EUROOPA KOMISJON

Brüssel,1.12.2021

JOIN(2021) 30 final

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale

Global Gateway

Global Gateway

1.Sissejuhatus

Demokraatlikud riigid – tuginedes oma alusväärtustele – peavad olema võimelised lahendama praeguseid üleilmseid probleeme. Neil peab olema vajalik suutlikkus ja ambitsioonikus parandada inimeste elu kogu maailmas. Teisalt kasvab jätkuvalt riikide vajadus investeerida ja arendada taristut, et tagada kohalikele kogukondadele kestlik heaolu, töökohad ja teenused.

See üleilmne taristuvajadus ei ole mitte ainult kestliku arengu võti kogu maailmas, vaid mängib olulist rolli ka kliimamuutuste vastu võitlemisel ja keskkonnakaitses, üleilmse terviseohutuse parandamises ja maailmamajanduse konkurentsivõime suurendamises. COVID-19 pandeemia tõi teravalt välja praeguse ebatäieliku, ühildamatu ja eraldatud üleilmse taristu tagajärjed, olgu siis tegemist majandusliku mõju ja eraldatusega, mille põhjustas digitaalse ühenduvuse puudumine, tarneahelate häired või meditsiinikaupade nappus. Kuigi pandeemia muutis vajaduse meetmeid võtta veelgi pakilisemaks, olid investeeringute puudujääk ja üleilmne ulatuslik taristuvajadus saanud alguse juba ammu enne seda. G20 hinnangul jõuab üleilmne taristuinvesteeringute puudujääk 2040. aastaks 13 triljoni euroni 1 . Kui võtta arvesse täiendavaid taristuinvesteeringuid, mida on vaja kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise piiramiseks, siis suureneb see näitaja 1,3 triljoni euroni aastas 2 .

Arvestades pakilist vajadust märkimisväärsete rahaliste vahendite järele, vajavad riigid eesrindlikku ja huviväärset pakkumust, et otsustada, kuidas kõige paremini arendada oma kliima-, energia-, transpordi- ja digitaristut või kuidas tugevdada oma tervishoidu ja haridussüsteemi. Need valikud mõjutavad päriselt kodanike elu ja sissetulekuid. Seepärast on riikidel vaja usaldusväärset partnerit, et kavandada kestlikke ja kvaliteetseid projekte, mida rakendatakse läbipaistvalt ja kõrgete standarditega, et pakkuda kohalikele kogukondadele püsivat sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

EL pakub rahastust õiglastel ja soodsatel tingimustel, aidates piirata ülelaenamise ohtu. Ta aitab ehitada kestlikku taristut, pakkudes selle käitamiseks vajalikku toetust, oskusi ja rahalisi vahendeid. Ilma nõuetekohase läbipaistvuse, hea valitsemistava ja kõrgete standarditeta võib juhtuda, et projekte valitakse või kavandatakse halvasti, need jäävad pooleli või nendega soodustatakse korruptsiooni. Lisaks sellele, et see pärsib majanduskasvu ja jätab kohalikud kogukonnad vaeslapse ossa, tekitab see lõppkokkuvõttes sõltuvuse, mis võib piirata riikide otsustusvõimet.

Arvestades selle väljakutse üleilmset olemust, peab EL tegema oma partneritele eesrindliku ja huviväärse pakkumuse. Selleks töötas EL välja globaalväravastrateegia „Global Gateway“, millega edendada suuri taristuinvesteeringuid üle kogu maailma. Strateegia eesmärk on luua sidemeid ja mitte tekitada sõltuvusi. Sellega investeeritakse projektidesse, mida on võimalik ellu viia kõrgete standardite kohaselt, head valitsemistava järgides ja läbipaistvalt. Tuleb teha koostööd sihtriikide, finantsasutuste ja erasektoriga, et suurendada taristuinvesteeringuid, eesmärgiga parandada meie konkurentsivõimet, tuua kasu ja pakkuda kaitset meie partneritele, suurendada kohalike kogukondade mõjujõudu ja lahendada tänapäeva kõige pakilisemaid üleilmseid probleeme alates kliimamuutustest ja kestlikust arengust kuni terviseohutuse, soolise võrdõiguslikkuse ja haridussüsteemideni.

Selle saavutamiseks hõlmab Global Gateway kogu maailma, seda kohandatakse eri piirkondade vajaduste ja strateegiliste huvidega, lähtudes kõikjal ühistest väärtustest. Algatuse keskmes on füüsiline taristu, nagu kiudoptilised kaablid, puhtad transpordikoridorid, puhtad elektriülekandeliinid, mille abil tugevdada digi-, transpordi- ja energiavõrke. Samuti luuakse sellega projektide elluviimiseks soodne keskkond, et pakkuda ligitõmbavaid investeeringuid ja ettevõtjasõbralikke kauplemistingimusi, lähendada õigusnorme, edendada ühiseid standardeid ja tarneahelate integreerimist ning võimaldada finantseerimist.

Me seisame silmitsi uue teadus- ja tootmisrevolutsiooniga, mis on tingitud vajadusest võidelda kliimamuutuste vastu ja reageerida terviseohtudele, samuti digiüleminekust. Need muutused muudavad arendustegevusalased jõupingutused keerulisemaks, kuid pakuvad ka uusi võimalusi. Teisi abistades aitab EL edendada ka oma huve, tugevdada oma tarneahelate vastupanuvõimet ja luua rohkem kaubandusvõimalusi ELi majandusele, kus ligikaudu 38 miljonit töökohta sõltub rahvusvahelisest kaubandusest.

Vajaliku ulatuse saavutamine ja infrastruktuuri arendamisest kasu saamine nii kodus kui ka kogu maailmas nõuab suuri investeeringuid. Kasutades kõiki ELi käsutuses olevaid finants- ja arenguvahendeid ning tuginedes ELi liikmesriikide kindlale pühendumusele 3 , on Global Gateway eesmärgiks kaasata aastatel 2021–2027 kuni 300 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Seda tehakse ühe kaubamärgi all, järgides Euroopa tiimi lähenemisviisi, mis koondab ELi, liikmesriikide, Euroopa finantseerimisasutuste ja riiklike arengut rahastavate asutuste ressursse. Sellega püütakse aktiivselt kaasata erasektori rahalisi vahendeid ja eksperditeadmisi ning toetada juurdepääsu kestlikule rahastamisele.

Global Gateway algatusega täidab Euroopa oma osa ülemaailmse investeerimislõhe vähendamisel. Kuid selle eesmärgi saavutamiseks on vaja sarnaselt meelestatud partnerite ühiseid jõupingutusi. Seda silmas pidades täiendab Global Gateway G7 raames alustatud tööd ja tugevdab vastastikku selliseid algatusi nagu „Build Back Better World“ (Ehitame tagasi parema maailma). Seda koostöövalmidust kinnitati taas 2021. aastal ÜRO kliimamuutuste konverentsi 26. istungjärgul (COP26), kus EL ja Ameerika Ühendriigid tõid kokku sarnaselt meelestatud partnerid, et väljendada oma ühist pühendumust kliimakriisi lahendamisele, arendades taristut, mis on puhas, vastupidav ja vastab netoheitevaba tuleviku vajadustele 4 .

Global Gateway tugineb 2018. aasta ELi ja Aasia ühendamise strateegia saavutustele, hiljuti Jaapani ja Indiaga sõlmitud ühenduvuspartnerlustele ning Lääne-Balkani riikide 5 , idapartnerluse 6 ja lõunanaabruse 7 majandus- ja investeerimiskavadele. See on täielikult kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning selle kestliku arengu eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppega. Global Gateway, millega pakutakse positiivset valikut üleilmse taristu arendamiseks, investeerib rahvusvahelisse stabiilsusesse ja koostöösse ning näitab, kuidas demokraatlikud väärtused pakuvad investoritele kindlust ja õiglust, partneritele jätkusuutlikkust ja inimestele kogu maailmas pikaajalist kasu.

2.Global Gateway investeerimisprioriteedid

Global Gateway algatusega tugevdatakse inimestevahelisi sidemeid Euroopa ja tema partnerite vahel ning suunatakse investeeringud sinna, kus taristulõhe on viimastel aastatel esile tulnud või süvenenud. Need valdkonnad on sageli keskse tähtsusega meie kõige pakilisemate üleilmsete probleemide lahendamisel ning investeeringud sinna toovad inimestele keskpikas ja pikas perspektiivis suurimat kasu.

Prioriteediks on investeeringud digi-, tervishoiu-, kliima-, energia- ja transpordisektorisse, samuti haridusse ja teadusuuringutesse. Samuti on peamisteks prioriteetideks taristu kvaliteedi ja kvantiteedi parandamine ning soodsa keskkonna loomine abi saavates riikides ja piirkondades. Global Gateway’ga tagatakse, et investeeringutest saadav kasu on õiglaselt ja võrdselt kättesaadav. Seda silmas pidades tagab EL, et projektid ja investeeringud on kaasavad, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse poolest.

2.1Digivaldkond

COVID-19 pandeemia on muutnud veelgi olulisemaks juurdepääsu turvalisele ja usaldusväärsele digitaristule ja -tehnoloogiale, millega kaasnevad nõuetekohased regulatsioonid. Kuna üleilmne internetiliiklus kasvab 2030. aastaks eeldatavasti rohkem kui kuus korda, muutub lairibaühendus andmepõhisele majandusele ja ühiskonnale üleminekul möödapääsmatuks.

EL teeb koostööd partnerriikidega, et võtta kasutusele digitaalvõrgud ja -taristu, nagu veealused ja maapealsed kiudoptilised kaablid, kosmoses asuvad turvalise side süsteemid ning pilve- ja andmetaristu, mille kaudu teha koostööd andmevahetuse, kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja Maa seire vallas. EL peab esmatähtsaks alateenindatud piirkondi, riike ja inimrühmi, et võidelda ülemaailmse digilõhega ja tugevdada turvalisi ja usaldusväärseid digiühendusi nii selliste piirkondade sees kui ka Euroopa ja muu maailma vahel. ELil on kavas vähendada digitaristu keskkonnajalajälge, edendades rohelisi andmekeskusi ja võttes kasutusele ookeaniseire anduritega varustatud veealused kaablid.

Digitaristu investeeringute juures tuleks lähtuda ELi 5G-võrkude küberturvalisuse meetmepaketist. Need tuleks siduda ka standardite ja protokollidega, mis toetavad võrgu turvalisust ja vastupanuvõimet, koostalitlusvõimet ning avatud, pluralistlikku ja turvalist internetti. EL edendab ka juurdepääsu avatud internetile, arvestades selle rolli innovatsiooni, sotsiaalpoliitilise, majandusliku ja kultuurilise arengu peamise edendajana.

EL esitab digimajanduse paketid 8 , mis ühendavad taristuinvesteeringud riigi tasandi abiga, et tagada isikuandmete kaitse, küberturvalisus ja õigus eraelu puutumatusele, usaldusväärne tehisintellekt ning õiglased ja avatud digiturud. Näiteks tugineb EL üleilmsele suundumusele järgida isikuandmete kaitse üldmäärust, innustades teisi riike edendama turvalisi andmevooge. Global Gateway strateegiaga edendatakse ELi avatud ja konkurentsivõimeliste sidevõrkude ja -teenuste turgude regulatiivset mudelit.

2.2Kliima ja energia

Soodne ja kindel juurdepääs energiale ja toormaterjalile on majanduse toimimise ja tööstuse konkurentsivõime eeltingimus. Energiasektori arvele langeb ka üle 70 % kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest ning selle üleminek puhtamale energiale mängib olulist rolli kliimamuutuste laastavate tagajärgede ärahoidmisel. EL on võtnud kohustuse saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Hiljutisel COP26 konverentsil Glasgow’ kliimakokkuleppe raames võttis maailm ühiselt kohustuse vähendada maailma süsinikdioksiidi heite netokoguseid sajandi keskpaigaks nullini.

Kliimamuutuste mõju ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab ebaproportsionaalselt palju maailma kõige vaesemaid ja haavatavamaid inimesi, eriti madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Investeerimine nii kliimamuutuste leevendamisse kui ka kliimamuutustele vastupanuvõimesse nendes riikides ei ole vajalik mitte ainult toiduga kindlustatuse, tervishoiu, inimeste turvalisuse ja kliimamuutuste mõju eest kaitsmise seisukohast, vaid annab ka suure majandusliku võimaluse. Et nende investeeringutega tõelisi tulemusi saavutada, tuleb taristu projekteerida nii, et see vastaks praegustele riskidele ja tulevastele ohtudele ning toetuks standarditele, mis edendavad vähese heitega või heitevabasid projekte ja on nende riskide ja ohtude mõjuga toimetulekuks piisavad.

Need taristuinvesteeringud ja toetav õiguskeskkond sillutavad teed üleminekuks puhtale energiale. Koos loovad need ainulaadse võimaluse muuta majandust, luua töökohti ja tugevdada energiajulgeolekut. ELi koostöö partnerriikidega peab aitama nende energiasüsteemi õiglaselt ümber kujundada ja samal ajal mitmekesistada puhta energia tarneid ELi. EL toetab piirkondlikku energiaintegratsiooni, mis põhineb vastastikusel sidumisel ja ühisprojektidel, nagu rannikupiirkondades asuvad avamere tuulepargid, ning edendab energiatõhusust, taastuvenergiat (sealhulgas arukaid võrke) ja õiglast üleminekut.

EL teeb koostööd partnerriikidega, kellel on võimalus arendada välja taastuvallikatest vesiniku tootmine, ning edendab vaba konkurentsi turgudel, et väljaspool ELi toodetud vesinikuga oleks võimalik ilma ekspordipiirangute ja hinnamoonutusteta rahvusvaheliselt kaubelda. Samuti hõlmab ELi koostöö partnerriikidega taristuinvesteeringuid kestlike ja vastupidavate tooraine väärtusahelate loomiseks.

2.3 Transport

Transpordivõrgud on õitsva majanduse ja ühiskonna ülioluline tegur. Need ühendavad meid partneritega ja võimaldavad rahvusvahelist kaubandust. Samuti on transport kesksel kohal kliimamuutuste vastases võitluses ning digitehnoloogia arendamises ja kasutuselevõtus.

Global Gateway algatusega edendatakse üleilmseid taristuinvesteeringuid, millega luua kestlikud, arukad, vastupidavad, kaasavad ja ohutud transpordivõrgustikud kõigi transpordiliikide jaoks, hõlmates mitmeliigilises transpordisüsteemis raudteid, maanteid, sadamaid, lennujaamu, piiriületuspunkte ning logistikat. ELi transporditaristu projektidega edendatakse partnerriikide kestlikku arengut ning vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet, samuti võimaldatakse nendega tarneahelate mitmekesistamist. ELi kasutab partnerlussuhetes ära oma asendit ülemaailmse transpordisõlmena.

Global Gateway strateegiaga edendatakse lähenemist Euroopa ja rahvusvaheliste tehniliste, sotsiaal-, keskkonna- ja konkurentsistandarditega, vastastikust turulepääsu ning võrdseid võimalusi transporditaristu planeerimisel ja arendamisel. Strateegia eesmärk on tõhustada heiteta sõidukite laadimis- ja tankimistaristut ning edendada taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste tarnimist. See võimaldab tugevdada lennu- ja mereühendusi peamiste partneritega, kehtestades samal ajal uued standardid, et suurendada keskkonnasäästlikkust ja sotsiaalset kestlikkust ning luua aus konkurents ja vähendada heitkoguseid nendes sektorites.

2.4 Tervishoid

Pandeemia on toonud välja tervishoiusüsteemide nõrgad küljed ja ravimite tarneahelate ebakindluse. Samuti on see toonud esile, et ravimite tootmisvõimsus on üle maailma väga erinev. Näiteks Aafrika impordib endiselt 99 % oma vaktsiinidest. Kuid terviseküsimused ulatuvad pandeemiast palju kaugemale. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides sureb igal aastal hinnanguliselt 8,6 miljonit inimest ravitavate haiguste, sealhulgas vaktsineerimisega välditavate haiguste, rasedusega seotud häirete ja liiklusvigastuste tõttu 9 .

Globaalvärava algatuse juures on esmatähtis tarneahelate turvalisus ja kohaliku tootmise arendamine. Tarneahelate turvalisuse parandamiseks teeb EL koostööd partnerriikidega nende ravimite tarneahelate mitmekesistamiseks. Rahvusvahelise tarneahela kitsaskohtade kõrvaldamisele aitab kaasa ka ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA).

Kontinendid peavad suutma toota oma vaktsiine ise. EL on pühendunud tulevaste tervisealaste hädaolukordade ennetamisele, suurendades suutlikkust kogu maailmas. See hõlmab tootmisvõimsuse toetamist kolmandates riikides.

HERA loob tihedad suhted üleilmsete partneritega, et tugevdada üleilmset seiret, hõlbustada rahvusvahelist koostööd ja toetada meditsiiniliste vastumeetmete võtmist tervisealases hädaolukorras, toetada väikese ja keskmise sissetulekuga riike oskusteabe kogumisel ning tootmis- ja turustamissuutlikkuse arendamisel ning toetada juurdepääsu ELi rahastatavatele meditsiinilistele vastumeetmetele.

Global Gateway strateegia hõlbustab ka investeeringuid kestlikku taristusse ja regulatiivsesse keskkonda ravimite ja meditsiinitehnoloogia kohalikuks tootmiseks, mis omakorda aitab integreerida praeguseid killustatud turge ning edendab teadusuuringuid ja piiriülest innovatsiooni tervishoius; aidates meil saada jagu sellistest haigustest nagu COVID-19, malaaria, kollapalavik, tuberkuloos ja HIV/AIDS.

2.5 Haridus ja teadusuuringud

Haridus on õiglaste ja kaasavate ühiskondade ning nende pikaajalise majandusliku edu jaoks otsustava tähtsusega. COVID-19 pandeemia on toonud kogu maailmas esile haridussüsteemide puudusi. Arenguriikides on hariduseelarve sageli ebapiisav, samas kui üliõpilaste arv kasvab. Järgmise kahe aastakümne jooksul üliõpilaste arv maailmas hinnanguliselt kolmekordistub.

EL investeerib kvaliteetsesse haridusse, sealhulgas digiõppesse, pidades silmas elukestvat õpet, pöörates erilist tähelepanu tüdrukute ja naiste ning muude haavatavate rühmade kaasamisele, kes käivad sageli vähem koolis. Aitame partnerriikidel oma haridussüsteeme muuta ning võidelda puudustega õpetamise, koolituse ja õppimise kõigil tasanditel.

Samuti soodustame üliõpilaste, haridustöötajate, õpetajate ja praktikantide liikuvust ning tugevdame kõrgharidusasutuste võrgustikke ja vastastikust õppimist. Laiendatud programm „Erasmus+“ avab sellised võimalused inimestele kogu maailmast.

EL teeb koostööd partnerriikidega, et tugevdada teadus- ja innovatsioonialast koostööd.

Programm „Euroopa horisont“, mis on maailma suurim avaliku sektori rahastatud mitmepoolne teadus- ja innovatsiooniprogramm, pakub väljaspool Euroopat asuvatele teadlastele ja novaatoritele võimalust osaleda ELi rahastatavates teadus- ja innovatsioonitegevuse koostöömeetmetes, liikuvuskavades ning mitmepoolsetes teadus- ja innovatsioonipartnerlustes. Programm „Euroopa horisont“ võimaldab kaasata kõikjal maailmas asuvaid riike, kellel on samad põhiväärtused ning tugev teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniprofiil. Komisjon uurib ka kõikjal maailmas võimalusi ettevõtlusinkubaatorite ja novaatorite kokkuviimiseks.

3.Global Gateway investeerimis- ja rakendamismudel

Vajalike investeeringute mahu saavutamiseks suunab Global Gateway rahvusvahelisse taristusse rohkem ja paremaid investeeringuid. Selleks on vaja uut ja innovaatilist lähenemisviisi rahastamisele ning olemasolevate vahendite ajakohastamist. Global Gateway tugineb riskide vähendamise vahenditele, näiteks tagatistele ja segarahastamisele, et kasutada nii avaliku kui ka erasektori kombineeritud ressursse. Rahastamisvahenditega peavad kaasnema korralduslikud meetmed, nagu tehniline abi, poliitiline ja majandusdialoog, kaubandus- ja investeerimislepingud ning standardimine, et luua paremaid tingimusi kvaliteetsete investeeringute saamiseks.

3.1 Investeeringute võimendamine

EL kavatseb suurendada eelarvekulutusi kolmandate riikide taristusse. Aastatel 2014–2020 investeeris EL ühenduvusprojektidesse 14 % oma väliseelarvest (9,62 miljardit eurot). 2021.–2027. aasta eelarvetsükli jooksul suureneb see summa tõenäoliselt märkimisväärselt. Koostööd kolmandate riikidega rahastava naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ kogueelarve on 79 miljardit eurot ja kliimameetmetele seatud kulutuste eesmärk on 35 %. Lisaks eraldatakse ligikaudu 10 % naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi vahenditest digimeetmetele.

Samuti kasutatakse uuenduslikke rahastamisvahendeid, et kaasata erakapitali. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ on seatud liidu tagatissuutlikkuseks kuni 53,4 miljardit eurot. Lisaks võimaldavad erainvesteeringuid võimendada ka ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III), samuti Interreg, InvestEU ning ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“. Peamiseks finantsvahendiks Global Gateway raames on Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+). Sellega pakutavaid tagatisi kasutatakse riskide vähendamiseks ja erainvesteeringute võimendamiseks, tehes koostööd Euroopa Investeerimispanga ja teiste Euroopa finantseerimisasutustega, sealhulgas näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga.

Oma rahastamisvahendite komplekti laiendamiseks uurib EL võimalust luua Euroopa ekspordikrediidirahastu, et täiendada liikmesriikide tasandil kasutatavat ekspordikrediidi korda ja suurendada selles valdkonnas ELi üldist suutlikkust. Ekspordikrediidirahastu aitaks tagada ELi ettevõtjatele võrdsemad tingimused kolmandate riikide turgudel, kus neil tuleb üha enam võistelda väliskonkurentidega, kes saavad valitsuselt suurt toetust, hõlbustades seega nende osalemist taristuprojektides.

3.2 Investeerimist soodustav keskkond

Soodsal keskkonnal on oluline roll, et kaasata suuremaid taristuinvesteeringuid, mis vastavad ka kõrgetele tehnilistele, konkurentsi-, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisstandarditele. EL kasutab mitmesuguseid vahendeid, et parandada tingimusi kvaliteetsete investeeringute ligimeelitamiseks partnerriikidesse. See hõlmab tööd eri suundadel:

·tugevdada siseriiklike tulude kasutuselevõtmist, riigi rahanduse juhtimist ja võlahaldust ning parandada võla jätkusuutlikkust;

·hõlbustada reforme partnerriikides, et luua läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kestlikud õigusraamistikud, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ning suurendada nende suutlikkust tagada õiguslike kohustuste täitmine;

·parandada rahastuse kestlikkust, edendades asjakohaseid taksonoomiaid, standardeid ja avalikustamist. Komisjon töötab välja terviklikku strateegiat, et parandada juurdepääsu kestlikule rahastamisele madala ja keskmise sissetulekuga riikides;

·suurendada partnerriikide suutlikkust töötada välja taristukavasid ja valmistada ette usaldusväärseid projektide registreid, mis on kooskõlas riiklike arengustrateegiate ja -vajadustega;

·julgustada teisi kahe- ja mitmepoolseid rahastajaid järgima taristukulutusi käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid;

·osaleda aktiivselt asjakohastes rahvusvahelistes standardeid kehtestavates organites.

4.Jõupingutuste kooskõlastamine sarnaselt meelestatud partneritega

Global Gateway rakendamisel teeb EL tihedat koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, et arendada koostoimet jõupingutuste vahel, mis on seotud ühenduvuse ja kvaliteetse taristuga kolmandates riikides, ning saavutada maksimaalne mõju ülemaailmse taristulõhe kaotamisele. See koostöö hõlmab meie tegevuse kõiki aspekte, sealhulgas poliitika koordineerimist, koostööd ühiste või paralleelsete projektide alal ja nende kaasrahastamist, ühistegevust vastuvõtvate riikide, erasektori ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega ning koostööd asjakohaste rahvusvaheliste standardite kehtestamise foorumite raames.

G7 on juba loonud palju algatusi, millega toetatakse kestlikku taristut partnerriikides. EL on täielikult pühendunud taristu rahastamise järkjärgulisele muutmisele, mida G7 juhid kohustusid tegema 2021. aasta juunis Carbis Bay tippkohtumisel, ning osaleb aktiivselt selle eesmärgi täitmisel. ELi seisukohalt on tegemist pikaajalise partnerlusega, millega teised saavad ühineda.

EL on juba sõlminud ühenduvuspartnerlused Jaapani ja Indiaga. Samuti kavatseb EL edendada ühenduvuspartnerlust Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN), tuginedes 2020. aasta ministrite deklaratsioonile. Käesoleval aastal asutasid EL ja Ameerika Ühendriigid kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, kus pooled teevad koostööd ka turvalise ja kestliku rahvusvahelise digitaalse ühendatuse edendamiseks. EL püüab teha täiendavat koostööd USAga ning Kanada, Korea Vabariigi ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega.

Selle teema poliitilises tegevuskavas esiplaanile toomiseks seab Euroopa Liit Global Gateway prioriteediks mitmepoolsetel ja vajaduse korral kahepoolsetel tippkohtumistel meie rahvusvaheliste partneritega, alustades eelseisvast ELi ja idapartnerluse tippkohtumisest ning seejärel ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisel. Samuti integreeritakse Global Gateway põhimõtted ELi praegusesse ühenduvusalasesse koostöösse partnerpiirkondade, -organisatsioonide ja -riikidega.

5.Juhtimine ja kommunikatsioon

Global Gateway projektid töötatakse välja ja viiakse ellu Euroopa tiimi algatuste kaudu. ELi institutsioonid, liikmesriigid ja Euroopa finantseerimisasutused teevad koostööd Euroopa ettevõtetega ning partnerriikide valitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektoriga.

Global Gateway rakendamist edendavad komisjoni presidendi üldisel juhtimisel liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning vastutavad volinikud. Sellega seoses luuakse juhtorgan Global Gateway Board, et anda selle algatuse jaoks strateegilist nõu, eelkõige seoses Euroopa tiimi projektide väljatöötamisega.

Komisjon loob Global Gateway ettevõtlusalase nõuanderühma. See rühm tagab erasektori kaasamise, on kergesti kättesaadav ja seal arutatakse Global Gateway strateegia rakendamist. Rühm saab ettevõtjatelt tagasisidet ja jagab teadmisi, et maksimeerida investeeringute mõju ja tõhusust. See rühm täiendab olemasolevaid ettevõtlust toetavaid organisatsioone ega lähe nende tööga vastuollu. Samuti algatatakse dialoog kodanikuühiskonnaga, et tagada täielikult kaasav lähenemisviis.

Selle teavitustegevuse toetamiseks on ELi delegatsioonidel – kes teevad tihedat koostööd ELi liikmesriikidega, kasutades Euroopa tiimi lähenemisviisi – oluline roll koordineerimisel kõigi sidusrühmadega kohapeal ja suhtlemisel partnerriikidega, et teha kindlaks projektid, viia need kokku rahastusega ja jälgida nende rakendamist. See on osa laiematest diplomaatilistest jõupingutustest, mida tehakse koos liikmesriikidega, et edendada Global Gateway mudelit ning sellest saadavat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu.

EL käivitab partnerriikides teadlikkuse suurendamise kampaania, et selgitada Global Gateway lähenemisviisi kodanikele ja institutsioonilistele sidusrühmadele, kutsudes liikmesriike ja Euroopa finantseerimisasutusi ühendama jõude selles teavitustegevuses. Komisjon korraldab 2022. aastal ka sihtotstarbelise Global Gateway teavituskampaania ELis.

6.Edasised sammud

Global Gateway eesmärk on ühendada Euroopa tiimi, selle rahvusvaheliste partnerite ning erasektori kapital ja eksperditeadmised. See lähtub meie partnerriikide vajadustest ja Euroopa Liidu strateegilistest huvidest. Seda silmas pidades arendab EL globaalvärava välja koos partnerriikidega ning kutsub kodanikuühiskonda ja kohalikku erasektorit üles meie partnerluses aktiivselt osalema. EL võtab nüüd ühendust teiste riikidega, kes soovivad koostööd teha. Samuti kaasame erasektori, et kaasata nende kapital, eksperditeadmised ja kogemused.

Global Gateway rakendamisel tehtud edusamme jälgitakse ja hinnatakse korrapäraselt ja ennetavalt ning antakse nende kohta aru. Kui see osutub vajalikuks, saab globaalväravastrateegiat kohandada. Komisjon ja kõrge esindaja on pühendunud strateegia kiirele rakendamisele ning hoiavad nõukogu ja parlamenti sellega tihedalt kursis.

Tuginedes 2019. aastal toimunud edukale Euroopa ühenduvuse foorumile, kus osalesid mõned ELi partnerriigid ja peamised sidusrühmad, korraldab EL korrapäraselt Global Gateway foorumi üritusi. Komisjon korraldab 2022. aasta juunis sidusrühmadega kohtumise, et teha kokkuvõte Global Gateway rakendamisel tehtud edusammudest ja pidada dialoogi järgmiste sammude üle.

(1)

Ülemaailmne taristukeskus: https://outlook.gihub.org/  

(2)

Rozenberg, Julie; Fay, Marianne, 2019, Beyond the Gap: How Countries Can Afford the Infrastructure They Need while Protecting the Planet. Washington, DC: Maailmapank.

(3)

Nõukogu 12. juuli 2021. aasta järeldused 10629/21 „Ülemaailmselt ühendatud Euroopa“.

(4)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/statement_21_5767  

(5)

Teatis „Majandus- ja investeerimiskava Lääne-Balkani jaoks“ COM(2020) 641 final.

(6)

Ühisteatis „Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“, JOIN(2020) 7 final ja talituste ühine töödokument „Taastumine, vastupanuvõime ja reformid: idapartnerluse prioriteedid 2020. aastale järgneval perioodil“, SWD(2021) 186 final.

(7)

Ühisteatis „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Vahemere piirkonna uus tegevuskava“, JOIN(2021) 2 final, ja talituste ühine töödokument „Uuendatud partnerlus lõunapoolsete naaberriikidega. Lõunanaabruse majandus- ja investeerimiskava“, SWD(2021) 23 final.

(8)

 Komisjoni teatis, „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, 9.3.2021, COM(2021) 118 final.

(9)

Kruk, Margaret E.; Gage, Anna D.; Joseph, Naima T.; Danaei, Goodarz; García-Saisó, Sebastián; Salomon, Joshua A., Mortality due to low-quality health systems in the universal health coverage era: a systematic analysis of amenable deaths in 137 countries, The Lancet 392.10160 (2018), lk 2203–2212, https://doi.org/10.1016/S0140-6736(18)31668-4 .

(10)

 Komisjon teeb ettepaneku uue algatuse „Global Gateway“ kohta, et tagada ELi eelarvest rahastatavate investeeringute märkimisväärne suurenemine. Ta teeb ettepaneku eraldada aastatel 2022–2027 täiendavalt 750 miljonit eurot iga-aastaste osamaksetena, tingimusel et EIP eraldab sama suure summa vastavalt asjakohasele korrale ja et nende projektide rakendamine edeneb kavakohaselt. Selleks tuleb kiiresti jätkata tööd projektide väljaselgitamiseks ja hindamiseks. Komisjon teeb ettepaneku hinnata seda aastal 2024, et vajaduse korral eelarvet suurendada.