EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 708 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta




Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta


Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}

I.Kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteemis on kolm astet: esimese astme moodustavad neli maakohut (mis arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju) ja kaks halduskohut, teise astme kaks ringkonnakohut (vaatavad läbi maa- ning halduskohtute lahendeid) ning kõrgeim kohus on Riigikohus, mis vaatab kassatsiooni korras läbi kohtulahendeid ja teostab ka põhiseaduslikkuse järelevalvet. Riigikohus haldab ise oma eelarvet ja tegevust, esimese ja teise astme kohtuid hallatakse kohtute haldamise nõukoja ja justiitsministeeriumi koostöös. Kohtute haldamise nõukoda on mittealaline kogu, millel on muu hulgas pädevus seoses kohtuvõrgu ja kohtute personali ja rahaliste vahenditega ning mis osaleb arutelus kohtute halduse üle. Esimese ja teise astme kohtute kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepaneku põhjal 1 . Prokuratuur on justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, mis on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Seda juhib peaprokurör, kelle vastutusalas on olulisel kohal prokuröride ametisse nimetamine ja teenistuskäik 2 . Eesti Advokatuur on sõltumatu omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus 3 . Huvitatud isik võib advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks pöörduda aukohtu 4 või advokatuuri juhatuse 5 poole. Eesti osaleb Euroopa Prokuratuuri töös.

Sõltumatus

Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on oluliselt paranenud ning on praegu üldsuse hulgas kõrge ja ettevõtjate hulgas keskmine. Üldsuse hulgas peab 66 % vastanutest kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks (mis on 2020. aastaga võrreldes (57 %) oluliselt parem tulemus) ning see suundumus on jätkuvalt positiivne. Ettevõtjatest leiab 57 %, et kohtusüsteemi sõltumatus on võrdlemisi või väga suur, mis muutis varasemat langustrendi (2020. aastal 39 %) 6 . Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on paranenud nii üldsuse kui ka ettevõtjate hulgas 2016. aastast alates.

Kohtute esimeeste volitusi on laiendatud: neile on antud õigus saata kohtunikke ilma viimaste nõusolekuta erandlikus olukorras piiratud ajaks teise kohtusse ning taotleda kohtunike nõusolekul nende lähetamist. Selleks et lahendada kohtuasjade võimalikku kuhjumist ja hädaolukorda sissetulevate rände- ja varjupaigajuhtumite arvu suurenemise korral, võimaldavad 2020. aasta juunis jõustunud kohtute seaduse muudatused saata kohtunikke ilma nende nõusolekuta teise kohtusse. Kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks, võib kohtuniku kohtu esimehe otsusega saata ilma kohtuniku nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse 7 . Selline kaasamine on võimalik üksnes hädaolukorras 8 ja see on allutatud kohtulikule kontrollile Riigikohtus. Asjaolu, et kaasamine on ajutine konkreetselt määratletud olukorras ja on allutatud kohtulikule kontrollile, ning asjaolu, et sellise kaasamise üle ei otsusta täidesaatev võim, kujutavad endast olulisi kaitsemeetmeid. Euroopa Nõukogu soovituse järgi tuleks selliseid kaitsemeetmeid kohaldada, kui kohtunikke viiakse üle ilma nende nõusolekuta 9 . Samade muudatustega laiendati võimalust suunata kohtuasi lahendamiseks teise kohtusse ilma kohtualluvust muutmata 10 . Maa- või halduskohtu esimehe taotlusel võivad ringkonnakohtute esimehed oma ühise otsusega suunata üldiste tunnuste 11 alusel kindlaksmääratava kohtuasja lahendamiseks teise sama astme kohtusse 12 . See abinõu on mõeldud kasutamiseks erakorralise abinõuna, mitte püsiva hoovana 13 . Samade muudatustega laiendati võimalust kohtunike lähetusteks ilma nende nõusolekuta. Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui on olemas oht, et kohus ei suuda sissetulevaid kohtuasju lahendada mõistliku aja jooksul 14 . Ka selles olukorras on menetluslähetus ajaliselt piiratud 15 .

Kohtunike ametikõrgendus on muudetud läbipaistvamaks. 2020. aasta detsembris muutis Riigikohtu üldkogu kriteeriume, mille alusel hinnatakse esimese astme kohtunikke, kui nad kandideerivad teise astme kohtuniku kohale. Esimest korda 2015. aastal avaldatud kriteeriumid 16 on läbi vaadatud ja lisatud on kandidaatide kohta teabe kogumise kord, 17 mis peaks suurendama kohtunike ametikõrgenduse läbipaistvust. Kohtunike ametikõrgendus toimub avaliku konkursi alusel, mille käigus kohtunikud, 18 kes kandideerivad, konkureerivad teiste õiguskutsete kandideerijatega võrdsetel alustel 19 . Selline muudetud kord on eriti asjakohane, arvestades, et järgnevatel aastatel lähevad paljud kohtunikud pensionile ning ka seda, et nad on vaja asendada värskelt ametisse nimetatud või ametikõrgenduse saanud kohtunikega. Uute kohtunike ametisse nimetamist esimese ja teise astme kohtutesse korraldab kohtunikueksamikomisjon ning see toimub suulise ja kirjaliku eksami 20 ning kandidaatide sobivuse hindamise alusel. Seejärel esitatakse edukad kandideerijad Riigikohtu üldkogule, 21 kes teeb nende ametisse määramiseks ettepaneku 22 Vabariigi Presidendile 23 . Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega, 24 mille aluseks on vestlus ja selle kohtu kõigi liikmete arvamus, kuhu isik kandideeris 25 . Ametikõrgendust või ametisse nimetamist käsitlevad otsused võib edasi kaevata Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile 26 . Sidusrühmad on väljendanud muret kaebemenetluses osalevate riigikohtunike struktuurilise erapooletuse pärast, samas praktikas ei ole keegi siiani sellist kaebust esitanud. Lisaks olgu märgitud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmetel, 27 kes on olnud kaasatud ametikõrgenduse või ametisse nimetamise ettepaneku otsuse tegemisse, on võimalik end kaebemenetlusest taandada, et kõrvaldada võimalikud kahtlused kolleegiumi struktuurilise erapooletuse suhtes. Pärast esimest korda kohtunikuks nimetamist hindab kohtunikueksamikomisjon kohtunikku esimese kolme aasta jooksul seaduses sätestatud kriteeriumide alusel 28 .

Kvaliteet

Tänu kohtusüsteemi kõrgele digitaliseerituse tasemele jätkasid kohtud COVID-19 pandeemia ajal tööd ilma suuremate katkestusteta. Nagu on märgitud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, kuulub Eesti nende liikmesriikide hulka, mille kohtumenetlus on üks digitaliseeritumaid. Tänu sellele on COVID-19 pandeemia ajal olnud võimalik minna sujuvalt üle isiklikku kohalolu eeldavalt kohtupidamiselt kaugtöö korras toimuvale kohtupidamisele. Juba enne pandeemiat oli Eesti võtnud kasutusele e-toimiku rakenduse, varustanud kõik kohtumajad videoistungite pidamiseks vajalike vahenditega ning võimaldanud kohtutel, prokuratuuridel ja õigusala töötajatel teha kaugtööd. 2020. aastal töötati välja kohtupidamise virtuaalruum, et kohtunikud, advokaadid ja prokurörid saaksid osaleda kaugistungitel 29 . Selle uue digivahendi puhul ei kasutata kommertspilvetooteid. Selle kaudu saavad kasutajad sisse logida ilma tarkvara installimata ning selle kaudu on võimalik istungit voogedastada ja salvestada. Igal virtuaalsel kohtuistungil on ainulaadne nimi ja salasõna, mida ei saa pärast kohtuistungi lõppu uuesti kasutada. Selle uudse tööriista kohta koostati ka käsiraamatud, et olla spetsialistidele selle uue vahendi kasutamisel abiks. Riigikohus töötab välja sihipäraseid lisakoolitusmaterjale ja -kursusi, et selle valdkonna alast ettevalmistust veelgi parandada. Lisaks tutvustatakse 2021. aastal e-toimiku (kohtusüsteemis kasutatav elektrooniline andmevahetussüsteem) uut versiooni, mis võimaldab veebiplatvormile üles laadida suuri faile ja videoid 30 .

Tõhusus

Hoolimata COVID-19 pandeemiaga kaasnevatest väljakutsetest jätkab kohtusüsteem tõhusalt töötamist. Menetluse kestuse ja pooleliolevate kohtuasjade poolest ollakse ELi tublimate seas 31 . 2020. aastal lahendati maakohtutes tsiviilasju sama tõhusalt kui 2019. aastal (keskmiselt 95 päevaga), kriminaalasju 2019. aastaga võrreldes aeglasemalt (üldmenetluses keskmiselt 255 päevaga, lihtmenetluses 34 päevaga ja väärteoasjades 47 päevaga) 32 . Esimese astme kohtutes lahendati haldusasju 2019. aastaga võrreldes pisut aeglasemalt 33 (keskmiselt 126 päevaga) 34 . Apellatsioonkaebuste menetlemise aeg oli tsiviilasjades keskmiselt 192 päeva, kriminaalasjades 51 päeva ja haldusasjades 197 päeva. Kohtumenetluse pikkus tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades on ELi keskmisest lühem (otsusele jõudmiseks kuluva aja järgi) ja pooleliolevate kohtuasjade arv on sageli ELi väikseim 35 . Võrreldes 2019. aastaga vähenes algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr veidi alla 100 %, kuid kohtud suutsid sissetulevate kohtuasjadega üldiselt toime tulla.

II.Korruptsioonivastane raamistik

Korruptsioonivastane institutsiooniline korraldus ei ole õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruandes esitatuga võrreldes muutunud. Justiitsministeerium vastutab korruptsioonivastase tegevuskava 2021–2025 ettevalmistamise, järelevalve ja koordineerimise eest. Parlamentaarset kontrolli korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle teostab korruptsioonivastane erikomisjon. Erakondade rahastamist kontrollib erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo on spetsiaalne üksus, mis vastutab korruptsioonijuhtumite uurimise eest, ning kõrgemate riigiametnike ja kuue suurema kohaliku omavalitsuse kõrgemate ametnike korruptsioonisüütegude uurimine on kaitsepolitseiameti ülesanne. Prokuratuur juhendab ja juhib korruptsioonikuritegude kohtueelset kriminaaluurimist ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.

Eksperdid ja äriringkonnad leiavad, et korruptsiooni tase Eesti avalikus sektoris on endiselt suhteliselt madal. 2020. aastal oli Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeks Eestis 75/100 ning Eesti on sellega Euroopa Liidus 6. ja maailmas 17. kohal 36 . Tulemus on viimase viie aasta 37 jooksul paranenud 38 .

Strateegiline korruptsioonivastane raamistik on läbi vaadatud. Uues terviklikus korruptsioonivastases tegevuskavas 2021–2025, 39 mille valitsus kiitis heaks 2021. aasta veebruaris, on kaheksa põhiprioriteeti 40 . Kava võib võrreldes eelmise strateegiaga pidada oluliseks edasiminekuks. Selle eesmärk on täiendada korruptsioonivastast õigusraamistikku lobitegevuse reguleerimise ja teavitajate kaitset käsitlevate õigusnormidega. Uue tegevuskava rakendamist koordineerib justiitsministeerium korruptsioonivastase võrgustiku kaudu 41 .

Olemasolevale korruptsioonivastasele võrgustikule on 2021.–2025. aasta tegevuskavaga pandud uued ülesanded. Korruptsioonivastase võrgustiku peamine eesmärk on lisaks tegevuskavas kokkulepitud tegevuste seirele arendada ja jagada parimaid praktikaid, toetada koostööd ja üksteiselt õppimist ning kogemuste vahetamist 42 . Algselt kuulusid võrgustikku korruptsioonivastase võitluse koordinaatorid igast ministeeriumist. Praegu on võrgustiku liikmeskonda laiendatud ja sinna kuuluvad ka politsei, kodanikuühiskonna, Riigikogu, riigikontrolli ja väliste sidusrühmade esindajad 43 . Kavandatu kohaselt peaksid võrgustiku liikmed kogunema neli-viis korda aastas ning ametiasutuste ja kodanikuühiskonna sõnul saab võrgustikul tegevuskava rakendamisel olema võtmeroll. Võrgustikku kavatsetakse laiendada ja strateegilist partnerlust edasi arendada. Mõlemad – nii ametiasutused kui ka kodanikuühiskond – peavad võrgustikku kuuluvate ametiasutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd heaks 44 .

Kriminaalõiguslikul süsteemil on korruptsioonijuhtumite uurimiseks ja kriminaalmenetluse läbiviimiseks olemas piisavad vahendid ja see süsteem toimib hästi, kuid prokuröridel puudub spetsialiseeritud tugi. 2020. aastal registreeriti 78 korruptsioonisüüteo teadet 45 ja algatati 56 kriminaalmenetlust 46 . Kriminaalõigussüsteem on osutunud korruptsioonijuhtumite tuvastamisel tulemuslikuks: praegu on pooleli neli kõrgeid ametnikke puudutavat korruptsioonijuhtumit, 47 sealhulgas hiljutine juhtum, mis on seotud Porto Franco arendusprojektiga Tallinnas ja viis eelmise valitsuse tagasiastumiseni 2021. aasta jaanuaris. Peaprokuratuuris tegeleb korruptsioonisüütegudega kaks riigiprokuröri ja üks prokuröri abi. Ringkonnaprokuratuurides tegelevad korruptsioonijuhtumitega kuus spetsialiseerunud prokuröri ja neli prokuröri abi 48 . Kui arvestada pooleliolevate juhtumite arvu, tunduvad korruptsioonijuhtumite uurimiseks eraldatud inimressursid piisavad. Siiski oleks prokuröridele vaja spetsialiseeritud tuge, näiteks riigihangete ekspertide ja audiitorite näol 49 . Korruptsioonivastases tegevuskavas on ette nähtud, et prokuratuuris luuakse audiitorite ja tugipersonali värbamise kaudu ärikorruptsiooni ja majanduskuritegude alane menetlus- ja analüüsisuutlikkus, kuid ajakava on veel täpsustamata 50 . Prokuröridele ja kohtunikele mõeldud korruptsioonivastaste erikoolituste osas muutusi pole.

Kasutusele on võetud lobitööd ja huvide konflikti puudutavad mittesiduvad juhised. 18. märtsil 2021 võttis valitsus vastu kahed uued juhised. Esiteks juhised „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“, mille eesmärk on suurendada poliitikakujundamise läbipaistvust. Neid kohaldatakse ministrite, nende nõunike, ministeeriumide juhtkonna liikmete ja valitsusasutuste juhtide, sealhulgas riigisekretäri suhtes. Juhiste järgimine on vabatahtlik ja need ei ole siduvad. Juhised võeti vastu GRECO soovitusel. GRECO soovitas luua üldise vabatahtliku lobiregistri ning Riigikogu liikmete vabatahtliku lobitöö korra 51 . Dokumendis ei täpsustata siiski, kuidas selle rakendamist soodustatakse: ametiisik, kelle suhtes seda head tava kohaldatakse, peab juhistega tutvuma ja vastava asutuse juhi ülesandeks on tehtud tava rakendamise järelevalve praktikas 52 . Teisi juhiseid, mis kannavad pealkirja „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“, 53 kohaldatakse üksnes ministrite ja nende nõunike suhtes. Need sisaldavad erinevaid põhimõtteid, sealhulgas pöördukse efekti kohta 54 . Põhimõtetes soovitatakse hoiduda pärast ametikohalt lahkumist asumast aasta jooksul tööle oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- või kontrollorgani liikmena. See piirang ei laiene muudele ametikohtadele neis äriühingutes ja sihtasutustes 55 . Rakendamist puudutavate sätete järgi peavad minister ja ministri nõunik juhistega tutvuma ning läbima huvide konflikti teemalise e-kursuse 56 . Nende juhiste vastuvõtmine koos uue e-kursuse mooduli loomisega lobistidega suhtlemise kohta on korruptsioonivastase tegevuskava 2021–2025 eesmärkide 57 seas. Nagu sedastas Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastaste riikide ühendus (GRECO), 58 on juhistesse lisatud pöördukse efekti puudutavad reeglid konkreetne ja positiivne samm edasi. 59  

Korruptsioonivastast seadust on muudetud, 60 sätestades huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse ka ministri poliitilistele nõunikele. GRECO sõnul on Riigikogule esitatud muudatusettepanekud positiivne areng 61 . Rikkumisest teavitaja kaitse valdkonnas on seadusandlik menetlus uue põhjaliku regulatsiooni vastuvõtmiseks pooleli ja see loodetakse viia lõpule 2021. aasta lõpuks 62 . 

Arutelud on käimas erakondade rahastamise järelevalve üle. 2020. aastal esitati ettepanek kaotada erakondade rahastamise järelevalve komisjon ja anda selle volitused üle riigikontrollile 63 . Pärast valitsuse vahetumist ettepanekust loobuti ning uus valitsus, kes kuulutas erakondade rahastamise järelevalve tugevdamise peamiseks prioriteediks 64 –, töötab uue seadusandliku reformi kallal, mille eesmärk on komisjoni pädevusi laiendada 65 . Praegu on erakondade rahastamise järelevalve komisjon peamine organ, mis tegeleb erakondade aruandluse kontrollimisega. Tal on volitused uurida võimalikke rikkumisi ja neist teatada ning kontrollida annetuste seaduslikkust. Sunnivahendina on tal õigus määrata sunniraha ja nõuda ebaseaduslike annetuste tagastamist. Valitsuse sõnul on mitmes valdkonnas võimalik veelgi parandusi teha, eelkõige osas, mis puudutab volitusi nõuda dokumente ja rakendada sunnivahendeid, kui ebaseaduslikke annetusi ei tagastata või ei kanta riigieelarvesse. Näiteks saab komisjon praegu nõuda dokumente ainult seaduses loetletud üksustelt, kuid mitte teistelt isikutelt (kolmandatelt isikutelt).

COVID-19 pandeemial on korruptsiooniriskidele olnud piiratud mõju. Pandeemia ei mõjutanud oluliselt prokuratuuri algatatud uurimiste arvu 66 . Selleks et hoida ära korruptsioonirisk ja suurendada läbipaistvust pandeemia kontekstis, kiitis valitsus heaks juhised riigihangete kohta seoses eri- või kiireloomulise olukorraga 67 . Lisaks kiideti heaks juhised korruptsiooniriski ärahoidmiseks ja COVID-19 vastase vaktsineerimiskampaania läbipaistvuse suurendamiseks 68 .

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Eestis 69 on sõnavabadus materiaalselt ja formaalselt kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega 70 . Teisene õigusakt tagab sõnaselgelt ajakirjanike õiguse kaitsta oma allikaid ja tugevdab meediavabadust raadio- ja televisioonisektoris 71 . Teabe saamise õigust on sõnaselgelt tunnustatud põhiseaduses, avaliku teabe seaduses 72 ja isikuandmete kaitse seaduses 73 . Seadusemuudatuste vastuvõtmine muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks on veel pooleli. 

Kultuuriministeerium on valmistanud ette seaduseelnõu, et tugevdada meediat reguleeriva asutuse – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti – sõltumatust. Seaduseelnõu, 74 millega võetakse üle muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv 75 ja mille ettevalmistamine oli 2020. aastal pooleli, 76 on valitsus praeguseks heaks kiitnud ja see on esitatud Riigikogule 77 . Eelnõus nähakse ette muudatused, mis puudutavad riikliku meediat reguleeriva asutuse ülesandeid ja pädevust. Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva haldusorganiga, millel puudub praegu pädevus teostada järelevalvet meediasisu üle. Meediat reguleeriva asutuse sõltumatuse ja erapooletuse tagamine tema ülesannete täitmisel on kavandatud erisättega, mille eesmärk on täita läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sõltumatuse kohta sätestatud nõuded 78 . Meediat reguleeriv asutus on teatanud, et on suutnud säilitada oma ülesannete täitmiseks vajalikud piisavad ressursid, saades inimressursse isegi mõningal määral juurde 79 .

Seadusemuudatused peaksid suurendama meediaomandi läbipaistvust. Läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi vastavate sätete 80 ülevõtmisega kehtestataks meediaettevõtjatele esmakordselt konkreetne kohustus omandistruktuuri avalikustamiseks 81 . Praegu puuduvad konkreetsed õigusnormid, mis nõuaksid omandiõigust käsitleva teabe avalikustamist, kuigi ettevõtlusega seotud üldteave on äriregistri kaudu elektrooniliselt, avalikult ja vabalt kättesaadav ning kõigi peamiste kanalite omanikud on üldsusele teada 82 . Praegu leitakse meedia mitmekesisuse seirevahendi 2021. aasta aruandes, et Eesti meediaomandi läbipaistvuse riskitase on jätkuvalt keskmine, ja seda kuni uue seaduse vastuvõtmiseni ning seetõttu, et meediaettevõtete lõplik omand ei ole kõigil juhtudel avalikkusele kättesaadav. Eestis on uudismeedia kontsentratsioon suur 83 .

Ajakirjanike probleeme, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga, peetakse peamiselt majanduslikeks. Sidusrühmade sõnul on pandeemia mõjutanud meedia pluralismi ja ajakirjanike kaitset peamiselt majanduslikus mõttes, vähendades sektoris töökohakindlust, eriti vabakutseliste jaoks. Selleks et leevendada kirjastajatele COVID-19 pandeemia põhjustatud reklaamitulude vähenemise mõju, avas kultuuriministeerium 2020. aastal kaks kriisiabi taotlusvooru, et toetada päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede kirjastajate rahalist jätkusuutlikkust. Lisaks vähendati elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära 20 %-lt 9 %-le, mis on sama kui paberväljaannete puhulgi. Digitellimuste kasv on aidanud kirjastajatel reklaamitulude vähenemise mõju leevendada 84 .

Teabe saamise õigus on materiaalselt ja formaalselt küll põhiseadusega kaitstud, ent selle praktiline rakendamine võib varieeruda. Nagu eelmiselgi aastal, märkisid sidusrühmad, et haldusasutused võivad mõnel juhul keelduda juurdepääsu andmisest avalikule teabele ja/või viivitavad sellega. Väidetavalt tõlgendavad mõned ministeeriumid avalikustamisnõuetega seoses kindlaksmääratud erandeid, nt andmekaitset, laialt 85 . See tähendab, et praktikas on teabele juurdepääs erinev. Seda järeldust kinnitab ka meedia mitmekesisuse seirevahendi 2021. aasta aruanne, milles jäädakse teabe saamise õiguse kaitsega seoses keskmise riskitaseme juurde 86 .

Teatatud pole ühestki ajakirjanike vastu suunatud olulisest süstemaatilisest ähvardusest. Õigusriigi olukorda käsitlevast 2020. aasta aruandest saati on ajakirjanike kaitse terviklik raamistik püsinud stabiilne. Asjaolu, et laimamine ei ole dekriminaliseeritud ja selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega, peetakse meedia mitmekesisuse seirevahendi 2021. aasta aruandes endiselt riskiks 87 . Pärast õigusriigi olukorda käsitlevat 2020. aasta aruannet on Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil loodud kaks uut hoiatusteadet. Need on seotud meediavabadust pärssivate tegudega 88 . Esimene teade on nüüdseks lahendatud ja teise kohta vastas valitsus, et see puudutab tsiviilvaidlust sõltumatus kohtus, kus valitsusel on keelatud sekkuda.

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Eesti on parlamentaarne vabariik, millel on ühekojaline parlament ja kus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võib teostada põhiseaduslikkuse järelkontrolli, sealhulgas teatavatel juhtudel põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse alusel 89 . Lisaks kohtusüsteemile on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis oma osa õiguskantsleril (ombudsmanil). Avalikkuse ja sidusrühmade kaasamist toetavad arenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised töövahendid.

Justiitsministeerium jätkab töötamist projekti kallal, millega õigusaktide vastuvõtmise protsessi veelgi parandada. Justiitsministeerium töötab uute viiside kallal, millega parandada õigusloomeprotsessi, eelkõige sidusrühmadega konsulteerimise osas. Koosloome keskkonna projekti eesmärk on parandada õigusloomeprotsessi ja eelkõige sidusrühmade kaasamist. Selle eesmärk on tagada, et õigusloomepoliitika oleks kaasav, prognoositav ja teadmistepõhine, ning anda inimestele hea ülevaade valitsuse kavatsustest väga varases etapis. Samuti peaks see suurendama läbipaistvust ja lihtsustama koordineerimist, kasutades ajakohaseid digivahendeid. Projekti rakendamise ajakava on osa uutest õiguspoliitika põhialustest aastani 2030, mille Riigikogu kiitis heaks 2020. aasta novembris. Üldiselt on nende põhialuste eesmärk anda õigusloomele ühtne alus ning sidusrühmadele ja ühiskonnale selged ootused, millele õigusloomes osalemisel tugineda. Lõppeesmärk on parandada uute õigusaktide kvaliteeti ja vähendada õigusloome mahtu 90 .

Seadusemuudatustega anti terviseametile ja valitsusele volitused tegeleda COVID-19 pandeemia ohjamisega, ilma et selleks oleks vaja kehtestada eriolukorda. Nagu on märgitud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, kuulutas Eesti valitsus ajavahemikuks 12. märts 2020 kuni 18. mai 2020 välja eriolukorra ja määras eriolukorra juhiks peaministri. Peaministri selles rollis tehtud korraldusi oli võimalik vaidlustada halduskohtus, kuid nende kontrolli õigust ei olnud Riigikogul ega presidendil. 17. mail 2020 võttis Riigikogu vastu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused, millega anti Terviseametile ja valitsusele volitused võtta meetmeid COVID-19 pandeemia ennetamiseks ja tõrjeks 91 . Selle seaduse alusel võib valitsus kehtestada ajutisi piiranguid, kusjuures iga piirang peaks vastama probleemi ulatusele ja eesmärgile konkreetsel ajahetkel ning olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega 92 . Vastavalt oma kodu- ja töökorra reeglitele teostab Riigikogu täidesaatva võimu tegevuse üle järelevalvet tavakorra kohaselt 93 . Pandeemia ajal on Riigikogu tööd jätkanud ning võtnud vastu mitmeid meetmeid, et minimeerida füüsilisi kontakte ja seeläbi vähendada nakkusohtu 94 .

Kõigis COVID-19 pandeemiaga seotud valitsuse korraldustes on esitatud teave selle kohta, kuidas neid on võimalik õiguslikult vaidlustada 95 . Lisaks on Riigikohus sedastanud, et isik saab esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast korralduse mõju ilmnemist sellele isikule 96 . 2020. aasta kevadest kuni 1. märtsini 2021 laekus Tallinna Halduskohtule umbes 40 kaebust, millest pooled on lahendatud 97 . Riigikohtule on esitatud üks põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlus. Selles asjas tunnistas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kultuuriministri määruse sätte, millega kehtestati etendusasutustele valitsuspoolse abi saamise tingimused, põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise nõudega 98 vastuolus olevaks ja sellest tulenevalt kehtetuks 99 .

Õiguskantsleri Kantselei sai riikliku inimõiguste asutusena A-staatuse akrediteeringu. 2019. aastal algas inimõigustega tegelevate riiklike asutuste ülemaailmses liidus (GANHRI) akrediteerimisprotsess, kuid COVID-19 pandeemia tõttu see viibis. 2020. aasta detsembris jõudis protsess lõpule ja õiguskantsleri institutsioon sai akrediteeringu. Nagu on kirjeldatud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aastaaruandes, omistati õiguskantslerile riikliku inimõiguste asutusena uusi ülesandeid, sealhulgas ÜRO lepingute ja inimõiguste kaitse mehhanismidega seotud tegevus 100 . Lisandunud volituste tõttu eraldati õiguskantslerile täiendavaid inim- ja finantsressursse, mis näivad ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavad. Peale selle võib õiguskantsler juhul, kui rahalistest vahenditest ei piisa, neid Riigikogult juurde taotleda 101 ja üldjuhul need ka eraldatakse. Lisaks uutele ülesannetele ja ombudsmani tavapärastele ülesannetele on õiguskantsleril mitmeid muid volitusi. Õiguskantsleril on õigus esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus ja õigus algatada kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlus ning ta on isiku ja Riigikohtu vahel vahendajaks. Institutsioon ise toimib isikute põhiseaduslikkuse järelevalve taotluste filtreerimismehhanismina ning need edastatakse lõpuks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Omal algatusel või isiku avalduse alusel võib õiguskantsler algatada kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse, mis piirdub kohtunike käitumise ja ametikohustuste täitmisega ning ei saa puudutada nende otsuste põhjendatust 102 . Seda õigust kasutatakse koostöös Riigikohtuga, et vältida kattuvaid avaldusi ja menetlusi.

Kodanikuühiskonna programm 2021-2024 loodi siseministeeriumi ja kodanikuühiskonna koostöös. Valitsus edendab kodanikuühiskonda Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonil 103 põhineva kodanikuühiskonna programmiga 2021–2024, millega asendati varasem „Kodanikuühiskonna arengukava 2021–2030“. Uues kavas pööratakse rohkem tähelepanu strateegilise partnerluse loomisele kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vahel 104 . Seda koostöötava on rakendatud alates programmi algusest, mil protsessi kaasati kodanikuühiskonna organisatsioonid. Sidusrühmad kirjeldasid projekti eest vastutava siseministeeriumi ja selle projekti raames tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööd koosloomena 105 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud veebiaadressil https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation .

Centre for Media Pluralism and Media Freedom (2021), meedia mitmekesisuse seirevahend (2021) – https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/mpm-2021 . 

Eesti Vabariigi Valitsus, „Korruptsioonivastane strateegia 2013–2020“.

Eesti Vabariigi Valitsus (2020), Vastus ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil: „Uurimise tulemused pole endiselt veebis kättesaadavad, sest Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu ja ajakirjanike Mihkel Kärmase ja Anna Pihli vastu algatatud kohtuasja uurimine on pooleli“ – ( https://rm.coe.int/estonia-reply-eng-results-of-investigation-remain-offline-amid-ongoing/1680a134c9 ).

Eesti Vabariigi Valitsus (2021), „11.3 aasta istungi kommenteeritud päevakord“ – ( https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-113-istungi-kommenteeritud-paevakord ).

Eesti Vabariigi Valitsus (2021), „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“ – ( https://www.korruptsioon.ee/en/conflict-interests/guidelines-ministers-and-their-advisors-avoid-conflicts-interest ).

Eesti Vabariigi Valitsus (2021), „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“ – ( https://www.korruptsioon.ee/en/conflict-interests/good-practice-communicating-lobbyists ).

Eesti Vabariigi Valitsus (2021), „Valitsuse moodustamise kokkulepe aastateks 2021–2023“ – ( https://valitsus.ee/en/governance-agreement-2021-2023 ).

EIKo 9. märts 2021, Bilgen vs. Türgi, 1571/07, ECLI:CE:ECHR:2021:0309JUD000157107.

Euroopa Komisjon (2019–2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Komisjon (2020), „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Õigusriigi olukord Euroopa Liidus“.

Euroopa Nõukogu, Ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm – https://www.coe.int/en/web/media-freedom/the-platform .

Euroopa Nõukogu: ministrite komitee soovitus Rec(2010)12 liikmesriikide kohtunike sõltumatuse, tulemuslikkuse ja vastutuse kohta (2010).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303/69).

GRECO (2013), neljas hindamisvoor – „Korruptsiooni ennetamine parlamendiliikmete, prokuröride ja kohtunike seas“. Hindamisaruanne. Eesti.

GRECO (2021), viies hindamisvoor – Compliance report on Preventing corruption and promoting integrity in central governments (top executive functions) and law enforcement agencies.

International Press Institute (2020), „Strong newspaper traditions and trust advance digital subscriptions in Estonia“ – 22. detsember 2020 ( https://ipi.media/strong-newspaper-traditions-and-trust-advance-digital-subscriptions-in-estonia/ ).

Justiitsministeerium (2020), 2020. aasta korruptsioonisüütegude statistika – ( https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/korruptsioon-ja-majanduskuriteod/ ).

Justiitsministeerium, „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“ – ( Anti-Corruption Action Plan 2021-2025 | The Estonian Patent Office (korruptsioon.ee) ).

Kohtute seaduse seletuskiri, § 45 lg 11 puudutav punkt.

Kohtute seaduse seletuskiri, § 452 puudutav punkt.

Kohtute seaduse seletuskiri, § 583 puudutav punkt.

„KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks“ – ( https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=14763&AuditId=2517 ).

Lobitööd käsitlev videoloeng, mis sisaldab testi, mis tuleb iga mooduli lõpus teha. Vt  https://www.youtube.com/watch?v=h5ay5g2dC0U .

Piirideta Reporterid – Eesti ( https://rsf.org/en/estonia ).

Rahandusministeerium (2020), „Juhised riigihangete kohta seoses eriolukorraga ja selle tagajärgedega“ – ( https://www.rahandusministeerium.ee/et/juhised-riigihangete-kohta-seoses-eriolukorraga-ja-selle-tagajargedega ).

Riigikogu, Eelnõud, „Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) 323 SE“ – https://www.riigikogu.ee . 

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon (2020), „Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni lähtepunktid lobitöö käsitlemisel“, 11. detsember 2020 – ( https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/Riigikogu-korruptsioonivastase-erikomisjoni-lähtepunktid-lobitöö-käsitlemisel.pdf ). 

Riigikontroll (2020), „KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks“ – ( https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2517/language/en-US/Default.aspx ).

Teabevahetuse peadirektoraat (2020), „Eurobaromeetri kiiruuring nr 482: ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis“.

Transparency International (2021), Korruptsiooni tajumise indeks (2020).

„Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ – https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/oiguspoliitika_pohialused_aastani_2030_sk_luhike_versioon.pdf

II lisa. Eestisse tehtud riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta märtsis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·Eesti Advokatuur

·Eesti Kohtunike Ühing

·Eesti Pressinõukogu ja Eesti Ajakirjanike Liit

·Eesti Vabaühenduste Liit

·Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon

·justiitsministeerium

·Kaitsepolitseiamet

·kultuuriministeerium

·Politsei ja Piirivalveamet

·prokuratuur

·rahandusministeerium

·Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon

·Riigikohus ja kohtute haldamise nõukoda

·riigikontroll

·siseministeerium

·Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

·välisministeerium

·Õiguskantsleri Kantselei

·Ühing Korruptsioonivaba Eesti

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·CIVICUS

·Civil Society Europe

·EuroCommerce

·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa kirikute konverents

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa mittetulundusõiguse keskus

·Euroopa Noortefoorum

·Euroopa partnerlus demokraatia nimel

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA-Europe

·International Press Institute

·Netherlands Helsinki Committee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustik (IPPF EN)

·Reproduktiivõiguste keskus

·Transparency International EU

(1)    Riigikohtu üldkogu on Riigikohtu kõrgeim organ. Selle koosseisu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Üldkogu kutsub kokku ja selle istungeid juhatab Riigikohtu esimees.

(2)     Prokuratuuris teostab teenistuslikku järelevalvet riigi peaprokurör ja ringkonnaprokuratuurides teevad seda juhtivprokurörid. 2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 55 ja 56.

(3)      Advokatuuriseaduse § 2 lg 1.

(4)    Advokatuuriseaduse § 15 lg 1 ja § 15 lg 3 – Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja üks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu poolt määratud õigusteadlane.

(5)      Advokatuuriseaduse § 16 lg 1.

(6)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 48 ja 50. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tasemeid liigitatakse järgmiselt: väga madal (vähem kui 30 % vastanutest peab kohtusüsteemi sõltumatust võrdlemisi suureks või väga suureks); madal (vahemikus 30–39 %), keskmine (vahemikus 40–59 %), kõrge (vahemikus 60–75 %), väga kõrge (üle 75 %).

(7)    Kohtute seaduse § 452 lg 1.

(8)    Kohtute seaduse seletuskiri, § 452 puudutav punkt. Selline kaasamine on võimalik massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, mille korral halduskohtud peavad kinni pidama lühikestest tähtaegadest ja kaasamine võib kesta, kuni halduskohtud suudavad jälle oma jõududega tagada menetlusosaliste õiguste kaitse. Kuigi seaduses ei ole sõnaselgelt konkreetset tähtaega nimetatud, korratakse seletuskirjas, et lähetus on ajutine ja selle kestuse määrab kohtute haldamise nõukoda.

(9)    Kohtunikku ei tohiks ilma tema nõusolekuta nimetada uuesti ametisse või viia üle teisele ametikohale, välja arvatud distsiplinaarkaristuse või kohtusüsteemi ümberkorraldamise puhul. Vt CM/Rec(2010)12, punkt 52. Vt ka kohtuasi Bilgen vs. Türgi, kaebus nr 1571/07, 9. märts 2021, punktid 63 ja 96.

(10)    Kohtute seaduse § 451 lg 1 – Maakohtust on lubatud kohtuasja suunata ainult teise maakohtusse ja halduskohtust ainult halduskohtusse.

(11)    Kohtute seaduse § 451 lg 3 – Kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.

(12)    Kohtute seaduse § 45 lg 11 – See on võimalik, kui on ilmne, et kohtus, mille esimees taotluse esitas, ei ole õigusemõistmise korrakohast toimimist võimalik tagada.

(13)    Kohtute seaduse seletuskiri, § 45 lg 11 puudutav punkt – kui on ilmne, et ei ole võimalik korrakohast õigusemõistmist tagada.

(14)    Kohtute seaduse § 583 lg 1.

(15)    Kohtute seaduse seletuskiri, § 583 puudutav punkt – menetluslähetus kestab kuni asi, millega seoses kaasamine toimus, lahendatakse.

(16)    Kriteeriumid sisalduvad Riigikohtu kodukorra lisas ja need avalikustati vastusena GRECO neljanda hindamisvooru soovitusele – Hindamisaruanne, punkt 99.

(17)    Ringkonnakohtu kohtuniku kohale kandideerivate kohtunike vahel valiku tegemise kriteeriumid. Riigikohtu üldkogu kinnitas need 15. detsembril 2020. Kandidaatide kohta teabe kogumise kord oli olemas ka enne selle lisamist Riigikohtu kodukorra lisasse, kuid see polnud avalikustatud.

(18)    Kohtute seaduse § 53.

(19)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Kandideerijad peavad olema kogenud ja tunnustatud juristid.

(20)    Ringkonnakohtu (apellatsioonikohus) kohtunikuks kandideerija peab olema enne kandideerimist sooritanud kohtunikueksami või olema selle sooritamisest vabastatud (nt kui kandideerija on juba kohtunik esimese astme kohtus või on vabastatud muul põhjusel kohtute seaduse § 66 lg 6 alusel). Ringkonnakohtu kohtuniku jaoks ei ole eraldi eksamit.

(21)    Kohtute seaduse § 69 lg 31 – Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib isik, keda see puudutab, esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai.
Kohtute seaduse § 30 lg 2 p 3 – Riigikogu üldkogu lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused.

(22)    Otsuse ettepaneku kohta võtab Riigikogu üldkogu vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega – Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt Riigikohus ja kohtute haldamise nõukoda).

(23)    Kohtute seaduse § 55 lg 1.

(24)    Kohtute seaduse § 55 lg 3¹.

(25)    Kohtute seaduse § 55.

(26)    Otsus tehakse viieliikmelises koosseisus (üldkogusse kuulub 19 riigikohtunikku).

(27)    Kaebemenetluses vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus (kolleegiumisse kuulub üheks riigikohtunikku).

(28)    Kohtute seaduse § 100 lg 2 kohased nõuded – Kohtu esimehe arvamuse ja juhendava kohtuniku aruande esitamise tüüpvormides võetakse arvesse järgmist: 1) lahendatud asjade menetlusstatistika, 2) kohtunikuametis eeldatavad teadmised ja oskused (vastavalt loetelule), 3) osalemine koolitustel (eelkõige nende ametisse astuvate esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu kohtuniku ametioskuste koolitusprogrammis, mille on heaks kiitnud koolitusnõukogu, 4) isiksuseomadused.

(29)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 40, 41 ja 44. Kohtusüsteem pakub muu hulgas järgmisi võimalusi: kohtuistungid viiakse läbi täielikult veebipõhiselt; e-tõendid on vastuvõetavad; menetluse algatamine veebis; riigi õigusabi taotluse esitamine veebis; veebipõhine juurdepääs menetluses olevatele ja lõpetatud kohtuasjadele; ametlikke kohtudokumente saab kätte toimetada elektrooniliselt; riigilõive menetlustoimingu eest saab tasuda veebis.

(30)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt justiitsministeerium).

(31)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 6–21.

(32)     Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis“, lk 5 – 2019. aastal lahendati maakohtutes kriminaalasjad üldmenetluses keskmiselt 226 päevaga, lihtmenetluses 28 päevaga ja väärteoasjad 46 päevaga. Esimese astme kohtutes lahendati haldusasjad keskmiselt 123 päevaga.

(33)    Vt eelmine viide – Esimese astme kohtutes lahendati haldusasjad keskmiselt 123 päevaga.

(34)    Eestilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 4.

(35)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 6–16.

(36)    Transparency International, Korruptsiooni tajumise indeks (2020), lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tasemeid liigitatakse järgmiselt: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga); suhteliselt madal (tulemus vahemikus 79–60 punkti), suhteliselt kõrge (tulemus vahemikus 59–50), kõrge (tulemus alla 50).

(37)    Eurobaromeetri eelmise aasta andmeid korruptsiooni tajumise ning kodanike ja ettevõtjate kogemuste kohta ajakohastatakse iga kahe aasta järel. Viimased andmed pärinevad Eurobaromeetri eriuuringust nr 502 (2020) ja Eurobaromeetri kiiruuringust 482 (2019).

(38)      2015. aastal oli see näitaja 70, samas kui 2020. aastal oli see 75. See näitaja suureneb/väheneb oluliselt (muutus viimase viie aasta jooksul rohkem kui viis punkti); paraneb/halveneb (muutus vahemikus 4–5 punkti); on suhteliselt stabiilne (muutus vahemikus 1–3 punkti).

(39)    „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“.

(40)    Uue korruptsioonivastase tegevuskava kaheksa põhieesmärki on: I riigi tegevuse läbipaistvus, II kohalike omavalitsuste tegevuse läbipaistvus, III aus ärikeskkond, IV teadlikkus, V teavitaja kaitse, VI valdkondlik läbipaistvus, VII korruptsioonisüütegude uurimine, VIII korruptsioonivastase poliitika mõju hindamine.

(41)    Tegevuskavas loetletud partnerid on politsei- ja piirivalveamet, riigikontroll, Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

(42)    „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, punkt 4.

(43)      Eestisse tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt kirjalikult saadud tagasiside.

(44)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(45)      2019. aasta võrreldes üheksa teadet rohkem.

(46)    Korruptsioonikuritegude statistika 2020. aasta kohta.

(47)    Neist kolm on uurimisetapis ja ühe puhul on süüdistus saadetud kohtusse.

(48)    Eestilt õigusriigi olukorda käsitleva 2020. ja 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 14 ja lk 1.

(49)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(50)    „Korruptsioonivastane tegevuskava“, punkt 7.2.

(51)      Memo. „Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni lähtepunktid lobitöö käsitlemisel“, 11. detsember 2020.

(52)    „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“, punktid 8 ja 9. Praktikas on justiitsministeerium toetanud tegelikku rakendamist seeläbi, et on korraldanud mitmeid võrgustiku koolitusi ja koosolekuid, koostanud lobistidega toimunud kohtumiste avalikustamise kohta spetsiaalse käsiraamatu ja valmistanud ette ühtse veebilehe, kus avalikustatakse lobistidega peetud kohtumised. Lisaks võivad huvitatud ametnikud osaleda uues videoloengus, mis on kättesaadav veebis.

(53)    „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“.

(54)    Juhiste see osa on analoogne ametnikele avaliku teenistuse seadusega sätestatud keeluga saada sellise juriidilise isiku juhtimis- ja kontrolliorgani liikmeks, kelle üle ta on viimase aasta jooksul teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet.

(55)    „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“, punkt 7.

(56)    „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“, punktid 12–13.

(57)    „Korruptsioonivastane tegevuskava“, punkt 1.1.3.

(58)      Viienda hindamisvooru vastavusaruanne, punktid 6 ja 7.

(59)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(60)    Riigikogu, Eelnõud, „Korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) 323 SE“.

(61)    Viienda hindamisvooru vastavusaruanne, punktid 8–9. Uus seadusemuudatus jõustus 23. aprillil 2021.

(62)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(63)    „Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõu 193 SE“.

(64)    „Valitsuse moodustamise kokkulepe aastateks 2021–2023“.

(65)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(66)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(67)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt kirjalikult saadud tagasiside. Juhiste järgi saab väljakuulutamiseta hankemenetlust kasutada, kui hankelepingu maksumus on asjade ja teenuste korral kuni 30 000 eurot ning ehitustööde korral kuni 60 000 eurot.

(68)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus justiitsministeeriumilt kirjalikult saadud tagasiside.

(69)    2021. aastal oli Eesti Piirideta Reporterite maailma ajakirjandusvabaduse indeksi järgi 15. kohal, mis on 2020. aastaga võrreldes ühe koha võrra tagapool, kuid ELi liikmesriikide järjestuses sama (9. koht).

(70)    Eesti Vabariigi põhiseadus, §-d 44–46.

(71)      Meediateenuste seaduse §-d 15 ja 13.

(72)    Avaliku teabe seadus.

(73)    Isikuandmete kaitse seadus.

(74)    Meediateenuste seaduse muutmise seadus.

(75)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL.

(76)    „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis“, lk 8.

(77)    Eestilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 6.

(78)    Muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 30.

(79)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt saadud teave.

(80)    Muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 5.

(81)    Õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes märgiti, et Eestis puuduvad konkreetsed õigusnormid, mis nõuaksid omandiõigust käsitleva teabe avalikustamist, ning et see valmistab mõningast muret, lk 8.

(82)    Meedia mitmekesisuse seirevahend (2021), Eestit puudutav aruanne, lk 11. „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis“, lk 8. Äriregistri veebiaadress: https://www.rik.ee/en/e-business-register .

(83)    Meedia mitmekesisuse seirevahend (2021), Eestit puudutav aruanne, lk 11. Raadio- ja ajalehtede omanike Top 4 kumulatiivne turuosa on vastavalt 74 % ja 68 %. Interneti-uudisteportaalide Top 4 kumulatiivne turuosa on umbes 60 %. Kogu meediat hõlmava Top 4 kontsentratsiooni indeks on 92 %.

(84)    Rahvusvaheline võrgustik International Press Institute, Rahvusvaheline Ajakirjandusinstituut, „Strong newspaper traditions and trust advance digital subscriptions in Estonia“ – 22. detsember 2020.

(85)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis“, lk 8–9.

(86)    Meedia mitmekesisuse seirevahend (2021), Eestit puudutav aruanne, lk 9.

(87)    Meedia mitmekesisuse seirevahend (2021), Eestit puudutav aruanne, lk 9.

(88) Eesti valitsuse vastus ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil: „Uurimise tulemused pole endiselt veebis kättesaadavad, sest Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu ja ajakirjanike Mihkel Kärmase ja Anna Pihli vastu algatatud kohtuasja uurimine on pooleli“.
Esimene juhtum puudutas väidetavat loata jälgimist ajakirjanike poolt, kes uurisid haridus- ja teadusministri tegevust, ning väidet, et justiitsminister oli palunud prokuratuuril asja uurida. See hoiatusteade on lahendatud. Võimud selgitasid, et justiitsministri eesmärk oli saada teavet selle kohta, kuidas asjaomast seadust tuleks praktikas tõlgendada, mitte taotleda uurimise algatamist. Prokuratuur ei ole selles asjas menetlust algatanud. Teine hoiatusteade puudutas kohtumäärust, mille alusel tuli kahe Eesti riiklikus ringhäälinguorganisatsioonis töötava ajakirjaniku uuriva ajakirjanduse saade ja artiklid seoses poolelioleva kohtuasjaga veebist kõrvaldada. Valitsus vastas, et pooleliolev kohtuasi on tsiviilasi sõltumatus kohtus, kus valitsusel on keelatud sekkuda.

(89)    Põhiseadusele põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse § 4 – Taotluse võivad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 – Võimalik on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuotsuse või -määruse alusel.

(90)    „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030.“

(91)    Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28.

(92)    Kõik valitsuse korraldused on avaldatud ja kättesaadavad võrgus – https://www.riigiteataja.ee/index.html ja https://www.kriis.ee/et .

(93)    See hõlmab Riigikogu liikme arupärimist, Riigikogus toimuvat infotundi, kus peaminister ja ministrid vastavad Riigikogu liikmete suulistele küsimustele, Riigikogu liikme kirjalikku küsimust ja kollektiivse pöördumise lahendamist. Vt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-d 139, 142 ja 147. Vt ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus – Vähemalt 1000 toetusallkirjaga kollektiivne pöördumine selle kohta, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada. COVID-19ga seoses on Riigikogule esitatud kaks kollektiivset pöördumist: 15. detsembril 2020 kollektiivne pöördumine „Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!“ ja 19. mail 2020 kollektiivne pöördumine „Nõuame valitsuselt seaduse 165 SE tühistamist“.

(94)    Eesti õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 10.

(95)    „Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras [...] vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.“

(96)    Riigikohtu halduskolleegiumi 5. septembri 2019. aasta kohtumäärus nr 3-19-557.

(97)    Näiteks on kaebuse esitajad vaidlustanud maski kandmise kohustuse, koolivaheaegade tühistamise ja kaugõppe kohustuse.

(98)    Põhiseaduse § 12.

(99)    Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. detsembri 2020. aasta kohtumäärus nr 5-20-6.

(100)    Vt „2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Peatükk õigusriigi olukorra kohta Eestis“, lk 11 – ÜRO piinamisvastase konventsiooni kohane riiklik ennetusasutus ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohane riiklik seireasutus.

(101)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave (nt Õiguskantsleri Kantselei).

(102)      Vt ka https://www.oiguskantsler.ee/en/other-duties .

(103)    Kodanikuühiskonna missioon ja eesmärgid on esitatud strateegiadokumendis „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon“, tuntud ka lühendina EKAK. Selles strateegiadokumendis määratletakse avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavad rollid. EKAK sisaldab põhimõtteid, mehhanisme ja prioriteete koostööks avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning kodanikuühiskonna ülesehitamisel. EKAK tegeleb valdkondadevaheliste küsimustega, nagu osalemine poliitikakujundamises, rahastamine, avalike teenuste osutamise delegeerimine, teadlikkus ja kodanikuharidus, vabatahtlik tegevus, filantroopia.

(104)    Eestilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 11.

(105)    Eestisse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.