiste ajal, ning usaldama, et ühine erandolukorra tegevuskava rakendatakse käesolevas teatises soovitatu alusel ja ette pandud ajakava järgides. Komisjon toob esile, et kahepoolsed lahendused ei oleks kooskõlas pädevuste jaotusega Euroopa Liidus, või isegi kui oleksid, kahjustaksid need lõppkokkuvõttes Euroopa Liidu terviklust ning avaldaksid negatiivset mõju kodanikele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele.

Väljaastumislepingu eelnõu sisaldab väljaastumiseks parimaid tingimusi. Kui seda lepingut ei sõlmita, peaks Euroopa Liit kaitsma oma huve ning rakendama kõikides valdkondades ühtset ja kooskõlastatud lähenemisviisi.

(1)

    https://www.consilium.europa.eu/media/35996/29-euco-art50-conclusions-et.pdf

(2)

     Ühendkuningriik esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta EList välja astuda. See tähendab, et kui ratifitseeritud väljaastumislepingus ei nähta ette muud kuupäeva või Euroopa Ülemkogu ei otsusta Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 3 kohaselt kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt, et aluslepingute kohaldamine lõpetatakse hilisemal kuupäeval, lõpetatakse kõigi liidu esmaste ja teiseste õigusaktide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes 30. märtsil 2019 kell 00.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Komisjon ei ole seni saanud teavet selle kohta, et Ühendkuningriik võib taotleda oma ELi liikmesuse pikendamist.

(3)

     COM(2018) 556 final/2.

(4)

      https://www.consilium.europa.eu/media/35996/29-euco-art50-conclusions-et.pdf  

(5)

      https://ec.europa.eu/commission/publications/draft-agreement-withdrawal-united-kingdom-great-britain-and-northern-ireland-european-union-and-european-atomic-energy-community-0_en . https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/draft_agreement_coloured.pdf

(6)

      https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/joint_statement.pdf

(7)

     Vt allpool kodanikke käsitlev osa.

(8)

Vt punkt 4.

(9)

Täielik loetelu on esitatud 3. lisas.

(10)

     Loeteluga ei piirata võimalikke lisameetmeid, mis võivad edaspidi vajalikuks osutuda.

(11)

     Liikmesriigid peavad ELi 27 liikmesriigis väljaastumise hetkel elavate Ühendkuningriigi kodanike jaoks menetlema ja neile välja andma kolmanda riigi kodanikele mõeldud dokumendid. Selleks et EL 27 liikmesriigis edasi elada ja töötada, peab nendel Ühendkuningriigi kodanikel olema liikmesriigi migratsiooniasutuse väljaantud elamisluba.

(12)

     https://www.gov.uk/government/news/pm-brexit-negotiations-statement-21-september-2018.

(13)

     COM(2018) 745.

(14)

     Komisjoni teated huvirühmadele selles valdkonnas leiab järgmiselt veebisaidilt: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/preparedness-notices_et#fisma .  

(15)

     Vt ka EIOPA 5. novembri 2018. aasta teade https://eiopa.europa.eu/Pages/News/EIOPA-calls-for-immediate-action-to-ensure-service-continuity-in-cross-border-insurance-.aspx.

(16)

     Selleks et hõlbustada pikaajaliste lepingute üleviimist Euroopa Liitu, esitas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) 8. novembril 2018 komisjonile heakskiitmiseks tehniliste standardite kavandi, millega tagatakse, et pärast üleviimist reguleeritakse neid lepinguid samamoodi nagu varem.

(17)

     Need meetmed eeldavad, et liikmesriigid hääletavad pädevas komitees nende poolt.

(18)

     Komisjoni teated huvirühmadele selles valdkonnas leiab järgmiselt veebisaidilt: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/preparedness-notices_et#move  

(19)

     See meede eeldab, et liikmesriigid hääletavad pädevas komitees selle poolt.

(20)

     Komisjoni teated huvirühmadele selles valdkonnas leiab järgmiselt veebisaidilt: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/preparedness-notices_et#move  

(21)

     Komisjoni teated huvirühmadele selles valdkonnas leiab järgmiselt veebisaidilt: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/preparedness-notices_en#tradetaxud  

(22)

     Komisjoni teated huvirühmadele selles valdkonnas leiab järgmiselt veebisaidilt: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/preparedness-notices_et#sante  

(23)

     Selline lisamine eeldab, et liikmesriigid hääletavad pädevas komitees selle poolt.

(24)

     Komisjon märgib, et Ühendkuningriigi valitsus avaldas 24. septembril 2018 juhendi loomade ja loomsete saaduste impordi kohta juhul, kui Brexiti kokkulepet ei saavutata, ning selles on öeldud, et „Ühendkuningriigi EList väljaastumise päeval ei muutu EList otse imporditavate elusloomade ja loomsete saaduste suhtes rakendatavad impordikontrollid või impordist teatamise nõuded“.

(25)

     Komisjoni teated huvirühmadele selles valdkonnas leiab järgmiselt veebisaidilt: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/data_protection_et.pdf .

(26)

     Või sellele järgnevat õigusakti pärast selle jõustumist.

(27)

     See meede eeldab, et liikmesriigid hääletavad pädevas komitees selle poolt.

(28)

     Ülevaade on esitatud 4. lisas.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 13.11.2018

COM(2018) 880 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE

Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: erandolukorra tegevuskava

1. LISA

SEADUSANDLIKUD ETTEPANEKUD

BREXITIKS VALMISTUMISEKS

(13. novembri 2018. aasta seisuga)

2. LISA

KAVANDATUD VALMISOLEKUMEETMETE LOETELU

(muud kui 1. lisas loetletud seadusandlikud ettepanekud)

3. LISA

LOETELU KOMISJONI TEADETEST HUVIRÜHMADELE

Brexitiks valmistumist käsitlevad teated, mille on avaldanud komisjoni talitused (teemade kaupa) 1

(13. novembri 2018. aasta seisuga)

4. LISA

KOMISJONI ERANDOLUKORRA MEETMED

5. LISA

TEISE TASANDI EHK MUUDE KUI SEADUSANDLIKE AKTIDE VASTUVÕTMISE KIIREIMAD VÕIMALIKUD AJAKAVAD

Rakendusaktid

Delegeeritud õigusaktid

Kontrolliga regulatiivmenetlus

6. LISA

ELi 27 LIIKMESRIIGIGA PEETAVATE VALDKONDLIKE BREXITIKS VALMISTUMISE SEMINARIDE LOETELU

(1)

     Teated avaldatakse järgmisel veebisaidil: https://ec.europa.eu/info/brexit/brexit-preparedness/preparedness-notices_et