EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021PC0554

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

COM/2021/554 final

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 554 final

2021/0201(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 554 final} - {SWD(2021) 551 final} - {SWD(2021) 609 final} - {SWD(2021) 610 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

   Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa rohelise kokkuleppe teatisega 1 käivitati ELi uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks. Sellega kinnitati veel kord komisjoni ambitsiooni suurendada oma kliimaeesmärke ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Lisaks seati strateegias eesmärk kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtuslikkus on veelgi kasvanud, arvestades COVID-19 pandeemia väga rasket mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.

Kliimamuutuste vastu võitlemine on kiireloomuline ülesanne. Vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruande teaduslikele järeldustele tuleb 2050. aasta paiku kogu maailmas saavutada CO2 netonullheide ja sajandi lõpu poole neutraalsus kõigi muude kasvuhoonegaaside osas. Selle pakilise ülesande täitmine eeldab, et EL tõhustaks oma meetmeid ja oleks maailmale eeskujuks, muutudes 2050. aastaks kliimaneutraalseks. See eesmärk on sätestatud teatises „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni 2 . 

Põhjalikule mõjuhinnangule tuginedes tehti komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ 3 ettepanek tõsta ELi ambitsioonitaset ja esitati põhjalik kava, et saavutada 2030. aastaks vastutustundlikul viisil Euroopa Liidu siduva eesmärgina heite netovähenemine vähemalt 55 % võrra. 2030. aasta eesmärgi suurendamine aitab anda poliitikakujundajatele ja investoritele kindlustunnet, nii et lähiaastatel tehtavate otsustega ei kinnistata heitetasemeid, mis on vastuolus ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2030. aastaks seatud eesmärk on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgiga hoida ülemaailmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C ja teha jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5°C.

Teatises tehakse ettepanek liikuda maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori suurema panuse suunas ning järgmise sammuna ühendada põllumajandusest pärinev kasvuhoonegaaside (v.a CO2) heide LULUCFi sektoriga, luues uue reguleeritava maasektori (mis hõlmab põllumajandusest, metsandusest ja muust maakasutusest tulenevat heidet ja selle sidumist). See võib suurendada maaga seotud leevendusmeetmete koostoimet ning võimaldada poliitika sidusamat kujundamist ja rakendamist riiklikul ja ELi tasandil. Teatise aluseks olevast analüüsist nähtub, et maasektor võib muutuda kulutõhusal viisil kliimaneutraalseks umbes 2035. aastaks ning seejärel tagada CO2 sidumise ulatuses, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet.

Euroopa Ülemkogu kinnitas ELi uue siduva eesmärgi 2030. aastaks oma kohtumisel, mis toimus 2020. aasta detsembris 4 .Samuti palus Euroopa Ülemkogu komisjonil „hinnata, kuidas saaksid kõik majandussektorid kõige paremini kaasa aidata 2030. aasta eesmärgi saavutamisele, ning esitada vajalikud ettepanekud koos põhjaliku analüüsiga liikmesriikide tasandil avalduva keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse mõju kohta, võttes arvesse riiklikke energia- ja kliimakavasid ja vaadates üle olemasoleva paindlikkuse“.

Seda silmas pidades muudetakse Euroopa kliimamäärusega ELi kliimaneutraalsuse eesmärk õiguslikult siduvaks ja tõstetakse 2030. aastaks ambitsioonitaset, seades eesmärgi vähendada 2030. aastaks netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %.

Selleks et järgida Euroopa kliimamääruses kavandatud suunda ja saavutada 2030. aastaks seatud kõrgem eesmärk, on komisjon vaadanud läbi kehtivad kliima- ja energiaalased õigusaktid, mis näevad ette kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aastaks 40 % ja 2050. aastaks 60 % võrra.

Komisjoni kliimaeesmärgi kavas välja kuulutatud õigusaktide pakett „Eesmärk 55“ on kõige laiaulatuslikum osa jõupingutustest, mida tehakse 2030. aastaks seatud uue ambitsioonika kliimaeesmärgi saavutamiseks, ning kõik majandussektorid ja poliitikavaldkonnad peavad andma oma panuse.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorit reguleeriv raamistik, mis on sätestatud määruses (EL) 2018/841, võeti vastu 2018. aastal ning hõlmab CO2 heidet ja sidumist ning kasvuhoonegaaside CH4 ja N2O heidet, mis tuleneb maa, metsade ja biomassi majandamisest aastatel 2021–2030. See aitab saavutada liidu varasemat eesmärki vähendada 2030. aastaks heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tagades, et pärast arvestuseeskirjade ja määruse (EL) 2018/842 kohase „jõupingutuste jagamise sektoriga“ seotud paindlikkusmeetme kohaldamist ei ületa sektori koguheide sektori kogusidumist.

Paketi „Eesmärk 55“ raames esitatav ettepanek muuta määrust (EL) 2018/841 kannab eesmärki suurendada LULUCFi sektori panust 2030. aastaks seatud kõrgema kliimaeesmärgi saavutamisse. Seetõttu tehakse ettepanek kehtestada liidu üldeesmärk saavutada 2030. aastaks LULUCFi sektoris kasvuhoonegaaside netosidumine 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses, tugevdada liikmesriikide kohustust esitada maasektori jaoks lõimitud leevenduskavad, tõhustada digitaaltehnoloogial põhinevaid seirenõudeid, viia eesmärgid vastavusse elurikkuse ja bioenergiaga seotud poliitiliste algatustega, kehtestada liidu eesmärk saavutada maasektoris (mis ühendab LULUCFi sektori ning muu kui CO2ga seotud põllumajandussektori) 2035. aastaks kliimaneutraalsus ning kohustada komisjoni esitama 2025. aastaks ettepanekud liikmesriikide panuse kohta 2035. aasta eesmärgi saavutamisse.

Kavandatud muudatusega tehakse LULUCFi sektorit reguleerivas raamistikus esimese täitmisperioodi (2021–2025) puhul üksnes väikeseid, mittesisulisi muudatusi. Seevastu toimub oluline muutus alates teise täitmisperioodi algusest, s.t 2026. aastast kuni 2030. aastani. Rakendamise ja nõuete täitmise lihtsustamiseks ei kohaldata pärast 2025. aastat enam Kyoto protokollist tulenevaid maa-arvestuseeskirju ning kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kohandatakse LULUCFi ja jõupingutuste jagamise määruse kohaste sektorite vahelist paindlikkusmeedet. Liidu peamine eesmärk – kasvuhoonegaaside netosidumine 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses – jaotatakse liikmesriikide vahel iga-aastaste riiklike eesmärkidena aastateks 2026–2030, võttes aluseks kasvuhoonegaaside inventuurides esitatud heite ja sidumise andmed ning majandatava maa pindalad. Kehtestatakse uus eesmärkide täitmise juhtimise süsteem ja kohandatakse maakasutuse paindlikkusmehhanismi, millega vähendatakse liikmesriikide poolt eesmärkide täitmata jätmise ohtu. Alates 2031. aastast laiendatakse määruse kohaldamisala põllumajandussektori muule kui CO2 heitele, hõlmates seega kogu maasektori raamistiku esmakordselt ühe kliimapoliitika vahendiga.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kliima- ja energiapakett „Eesmärk 55“ on osa liidu õigusaktide põhjalikust muutmisest, et viia need vastavusse ELi suuremate kliimaeesmärkidega. Kõik paketi algatused on omavahel tihedalt seotud.

Käesolev seadusandlik ettepanek täiendab teisi paketis esitatud ettepanekuid ja on kooskõlas:

(a)ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivi 2003/87/EÜ 5 muutmisega;

(b)jõupingutuste jagamise määrusega (EL) 2018/842 6 ;

(c)taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 7 muutmisega 2030. aastaks seatud uue kliimaeesmärgi saavutamiseks.

Samuti on tagatud tugevad seosed komisjoni teiste algatustega, mis käsitlevad CO2 looduspõhise sidumise kaitset ja tõhustamist, ELi metsade kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamist, kahjustatud maa ja ökosüsteemide taastamist, turbaalade taassoostamist ning biomajanduse, sealhulgas vastupidavate raietoodete kasutamise edendamist, järgides täielikult elurikkust toetavaid ökoloogilisi põhimõtteid:

a) ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 8 ;

b) strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks 9 ;

c) [ELi metsastrateegia 10 ];

d) [ELi looduse taastamise eesmärgid] 11 ;

e) ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia 12 ;

f) ELi metaaniheite vähendamise strateegia 13 ;

g) [ELi mullastrateegia 14 ];

h) Euroopa kestlik biomajandus 15 ;

i) ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel 16 ;

j) nullsaaste saavutamise tegevuskava 17 ;

k) ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon 18 .

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Paketis „Eesmärk 55“ sisalduvad ettepanekud peaksid olema kooskõlas kõigi ELi meetmete ja tegevuspõhimõtetega ning aitama ELil saavutada 2030. aastaks seatud suurema eesmärgi ning jõuda 2050. aastaks edukalt ja õiglaselt kliimaneutraalsuseni, mis on seatud sihiks komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta. Seega on see algatus seotud paljude muude poliitikavaldkondadega, kaasa arvatud liidu välispoliitikaga.

Komisjon täiustab oma parema õigusloome suuniseid ja toetavaid vahendeid tagamaks, et kõik ELi algatused järgivad rohevannet mitte tekitada kahju. 

Tehnilise toe instrumendist toetatakse liikmesriike reformide kavandamisel ja elluviimisel. Toetust antakse taotluse korral ja see hõlmab paljusid poliitikavaldkondi, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavasid, rohepööret ja LULUCFiga seotud küsimusi.

LULUCFi sektor on seotud kõigi ökosüsteemide ja majandustegevusaladega, mis sõltuvad maast ja selle pakutavatest teenustest. Seetõttu võimaldab LULUCFi määrus luua sünergiat teiste ELi poliitikavaldkondadega, mis hõlmavad maaga seotud tegevust, eeskätt ühise põllumajanduspoliitika, 19 keskkonnapoliitika ja energiapoliitikaga, pidades eelkõige silmas taastuvenergiat.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 192. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele 1 peab Euroopa Liit aitama saavutada muu hulgas järgmisi eesmärke: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) 

Kliimamuutused on piiriülene probleem, mida vaid siseriiklike või piirkondlike meetmete abil lahendada ei ole võimalik. Kliimameetmeid tuleb koordineerida Euroopa tasandil ja võimaluse korral ülemaailmsel tasandil. ELi meetmed on Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte seisukohast põhjendatud. Euroopa Liit on alates 1992. aastast teinud jõupingutusi, et töötada välja ühiseid lahendusi ning edendada ülemaailmseid kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid. Eelkõige tagavad ELi tasandi meetmed 2030. aasta eesmärgi ja heite vähendamise pikaajaliste eesmärkide kulutasuva täitmise ning samal ajal õigluse ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse. ELi toimimise lepingu artiklitega 191–193 kinnitatakse ja täpsustatakse ELi pädevust kliimamuutuste valdkonnas.

ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärgi suurendamine mõjutab enamikku, kui mitte kõiki ELi majandussektoreid. Selle eesmärgi suurendamine võib lisaks nõuda poliitilisi meetmeid paljudes valdkondades, sealhulgas väljaspool kliima-, metsandus- ja maakasutuspoliitikat. Liikmesriikide poolt LULUCFi määruse raames võetavad meetmed on tihedalt seotud muude poliitikavaldkondadega, eelkõige põllumajandus-, elurikkuse ja elupaikade kaitse ning kohanemispoliitikaga ja taastuvenergiaga seotud aspekte silmas pidades ka energiapoliitikaga. Erinevate asjaomaste poliitikavaldkondade omavahelisel seotusel on riigiülene mõju, heite vähendamise ja sidumise eesmärgid kehtestatakse kõikidele liikmesriikidele ning põhimõtted, mille alusel liikmesriigid annavad aru oma saavutustest ja mõõdavad oma edusamme individuaalsete eesmärkide ja ELi kui terviku eesmärkide saavutamisel, on sätestatud määruses (EL) 2018/1999 20 . ELi tasandi meetmed on hädavajalikud ja neil on märksa suurem potentsiaal kutsuda esile tõeline pööre, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus.

Proportsionaalsus

Käesolev ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest see ei lähe aastatel 2021–2030 ELi kasvuhoonegaaside heite kulutõhusa vähendamise eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, tagades samal ajal õigluse ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse.

Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi siduv 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Käesolev ettepanek hõlmab suurt osa kõnealusest kasvuhoonegaaside heitest ning selle eesmärgi saavutamiseks muudetakse LULUCFi määrust.

Vahendi valik

Käesoleva ettepaneku eesmärke saab kõige paremini saavutada kehtiva LULUCFi määruse muutmisega, muutes kehtestatud õigusraamistikku, et saavutada liidu suuremad kliimaeesmärgid ning tagada õigusnormide vahetu ja ühtne samaaegne kohaldamine kogu liidus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

LULUCFi määrus jõustus 2018. aastal, kuid seda kohaldatakse alates 2021. aasta algusest, mistõttu seni on tehtud alles esimesi samme selle rakendamise ettevalmistamiseks; selle tegevuse käigus on tulnud ilmsiks mõned rakendamisega seotud probleemid. Muu hulgas näitas liikmesriikide poolt 2019. aasta lõpus esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade 21 analüüs, et LULUCFi sektorit ei käsitata veel liikmesriikide kliimastrateegiate lahutamatu osana. Kõikide liikmesriikide metsade heitkoguse võrdlustasemete kindlaksmääramise protsessis ilmnesid raskused selle keerulise arvestuseeskirja rakendamisel ning suutlikkuse suurendamise meetmed, millega toetatakse paljusid liikmesriike LULUCFi määruse rakendamise ettevalmistamisel, tõid esile probleemid, mis tulenevad lünkadest riiklikes seire- ja aruandlussüsteemides.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Esialgne mõjuhinnang avaldati tagasiside saamiseks 29. oktoobril 2020 neljaks nädalaks ja sellele saadi kokku 93 vastust. Tõendite kogumiseks ja suurema läbipaistvuse tagamiseks korraldas komisjon 13. novembrist 2020 kuni 5. veebruarini 2021 avaliku konsultatsiooni ka iga ettepaneku teemal; LULUCFi määruse muutmist käsitleva konsultatsiooni käigus saadi 235 vastust. Vastuste kohaselt eelistatakse LULUCFi sektoris suuremate sidumiseesmärkide kehtestamist – seda varianti eelistas 45 % vastanutest (peamiselt akadeemilised ringkonnad, ELi kodanikud ja valitsusvälised organisatsioonid). Teisena eelistati maasektori integreeritud eesmärke (35 % vastanutest, peamiselt erasektorist). 20 % vastanutest, enamasti avaliku sektori asutused, eelistas jõupingutuste jagamise määrusega seotud paindlikkusmeedet. Üksikasjalik kokkuvõte esialgse mõjuhinnangu kohta saadud tagasisidest ja avaliku konsultatsiooni tulemustest on esitatud käesoleva ettepaneku mõjuhinnangu 2. lisas.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju kvantitatiivne hindamine põhineb IIASA majandusliku maakasutuse integreeritud mudelitel GLOBIOM ja G4M. Poliitikastsenaariumis (MIX) võetakse arvesse teiste sektorite tõenäolist biomassinõudlust ja lähtutakse ELi pikaajalise strateegia stsenaariumi 1.5TECH eeldustest 22 , 23 . Stsenaariumis MIX prognoositakse, et 2030. aastaks on LULUCFi sektori netoneeldaja samal tasemel kui aastatel 2016–2018. Heite vähendamise või tõhusama sidumise konkreetsete meetmete mõju modelleeriti heitkoguste vähendamise piirkulu kõveratega. Analüüs näitas, et maapõhist kasvuhoonegaaside neeldajat on võimalik märkimisväärselt suurendada suhteliselt väikeste kuludega (5-10 eurot CO2 tonni kohta). Samuti ilmnes, et heitkoguste kulutõhus vähendamine nõuab meetmeid kõigi maakasutusviiside suhtes, nagu metsa majandamise parandamine, metsastamine, metsamaadel raadamise vältimine, maa tootmisest kõrvalejätmine turvasmuldadel ja põllumaa majandamise strateegiate parandamine.

Teavet LULUCFi sektori panuse kohta rohelisse kokkuleppesse saadi teenuslepingu kaudu, mis sõlmiti välisekspertide konsortsiumiga, kes muude ülesannete hulgas käsitles LULUCFi määruse muutmisega seotud probleeme, eesmärke ja võimalusi ning analüüsis liikmesriikide poolt LULUCFi otsuse (529/2013) alusel esitatud aruandeid.

Lisateavet koguti arvukate välisuuringute kaudu, nagu LULUCFi nõuete täimise uuring, kasvuhoonegaaside inventuuride koostamise suutlikkuse suurendamine, süsinikku siduva majandamise prooviuuring jne.

Mõjuhinnang

Eri algatuste mõju hindamisel võeti aluseks integreeritud modelleerimisstsenaariumid, mis kajastavad erinevate poliitikavahendite mõju ettevõtjatele, et tagada 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamisel vastastikune täiendavus, sidusus ja tulemuslikkus.

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang täiendab 2030. aasta kliimaeesmärgi kava toetuseks 2020. aastal koostatud mõjuhinnangu raames tehtud analüüsi. See moodustas analüütilise aluse eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, saavutada maasektoris kliimaneutraalsus 2035. aastaks ja jõuda kogu liidus kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks.

Lisaks on käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang ette valmistatud ja koostatud kooskõlas kohaldatavate parema õigusloome suunistega ning õiguskontrollikomitee soovitustega; õiguskontrollikomitee esitas ettepaneku kohta 19. aprillil 2021 reservatsioonidega positiivse arvamuse. Lõplikku versiooni on õiguskontrollikomitee soovitatud parandused sisse viidud.

   Probleemid ja eesmärgid

Mõju hindamisel määratleti kolm peamist probleemi koos nende põhjuste ja vastavate eesmärkidega.

Esimene probleem on see, et CO2 sidumine on maasektoris viimastel aastatel vähenenud. Põhjuseks on kasvavad raiemahud, mis on seotud puidunõudlusega ja metsade vananemisega, jätkuvad turvasmullast lähtuvad heitkogused, looduskatastroofid ning poliitiliste ja rahaliste stiimulite puudumine. Seega on käesoleva ettepaneku esimene eesmärk see suundumus peatada ja ümber pöörata kooskõlas eesmärgiga saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalne maasektor.

Teine probleem on maasektori ebapiisav integreerimine kliimapoliitikasse, mis on tingitud asjaolust, et põllumajandussektoril ja LULUCFi sektoril puudub ühtne eesmärk, neid käsitletakse kahes erinevas õigusaktis ning need on omavahel seotud paindlikkuseeskirjadega, milles esineb mõningaid puudusi. Vastav eesmärk on tagada õiglane, paindlik ja sidus kliimapoliitika raamistik, et stimuleerida poliitika tulemuslikku kujundamist ja rakendamist ning tõhustada kulutõhusaid ja koostoimelisi leevendusmeetmeid maasektoris. Selle tähtsus on ilmne, kui arvestada suurt potentsiaali suurendada kliimamuutuste leevendamise meetmete ja keskkonnakaitsemeetmete koostoimet seoses maa majandamisega nii põllumajanduse ja metsandusega seotud aladel kui ka looduslikel ja poollooduslikel aladel. Süsinikurikaste ökosüsteemide taastamine ning mulla ja metsade säästev kasutamine aitavad kaasa kliima- ja elurikkuse kriisi lahendamisele.

Kolmas probleem seisneb selles, et kehtivas LULUCFi määruses sätestatud arvestus-, seire- ja aruandluseeskirjade rakendamisel esineb probleeme; näiteks on metsade heitkoguste võrdlustasemete kindlaksmääramine osutunud koormavaks ning LULUCFiga seotud hinnangute täpsus on endiselt puudulik. Sellest probleemist tuleneb eesmärk lihtsustada arvestuseeskirju ja kasutada ära maa seire tehnoloogia ja olemasolevate andmestike pakutavaid võimalusi, et paremini jälgida LULUCFi sektori kliimaalast tulemuslikkust.

   Poliitikavariandid

Lähtudes sellest analüüsist ja teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ esitatud elementidest, kirjeldati mõjuhinnangus kolme poliitikavarianti.

Esimese variandi puhul vaadeldakse alternatiivseid viise riiklike LULUCFi sektori eesmärkide kavandamiseks, eeldades, et LULUCFi sektori ja jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorite vahel paindlikkusmehhanismi ei rakendata. Üks võimalik viis seda teha on lihtsustada majandatava metsamaa puhul arvestuslikku võrdlustaset, kasutades metsa heitkoguse võrdlustaseme asemel ajaloolist keskmist. Teine võimalus on kehtestada ühtne sidumise sihttase, mis põhineb inventuuris esitatud koguheitel ja -sidumisel, ning jagada see liikmesriikide vahel vastavalt hiljutistele heite ja sidumise andmetele ning majandatava maa pindalale; ELi eesmärk seatakse kooskõlas trajektooriga, mis võimaldab maasektoril jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalsuseni.

Teise variandi puhul kehtestataks samuti ühtne sidumise sihttase, mis põhineb esitatud heite ja sidumise andmetel, kuid ELi 2030. aasta sihttase oleks madalam, mis vastab LULUCFi sektori viimase aja tulemustele (s.t aluseks võetaks 2016.–2018. aasta keskmine); lisades võimaluse tekitada LULUCFi sidumiskoguseid jõupingutuste jagamise määruse eesmärkide täitmiseks, luuakse selle variandiga stiimulid LULUCFi eesmärkide ületamiseks, mistõttu võidakse saavutada sidumise tase, mis on kooskõlas 2035. aastaks kliimaneutraalse maasektori suunas liikumise trajektooriga.

Kolmanda variandi puhul ühendatakse põllumajandussektori heide ning LULUCFi sektori heide ja sidumine ühtsesse „maasektori“ sambasse. See valik hõlmab kolme elementi: planeerimisprotsess 2035. aastaks maasektori kliimaneutraalsuse saavutamiseks, riiklikud siduvad eesmärgid maasektori jaoks 2030. aastaks ja riiklikud siduvad eesmärgid maasektori jaoks 2035. aastaks.

Eelistatud variant on kombineerida lihtsustatud ja ambitsioonikamad riiklikud LULUCFi sektori eesmärgid 2030. aastaks (variant 1.2 või variant 2, sõltuvalt jõupingutuste jagamise määruse eesmärkidest) kogu ELi hõlmava eesmärgiga saavutada 2035. aastaks maasektori kliimaneutraalsus. Eelistatud variant hõlmab ka maasektori leevendusmeetmete planeerimise protsessi, riiklikke maaga seotud eesmärke 2035. aastaks, mis kehtestatakse hilisemas etapis, ning ajakohastatud seire- ja aruandlusnõudeid.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Arvestades komisjoni kohustust tagada parem õigusloome, koostati ettepanek kaasavalt, järgides täieliku läbipaistvuse ja sidusrühmade pideva osaluse põhimõtteid.

Põhiõigused

Ettepanekuga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas 24 tunnustatud põhimõtteid. Ettepanek aitab eelkõige kaasa eesmärgile tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse säästva arengu põhimõtte kohaselt, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju liikmesriikide eelarvetele on seotud võimalusega kaubelda ülejäägiga, kui eesmärgid on ületatud, ning vajadusega tagada LULUCFi sektoris kvaliteetne seire ja aruandlus, mis hõlmab näiteks muude poliitikavaldkondade puhul juba kasutatavate ELi programmide (nt Copernicus) ja andmeallikate kasutamist.

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette liikmesriikide poolt määruse (EL) 2018/1999 („energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus“) artikli 26 lõike 4 kohaselt esitatud riiklike inventuuriandmete põhjalik läbivaatamine 2025. aastal. Läbivaatamine võimaldab komisjonil määrata kindlaks liikmesriikide LULUCFi sektori iga-aastased eesmärgid aastateks 2026–2030, võttes aluseks iga liikmesriigi keskmised kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 2021, 2022 ja 2023. Läbivaatamisel ajakohastatakse ka jõupingutuste jagamise määruse kohaselt eraldatud heitkoguste trajektoori aastani 2030 ja muudetakse 2026.–2030. aastaks eraldatud heitkoguseid. Lisaks säilitatakse juhtimismääruses ette nähtud 2027. aasta põhjalik läbivaatamine, et tagada eesmärkide saavutamine. Need ülesanded nõuavad välistöövõtja tuge, mille hinnanguline maksumus on 2 miljonit eurot kummagi läbivaatamise kohta (2025, 2027).

Samuti on vaja teiseseid õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad LULUCFiga seotud toimingute kohta liidu registris ning heitkoguste seire ja aruandluse ja täitmisaruannete kontrollimise kohta. Rakendamine nõuab põhjalikku infotehnoloogilist arendustööd liidu registris tulenevalt uut liiki lubatud heitkoguse ühikutest, mis on seotud LULUCFi sektori ja jõupingutuste jagamise määruse kohaste sektorite vahelise paindlikkusmeetmega, ning uutest osalistest (liikmesriigid).

Lisaks nõuab rakendamine pärast 2026. aastal toimuvat aruandlus- ja vastavusmehhanismi muutust seire ajakohastamist ja tõhustamist Euroopa Keskkonnaameti toel, kasutades Copernicuse programmi raames pakutavaid andmeteenuseid.

Mõju ELi eelarvele on esitatud lisatud finantsselgituses. Infotehnoloogia arendamise ja hangetega seotud valikud peab eelnevalt heaks kiitma Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberturvalisuse nõukogu.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Läbipaistev ja korrapärane aruandlus liikmesriikide kohustuste täitmise kohta ja ranged vastavuskontrollid on peamised elemendid, mis tagavad ELi heite vähendamise pikaajaliste kohustuste eduka täitmise. Algatus tugineb protsessile, mille aluseks on lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning kasvuhoonegaaside heite andmete ja muu kliimateabe läbipaistvuse tugev raamistik, mis on sätestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses (EL) 2018/1999. Komisjon kasutab edusammude korrapäraseks hindamiseks muu hulgas teavet, mille liikmesriigid esitavad energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse alusel. See hõlmab teavet kasvuhoonegaaside heite, poliitika ja meetmete ning prognooside ja kohanemise kohta. Komisjon kasutab seda teavet ka keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamiseks ja keskkonnaalaste tegevusprogrammide seireks. Liikmesriikidelt saadud teavet võidakse täiendada süstemaatiliste atmosfäärivaatluste – nii kohapealsete vaatluste kui ka kaugseire (nt Copernicuse) andmetega.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandussektori heite ja sidumise seire ja aruandluse parem kvaliteet muutub senisest veelgi olulisemaks seoses ELi netoheite vähendamise eesmärgi kehtestamisega kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes esitatud arvude alusel. Väga tähtis on ka sidusus teiste ELi poliitikavaldkondadega, mis samuti tuginevad maa seirele, nagu ühine põllumajanduspoliitika, elurikkuse poliitika ja taastuvenergia direktiiv; see võimaldab saavutada märkimisväärse sünergia haldamise ja kulude seisukohast. Tänu maa seire tehnoloogia arengule on rohkesti võimalusi maakasutuse muutuste jälgimiseks väikeste kuludega ja õigeaegselt (nt kasutades kaugseirel põhinevaid meetodeid, sealhulgas Copernicuse Sentineli satelliite või kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid). Õigeaegsed kogu ELi hõlmavad digitaalsed geograafilised andmed mitte ainult ei hõlbusta aruandlust kasvuhoonegaaside kohta, vaid suunavad ka leevendusmeetmeid valdkondadesse, kus on kõige suurem heitkoguste vähendamise potentsiaal, ning hõlbustavad üldisemalt keskkonnameetmeid, elurikkuse kaitset, looduskaitset ja maakasutuse planeerimist. Seepärast on väga oluline ajakohastada LULUCFi määruses seiremeetodit, seeläbi luues kõigile liikmesriikidele võrdsed võimalused võrreldavate ja standardsete meetodite kasutamiseks olemasolevate vahendite ja tehnoloogia abil, ning tagades, et kasutusele võetakse parimad seiretavad.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kõige olulisemad muudatused LULUCFi sektorit reguleerivas raamistikus, mis aitavad saavutada liidu suuremaid kliimaeesmärke, puudutavad järgmisi artikleid.

Artikkel 2. Kohaldamisala

Algne kohaldamisala, mis hõlmab kõnealuses artiklis sätestatud maa-arvestuskategooriaid, kehtib muudetud määruse kohaselt üksnes aastatel 2021–2025. Majandatavad märgalad kuuluvad muudetud määruse kohaldamisalasse aastatel 2021–2025 ainult nende liikmesriikide puhul, kes teatasid selle kategooria kasutamise kavatsusest 31. detsembriks 2020 (seda tegid vaid kaks liikmesriiki).

Aastatel 2026–2030 põhineb kohaldamisala otseselt määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes sisalduvatel heite ja sidumise andmetel ning kajastab täpselt aruandluskategooriaid, mis on esitatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussuuniste kohasel ühtsel aruandlusvormil (nt turbaalad ja turba kaevandamine hõlmatakse aruandluskategooriaga „märgalad“).

Viimase lõikega kehtestatakse maakasutuse ja muu kui CO2 heitega põllumajanduse ühendsektori kohaldamisala alates 2031. aastast, mis samuti kajastab ühtse aruandlusvormi kohaseid aruandluskategooriaid.

Artikkel 4. Kohustused ja eesmärgid

Algses artiklis 4 kasutati mõistet „kohustused“ kohustuse väljendamiseks ilma konkreetse arvulise eesmärgita. Uues artiklis 4 „Kohustused ja eesmärgid“ kajastatakse kolme perioodi.

Kohustused aastatel 2021–2025

Praeguste eeskirjade kohaselt kohustuvad liikmesriigid tagama, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa sidumist, arvutatuna kohaldamisalasse (artikli 2 lõige 1) kuuluvate arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana (nn negatiivse saldo keeld). Neid kohustusi kohaldatakse üksnes muudetud määruse kohaldamise esimesel perioodil, s.t aastatel 2021–2025.

Liikmesriikide eesmärgid aastatel 2026–2030

Seoses ajavahemikuga 2026–2030 seatakse eesmärk saavutada liidus 2030. aastaks 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni netosidumine, tuginedes 2016., 2017. ja 2018. aasta kasvuhoonegaaside inventuurile. Liidu 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni netosidumise eesmärk jagatakse liikmesriikide vahel, määrates kindlaks siduvad riiklikud minimaalse netosidumise eesmärgid 2030. aastaks, mis sätestatakse IIa lisas esitatud tabelis.

Hiljutiste andmete kasutamise kasuks räägivad kaks kaalutlust. Esiteks peaks trajektoori alguspunkt olema võimalikult lähedal täitmisperioodile – sellel on tehniline mõju, mis välistab võrdlusaluse, näiteks metsa heitkoguse võrdlustaseme kindlaksmääramise vajaduse. Teiseks on 2023. aastal esitatavad LULUCFi sektori inventuuriandmed esimesed, mille suhtes kohaldatakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse tingimusi ning mis vastavad seega kõrgemale standardile. Esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjaliku läbivaatamise tulemuste põhjal võtab komisjon 2025. aastal vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks liikmesriikide individuaalsed iga-aastased eesmärgid, mis põhinevad heite ja sidumise tõendatud andmetel aastate 2021, 2022 ja 2023 kohta. Seega määratakse kõige uuemate läbivaadatud andmete alusel kindlaks 2026.–2029. aasta eesmärkide trajektoor kuni 2030. aastaks seatud riiklike netosidumise eesmärkide saavutamiseni.

2030. aasta eesmärk on lähtepunktiks maasektori 2030.–2050. aasta trajektooril kogu majandust hõlmava kliimaneutraalsuseni jõudmiseks ja võimaldab jälgida edusamme 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheite saavutamisel.

Kohustus saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus

Alates 2031. aastast hõlmab LULUCFi sektor põllumajandussektori muud kui CO2 heidet ning muudetud määrusega seatakse eesmärk saavutada ühendsektoris kogu liitu hõlmava kasvuhoonegaaside heite ja sidumise mõttes kliimaneutraalsus hiljemalt 2035. aastaks, vähendades netoheidet selleks ajaks nullini ja saavutades seejärel negatiivse heite. Liikmesriigid on kohustatud andma oma panuse ühise eesmärgi saavutamisse ja kirjeldama 2024. aasta juuniks ajakohastatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, kuidas nad kavatsevad seda eesmärki saavutada. Esitatud kavasid arvesse võttes teeb komisjon 2025. aasta lõpuks ettepaneku liikmesriikide eesmärkide ja kogu ELi hõlmavate meetmete kohta 2030. aasta järgseks perioodiks. Liikmesriikide 2030. aasta järgsete individuaalsete eesmärkide kohta koostatakse mõjuhinnang ja uus seadusandlik ettepanek.

Alates 2036. aastast peab ühendsektor veelgi suurendama CO2 sidumist, et tasakaalustada järelejäävaid heitkoguseid teistes sektorites; seejuures tuginetakse tugevale CO2 sidumise sertifitseerimissüsteemile. See poliitikaraamistik võiks hakata järk-järgult ühendama maasektorit muude sektoritega (lisaks põllumajandusele), kus heite vähendamise võimalused on ammendatud või kus on saavutatud heite vähenemine näiteks enam kui 90 % võrra. Seega säiliks stiimul CO2 sidumise pidevaks suurendamiseks ühendsektoris kuni 2050. aastani.

Artikkel 9. Puittoodete arvestus

Teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ osutatakse algatustele, mis on seotud süsinikku siduva majandamisega ja süsiniku sidumise sertifitseerimisega, mida tuleks enne 2030. aastat üha enam kasutada. Seega tuleb edendada selliseid uusi ärimudeleid CO2 sidumise suurendamiseks, maakasutajad aga peavad samal ajal tegema vajalikke jõupingutusi, et vältida süsinikuvarude edasist vähenemist, eriti mullas.

Ettepanekuga kehtestatakse selgem tee uute toodete (ehitusmaterjalid, kiud/polümeerid) arvessevõtmiseks ja kujundatakse ümber artikli mõte, et see toimiks CO2 sidumise sertifitseerimise sissejuhatusena, kusjuures puittooted on üks näide vastavatest toodetest.

Artikkel 12. Üldised paindlikkusmeetmed

Muudetud määruse kohaselt ei ole liikmesriikidel ajavahemiku 2021–2025 lõpus enam võimalik heidet ületavat sidumist üle kanda. Muudatusega tagatakse siiski, et osa liikmesriikide heidet ületavast sidumisest eraldatakse ajavahemiku 2021–2025 lõpus teise perioodi (2026–2030) jaoks kehtestatud paindlikkusmehhanismile (vt lisatud uus artikkel 13b).

Lisaks on liikmesriigid kohustatud teatama kauplemisest saadud tulu kasutamisest ja neilt eeldatakse selle reinvesteerimist kliimaprojektidesse.

Artikkel 13. Majandatava metsamaa paindlikkusmeede

Praeguse artikli 13 kohaldamine piirdub aruandeperioodiga 2021–2025, kusjuures kogu kasutatav paindlikkus moodustab osa paindlikkusmeetme kohasest ülejäägist, mida liikmesriigid ajavahemikul 2021–2025 artikli 13 kohaselt ära ei kasutanud.

Pärast esimest perioodi on oodata ülejääki, arvestades, et metsapõhine netosidumine ületab suuremates liikmesriikides praegu märkimisväärselt vastuvõetud metsa heitkoguse võrdlustasemeid. Seega täidavad peaaegu kõik metsarikkad liikmesriigid tõenäoliselt oma LULUCFi määruse kohased kohustused aastateks 2021–2025, ilma et neil oleks vaja paindlikkusmeedet kasutada. Seetõttu on tõenäoline, et märkimisväärne osa olemasolevast paindlikkusest jääb kasutamata ja seda saab kasutada uue mehhanismi jaoks, millega kasutamata majandatava metsamaa kompensatsioon jaotatakse ümber looduslikest häiringutest mõjutatud liikmesriikidele.

Lisaks jäetakse välja praegune säte, mis käsitleb Soome jaoks ette nähtud eraldi paindlikkusmeedet, ja see asendatakse muudetud määruse artikliga 13a.

Artikkel 13a. Täiendavad kompensatsioonid

Sarnaselt artikliga 13 piirdub selle artikli kohaldamine esimese täitmisperioodiga (2021–2025) ja see kehtestatakse peamiselt selleks, et vältida ebaselgust Soomega seotud eraldi paindlikkusmeetme ulatuse tõlgendamisel.

Muudatusega täpsustatakse, et kompenseerida võib 5 miljonit CO2-ekvivalenttonni, s.t pool seni ette nähtud kogusest, kuna artiklit kohaldatakse ainult 2025. aasta lõpuni. Lisaks kehtib metsamaa puhul, mis on esitatud teabe kohaselt muudetud muuks maaks, kompenseerimise võimalus 2017. aasta lõpuni. Kompensatsiooni lubatakse kasutada üksnes 2021.–2025. aasta kohustuse täitmiseks, tagades, et ülejääki ei kasutata kauplemiseks ega kanta üle järgmisse perioodi (2026–2030).

Artikkel 13b. Maakasutuse paindlikkusmehhanism aastateks 2026–2030

Kuna üleminek aruandluspõhisele riiklikule eesmärgile muudab praeguse artikli 10 (Looduslike häiringute arvestus) ja artikli 13 (Majandatava metsamaa paindlikkusmeede) alates 2025. aastast ülearuseks, kehtestatakse muudetud määrusega aastateks 2026–2030 uus paindlikkusmehhanism, et aidata liikmesriikidel tulla toime sektorit iseloomustava ebakindlusega, mis eelkõige tuleneb looduskatastroofidest. See toimib praeguse artikliga 13 sarnaste põhimõtete kohaselt, ent kohaldamisala laiendatakse metsamaalt kogu eesmärkide saavutamise seisukohast olulisele maa-alale. Mehhanism võimaldab korvata kahjuritest, tulekahjudest ja tormidest tingitud ootamatut netosidumise vähenemist kõikides maakategooriates, mitte ainult metsas, tingimusel et liikmesriigid esitavad selged tõendid kooskõlas kehtivate kriteeriumidega (VI lisa).

Uued elemendid (võrreldes algse artikliga 13) on järgmised.

Aastatel 2026–2030 võib paindlikkusmehhanismi ühikuid kasutada selleks, et hõlmata igas liikmesriigis kogu vahe eesmärgi ja aruandluse vahel ning mitte ainult metsamaa puhul.

Ajavahemiku 2026–2030 osas 2032. aastal kasutatav paindlikkus moodustab poole VII lisas sätestatud maksimaalsest kogusest ehk 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni.

Kasutamata koguse võib komisjoni otsusega ja registri kaudu ümber jaotada teistele liikmesriikidele, kui nende vastavat vajadust, mis tuleneb eelkõige looduslikest häiringutest, tõendatakse kooskõlas VI lisas sätestatud põhimõtetega ja see vajadus ületab liikmesriikidele VII lisas määratud taset.

Artikkel 13c. Eesmärkide juhtimine

Seoses üleminekuga iga-aastastele riiklikele netosidumise eesmärkidele aastateks 2026–2030 võetakse kasutusele sarnased põhimõtted, mis on sätestatud jõupingutuste jagamise määruse (EL) 2018/842 kohases vastavusraamistikus, näiteks trahv eesmärgi täitmata jätmise eest (2030. aasta eesmärgist puudu jääv kogus pluss 8 %), mida rakendatakse seoses järgmise eesmärgi / eraldatava heitkoguse kindlaksmääramisega pärast 2030. aastat. Kui liikmesriik ei täida teise täitmisperioodi lõpuks oma 2030. aasta eesmärki hoolimata teiselt liikmesriigilt ülekandmise ja paindlikkusmehhanismi asjakohase osa kasutamise võimalusest, lisatakse 2031. aastaks kindlaks määratud eesmärgile vahe 2030. aasta eesmärgi ja 2030. aastaks tegelikult saavutatud netoheite vähenemise vahel.

Määruse (EL) 2018/1999 muutmine

Määrust (EL) 2018/1999 25 muudetakse koos määrusega (EL) 2018/841, kuna see sisaldab eeskirju, mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heite ja sidumise seiret ja aruandlust ning liikmesriikide poolt määruse (EL) 2018/841 kohaste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimist.

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 muudatuse kohaselt tuleb riiklikes energia- ja kliimakavades kajastada aastateks 2026–2030 kehtestatud riiklikud eesmärgid ja kohustus saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus. Artikli 38 muudatus võimaldab riiklikud inventuuriandmed 2025. aastal põhjalikult läbi vaadata, et kehtestada liikmesriikide iga-aastased riiklikud eesmärgid ajavahemikuks 2026–2030. Lisaks kehtestatakse V lisa 3. osa muudatusega meetmed, millega suurendatakse LULUCFi sektoris kasvuhoonegaaside heite ja sidumise seire ja aruandluse täpsust.

2021/0201 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 26 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 27 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 2016. aasta novembris. Selle osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega.

(2)Kliima ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, mille komisjon võttis vastu 11. detsembril 2019 28 . Euroopa rohelise kokkuleppe vajalikkus ja väärtus on üksnes kasvanud, võttes arvesse COVID-19 pandeemia väga suurt mõju liidu kodanike tervisele ja majanduslikule heaolule.

(3)Oma ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustuses, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 17. detsembril 2020, 29 võttis liit kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu majanduses kokku kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 30 on liit sätestanud õigusaktides eesmärgi saavutada 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka liidu siduv kohustus vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamisele peaksid kaasa aitama kõik majandussektorid, sealhulgas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor. Netosidumise panus liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamisse on piiratud 225 miljoni CO2-ekvivalenttonniga. Kooskõlas eesmärgiga suurendada 2030. aastaks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris CO2 netoeemaldamist tasemeni, mis ületab 300 miljonit CO2-ekvivalenttonni, kinnitas komisjon seoses määrusega (EL) 2021/1119 vastavas avalduses taas oma kavatsust teha ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 31 läbivaatamiseks.

(5)Selleks et aidata saavutada suuremat eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet mitte vähemalt 40 %, vaid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tuleks igale liikmesriigile kehtestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori jaoks siduvad iga-aastased netosidumise eesmärgid ajavahemikul 2026–2030 (analoogselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 32 alusel aastaks sätestatud heitkogustega), mille tulemusel oleks kogu liidu netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni. Metoodikas, mida kasutatakse 2030. aasta riiklike eesmärkide kindlaksmääramiseks, tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi esitatud 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmist kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist ning kajastada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori praeguseid leevendusmeetmeid ning iga liikmesriigi osa liidus olevast majandatavast maa-alast, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi suutlikkust parandada oma tulemuslikkust kõnealuses sektoris kliimat ja bioloogilist mitmekesisust toetavate maamajandamistavade või maakasutuse muutuste kaudu.

(6)Kasvuhoonegaaside netosidumise kohustuslikud iga-aastased eesmärgid tuleks iga liikmesriigi jaoks kindlaks määrata lineaarse trajektoori alusel. Trajektoor peaks algama 2022. aastal, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aastal teatatud kasvuhoonegaaside heite keskmise, ning lõppema 2030. aastal kõnealuse liikmesriigi jaoks seatud eesmärgi juures. Selliste liikmesriikide jaoks, kes täiustavad oma heite ja sidumise arvutamise metoodikat, tuleks kasutusele võtta tehnilise paranduse mõiste. Asjaomase liikmesriigi eesmärgile tuleks lisada tehniline parandus, mis vastab mõjule, mida metoodika muutmine avaldab eesmärkide saavutamisele ja liikmesriigi jõupingutustele nende eesmärkide saavutamiseks, et tagada keskkonnaalane terviklikkus.

(7)17. septembri 2020. aasta teatises, mis käsitleb Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamist, 33 esitati võimalus kombineerida põllumajanduses tekkivate muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heide maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori netosidumisega ning luua seega uue regulatsiooniga maakasutussektor. Selline kombineerimine võib suurendada koostoimet maakasutusel põhinevate leevendusmeetmete vahel ning võimaldada lõimitumat poliitika kujundamist ja rakendamist riigi ja liidu tasandil. Selleks tuleks tugevdada liikmesriikide kohustust esitada maakasutussektori kohta lõimitud leevenduskavad.

(8)Maakasutussektoris on potentsiaal muutuda 2035. aastaks kulutõhusal viisil kiiresti kliimaneutraalseks ning seejärel võimaldada siduda kasvuhoonegaase rohkem kui tekib nende heidet. Ühine kohustus saavutada ELi tasandil 2035. aastaks maakasutussektoris kliimaneutraalsus võib pakkuda vajalikku planeerimiskindlust, et edendada maakasutusel põhinevaid leevendusmeetmeid lühikese aja jooksul, võttes arvesse, et nende meetmete soovitud leevendustulemusteni jõudmiseks võib kuluda palju aastaid. Peale selle prognoositakse, et maakasutussektor muutub 2050. aastal ELi kasvuhoonegaaside voogude profiilis suurimaks sektoriks. Seepärast on eriti oluline siduda see sektor trajektooriga, mille abil suudetakse 2050. aastaks tulemuslikult saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide. Liikmesriigid peaksid esitama 2024. aasta keskpaigaks oma ajakohastatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 34 artikliga 14. Kavad peaksid sisaldama asjakohaseid meetmeid, millega iga liikmesriik aitab kõige paremini kaasa ühisele eesmärgile saavutada ELi tasandil 2035. aastal maakasutussektori kliimaneutraalsus. Nende kavade alusel peaks komisjon pakkuma välja riiklikud eesmärgid, millega tagatakse, et maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kogu liitu hõlmav kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine ning põllumajandussektori muu kui CO2-heide on 2035. aastaks vähemalt tasakaalus. Erinevalt ELi tasandi eesmärgist saavutada 2035. aastaks maakasutussektori kliimaneutraalsus, on sellised riiklikud eesmärgid iga liikmesriigi suhtes siduvad ja täitmisele pööratavad.

(9)Määruse (EL) 2018/841 artiklites 6, 7, 8 ja 10 sätestatud arvestuseeskirjade eesmärk oli määrata kindlaks, mil määral võisid maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori leevendusmeetmed aidata saavutada ELi 2030. aasta eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 40 %, arvestades et see eesmärk ei hõlmanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ega metsanduse sektorit. Kõnealuse sektori õigusraamistiku lihtsustamiseks ei tuleks kehtivaid arvestuseeskirju pärast 2025. aastat kohaldada ning liikmesriikide riiklike eesmärkide täitmist tuleks kontrollida teatatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise alusel. Sellega tagatakse metoodiline järjepidevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ 35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842 36 ning see, et määratakse kindlaks uus eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %, mis hõlmab ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit.

(10)Kasvuhoonegaaside sidumise suurendamiseks vajavad üksikud põllumajandustootjad või metsamajandajad otsest stiimulit säilitada oma maal ja metsades rohkem süsinikku. Kuni 2030. aastani tuleb üha enam kasutusele võtta uusi ärimudeleid, mis põhinevad süsinikku siduva majandamise stiimulitel ja süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimisel. Sellised stiimulid ja ärimudelid parandavad kliimamuutuste leevendamist biomajanduses, sealhulgas vastupidavate puittoodete kasutamise kaudu, vastates täielikult ökoloogilistele põhimõtetele, mis edendavad elurikkust ja ringmajandust. Seega tuleks lisaks puittoodetele kasutusele võtta uued CO2 säilitamise toodete kategooriad. Maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja majanduskasvule aitavad kaasa uued ärimudelid ning põllumajandus- ja maamajandamistavad, millega tõhustatakse sidumist. Samuti tekitavad need võimalusi uute töökohtade loomiseks ning stimuleerivad asjakohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist.

(11)Võttes arvesse iga liikmesriigi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori eripära ning asjaolu, et liikmesriigid peavad oma riiklike siduvate eesmärkide saavutamiseks oma tulemuslikkust suurendama, peaks liikmesriikidele jääma teatav paindlikkus, mis hõlmab ülejääkidega kauplemist ja metsaspetsiifiliste paindlikkusmeetmete laiendamist, järgides samal ajal eesmärkide keskkonnaalase terviklikkuse põhimõtet.

(12)Praeguste arvestuseeskirjade kohaldamise lõpetamine pärast 2025. aastat tekitab vajaduse alternatiivsete sätete järele seoses selliste looduslike häiringutega nagu tulekahjud, kahjurid ja tormid, et tulla toime looduslikest protsessidest või kliimamuutustest tingitud ebakindlusega maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris. Looduslike häiringutega seotud paindlikkusmehhanism peaks olema liikmesriikidele kättesaadav 2032. aastal, tingimusel et nad on ammendanud kõik muud nende käsutuses olevad paindlikkusmeetmed ja kehtestanud asjakohased meetmed, et vähendada oma maa haavatavust selliste häiringute suhtes, ning et liit on saavutanud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2030. aasta eesmärgi.

(13)Koos kasvuhoonegaaside sidumist käsitlevate kohustuslike riiklike iga-aastaste eesmärkide kehtestamisega, mis põhinevad alates 2026. aastast teatatud kasvuhoonegaaside heitel ja sidumisel, tuleks sätestada eesmärkide täitmise eeskirjad. Määruses (EL) 2018/842 sätestatud põhimõtteid tuleks kohaldada mutatis mutandis, kusjuures mittetäitmise eest määratav karistus arvutatakse järgmiselt: 108 % erinevusest määratud eesmärgi ja asjaomasel aastal teatatud netosidumise vahel lisatakse liikmesriigi järgmisel aastal esitatud kasvuhoonegaaside heite näitajale.

(14)Selleks et tagada ühetaolised tingimused määruse (EL) 2018/841 nende sätete rakendamiseks, millega kehtestatakse liikmesriikidele aastaks eesmärgiks seatud heitkogused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 37 .

(15)Selleks et kehtestada liikmesriikide jaoks kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärgid ajavahemikuks 2026–2030, peaks komisjon tegema põhjaliku läbivaatamise, et kontrollida kasvuhoonegaaside inventuuri 2021., 2022. ja 2023. aasta andmeid. Selleks tuleks 2025. aastal teha põhjalik läbivaatamine lisaks põhjalikele läbivaatamistele, mida komisjon peab tegema 2027. ja 2032. aastal kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 38.

(16)Aruandluspõhiste eesmärkide muutmise tõttu tuleb kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnata suurema täpsusega. Lisaks nõutakse komisjoni teatistega, mis käsitlevad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030, 38 strateegiat „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks 39 ning ELi metsastrateegiat 40 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/2001 41 ning komisjoni teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ 42 maa tõhusamat seiret, et aidata seeläbi kaitsta ja suurendada looduspõhise süsiniku sidumise vastupidavust kogu liidus. Heite ja sidumise seiret ja aruandlust tuleb ajakohastada, kasutades liidu programmide, näiteks Copernicuse raames kättesaadavat kõrgetasemelist tehnoloogiat ning ühise põllumajanduspoliitika alusel kogutud digitaalseid andmeid, samuti rohe- ja digipööret innovatsioonivaldkonnas.

(17)Kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist mõjutavad oodatavad inimtekkelised muutused mere- ja mageveekeskkonna kasutamises, näiteks avamereenergia kasutamise kavandatud laiendamine, vesiviljelustoodete tootmise võimalik suurenemine ja suurenev looduskaitse ELi elurikkuse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Praegu ei sisaldu need heitkogused ja sidumine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni standardsetes aruandlustabelites. Pärast aruandlusmetoodika vastuvõtmist kaalub komisjon käesoleva määruse artikli 17 lõike 2 kohasel läbivaatamisel aruandlust edusammude, analüüsi teostatavuse ning aruandluse mere- ja mageveekeskkonnale laiendamise mõju kohta, tuginedes uusimatele teaduslikele tõenditele kõnealuste voogude kohta.

(18)Seepärast tuleks määrusi (EL) 2018/841 ja (EL) 2018/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2018/841 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

                     Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

a)    maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit käsitlevaid liikmesriikide kohustusi, mis aitavad saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikus 2021–2025;

b)    maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestust ning selle kontrollimist, kas liikmesriigid täidavad punkti a kohaseid ajavahemiku 2021–2025 kohustusi;

c)    liidu eesmärki kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030;

d) liikmesriikide eesmärke kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030;

e)    liikmesriikide kohustusi võtta vajalikke meetmeid, et saavutada liidus 2035. aastaks ühiselt kliimaneutraalsus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, sealhulgas põllumajandussektori muu kui CO2-heide.“

(2)Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 43 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2021–2025 järgmistes maa-arvestuskategooriates:

a) maakasutuseks on märgitud põllumaast, rohumaast, märgaladest, asulatest või muust maast metsamaaks muudetud maa (edaspidi „metsastatud maa“);

b) maakasutuseks on märgitud metsamaa, mis on muudetud põllumaaks, rohumaaks, märgaladeks, asulateks või muuks maaks (edaspidi „raadatud maa“);

c) maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav põllumaa“):

i)    põllumaaks jääv põllumaa;

ii)    põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asulad või muu maa;

iii)    märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud põllumaa;

d) maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav rohumaa“):

i)    rohumaaks jääv rohumaa;

ii)    rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asulad või muu maa;

iii)    märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud rohumaa;

e) maakasutuseks on märgitud metsamaaks jääv metsamaa (edaspidi „majandatav metsamaa“);

f)    kui liikmesriik on teatanud komisjonile 31. detsembriks 2020 oma kavatsusest lisada selline maakasutus artikli 4 lõike 1 kohaste kohustuste kohaldamisalasse, siis maakasutus, milleks on märgitud üks järgmisest („majandatav märgala“):

   märgalaks jääv märgala,

   märgalaks muudetud asulad või muu maa või

   asulateks või muuks maaks muudetud märgala.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2026–2030 järgmistes maa-aruandluskategooriates ja/või sektorites:

a) metsamaa;

b) põllumaa;

c) rohumaa;

d) märgalad;

e) asulad;

f) muu maa;

g) puittooted;

h) muu;

i) saasteainete sadestumine atmosfäärist;

j) lämmastiku leostumine ja äravool.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud alates 2031. aastast liikmesriikide territooriumil lõike 2 punktides a–j loetletud maakategooriates ja järgmistes sektorites:

a) soolesisene fermentatsioon;

b) sõnnikukäitlus;

c) riisikasvatus;

d) põllumajandusmaad;

e) savannide tahtlik põletamine;

f) põllumajandusjääkide põletamine põllul;

g) lupjamine;

h) karbamiidi kasutamine;

i) muud süsinikku sisaldavad väetised;

j) muu.“

(3)Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

Artikkel 4

               Kohustused ja eesmärgid

1. Ajavahemikul 2021–2025 tagab liikmesriik artiklites 12, 13 ja 13a sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa kasvuhoonegaaside sidumist, arvutatuna tema territooriumil asuvate, artikli 2 lõikes 1 osutatud kõigi maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana.

2. Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2-ekvivalenttonni liikmesriikide käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärkide summana ning see põhineb liidu kasvuhoonegaaside inventuuri 2016., 2017. ja 2018. aasta andmete keskmisel.

Iga liikmesriik tagab, et artiklites 12, 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates igal aastal ajavahemikul 2026–2030 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastane summa piirmäära, mis on kehtestatud lineaarse trajektooriga, mis lõpeb 2030. aastal asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisas sätestatud eesmärgi juures. Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased eesmärgid iga aasta kohta ajavahemikul 2026–2029 CO2-ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel. Liikmesriikidele IIa lisas seatud eesmärkide summana väljendatud 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse netosidumise suhtes võib kohaldada tehnilist parandust, kui metoodika on liikmesriikides muutunud. Liikmesriikide eesmärkidele lisatava tehnilise paranduse kindlaksmääramise meetod sätestatakse nendes rakendusaktides. Kõnealuste rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.

Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 16a osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

4. Eesmärk on viia artikli 2 lõike 3 punktides a–j loetletud sektorites kogu liitu hõlmavad kasvuhoonegaaside netoheitkogused 2035. aastaks nullini ja pärast seda saavutada liidus negatiivsed heitkogused. Liit ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et võimaldada 2035. aastaks seatud eesmärk ühiselt saavutada.

Komisjon teeb 31. detsembriks 2025 ja võttes aluseks lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mille iga liikmesriik on esitanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt 30. juuniks 2024, ettepanekud iga liikmesriigi panuse kohta heite netovähendamisse.“

(4)Artikli 6 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Liikmesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, mis arvutatakse kui ajavahemiku 2021–2025 iga aasta koguheide ja kogusidumine.

2. Erandina artikli 5 lõikest 3 ja hiljemalt 2025. aastal, võib liikmesriik juhul, kui maakasutus on muudetud põllumaast, rohumaast, märgalast, asulatest või muust maast metsamaaks, 30 aastat pärast kõnealuse muutmise kuupäeva muuta sellise maa liigitust metsamaaks muudetud maast metsamaaks jäävaks metsamaaks, kui selline muudatus on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste kohaselt nõuetekohaselt põhjendatud.“

(5)Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik arvestab majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

2. Liikmesriik arvestab majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

3. Ajavahemikul 2021–2025 arvestab iga liikmesriik, kes võtab majandatavat märgala oma kohustuste täitmisel arvesse, majandatavast märgalast tulenevat heidet ja selle sidumist järgmiselt: selle ajavahemiku heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.“

(6)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik arvestab majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega asjaomase liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme.“;

(b)lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2018 ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestuskava, sealhulgas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme.“;

(c)lõiked 7, 8, 9 ja 10 asendatakse järgmistega:

„7. Vajaduse korral edastavad liikmesriigid komisjonile 31. detsembriks 2019 tehniliste hindamiste ja asjakohasel juhul tehniliste soovituste põhjal oma läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed ajavahemiku 2021–2025 kohta. Komisjon avaldab liikmesriikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed.

8. Liikmesriikide esitatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete, käesoleva artikli lõike 6 kohase tehnilise hindamise ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõike 7 kohaselt esitatud läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme alusel võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025.

9. Kui liikmesriik ei esita oma metsa heitkoguse võrdlustaset komisjonile käesoleva artikli lõikes 3 ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud kuupäevadeks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustase, mida asjaomane liikmesriik peab kohaldama ajavahemikul 2021–2025, võttes aluseks kõik käesoleva artikli lõike 6 kohased tehnilised hindamised.

10. Lõigetes 8 ja 9 osutatud delegeeritud õigusaktid ajavahemiku 2021–2025 kohta võetakse vastu hiljemalt 31. oktoobril 2020.“

(7)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

CO2 säilitamise tooted“;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi CO2 säilitamise toodete, sh puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsil, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.“

(8)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Ajavahemiku 2021–2025 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“). Taustataset arvutatakse kooskõlas käesoleva artikli ja VI lisaga.“;

(b)lõike 2 punktis b asendatakse arv „2030“ arvuga „2025“.

(9)Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

(a)pealkiri asendatakse järgmisega:

Paindlikkusmeetmed ja juhtimine“;

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

(c)„1. Liikmesriik võib kasutada

a) artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning

b) artiklites 13 ja 13b sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, et täita artiklis 4 sätestatud kohustust.

Soome võib lisaks esimese lõigu punktides a ja b osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohaseid lisakompensatsioone.“

(10)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3 jäetakse välja;

(b)lisatakse lõiked 5 ja 6:

„5. Liikmesriigid võivad kasutada lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu kliimamuutuste vastu võitlemiseks liidus või kolmandates riikides ning teavitavad komisjoni kõigist sellistest võetud meetmetest.

6. Lõike 2 kohane loovutamine võib tuleneda kasvuhoonegaaside heite vähendamise projektist või programmist, mis viiakse läbi müüjaks olevas liikmesriigis ja mida rahastab vastuvõttev liikmesriik, tingimusel et välditakse topeltarvestust ja tagatakse jälgitavus.“

(11)Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

Artikkel 13

Majandatava metsamaa paindlikkusmeede

„1. Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab ajavahemikul 2021–2025 artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib see liikmesriik kasutada artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.

2. Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus arvutusest tulenev heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine; ning

b) koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.

Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

3. Lõikes 2 osutatud kompensatsioon võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi metsa heite võrdlustasemega, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heite võrdlustasemega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.“

(12)Lisatakse artikkel 13a:

„Artikkel 13a

Lisakompensatsioonid

1. Soome võib ajavahemikul 2021–2025 kompenseerida kuni 5 miljonit tonni CO2-ekvivalenti arvestuslikku heidet maa-arvestuskategooriates „majandatav metsamaa“, „raadatud maa“, „majandatav põllumaa“ ja „majandatav rohumaa“, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) Soome on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või vajaduse korral tõhustamine;

b) koguheide liidus ei ületa ajavahemikul 2021–2025 kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.

Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punkti b esimeses lõigus, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklites 12 ja 13 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

2. Lisakompensatsioonid piirduvad järgmisega:

a) summa, mis ületab majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, mida Soome saab kasutada ajavahemikul 2021–2025 vastavalt artiklile 13;

b) heide, mis tuleneb metsamaa varasemast muutmisest muuks maakasutuskategooriaks, mis toimus hiljemalt 31. detsembril 2017;

c) vastavus artiklile 4.

3. Lisakompensatsioone ei või loovutada vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 või määruse (EL) 2018/842 artiklile 7.

4. Lõikes 1 osutatud 5 miljoni CO2-ekvivalenttonni suuruse koguse eest kasutamata lisakompensatsioonid tühistatakse.

5. Põhihaldaja teeb käesoleva artikli lõike 2 punkti a ning lõigete 3 ja 4 täitmiseks vajalikud toimingud määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris.“

(13)Lisatakse artikkel 13b:

„Artikkel 13b

Maakasutuse paindlikkusmehhanism ajavahemikuks 2026–2030

1. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris luuakse maakasutuse paindlikkusmehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2-ekvivalenttonni, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Paindlikkusmehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 osutatud paindlikkusmeetmetele.

2. Kui ajavahemikul 2026–2030 on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aastase summa ning vastava eesmärgi vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib kõnealune liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud paindlikkusmeedet, et täita oma artikli 4 lõike 2 kohane eesmärk.

3. Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud arvutuse tulemus positiivne, on asjaomasel liikmesriigil õigus ülemäärane heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud ajakohastatud lõimitud riiklikusse energia- ja kliimakavasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja reservuaaride kaitse või vajaduse korral tõhustamine ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;

b) liikmesriik on ammendanud kõik muud käesoleva määruse artikli 12 või määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõike 1 kohased paindlikkusmeetmed;

c) liidus on ajavahemikul 2026–2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning liidu eesmärgi [310 miljonit CO2-ekvivalenttonni netosidumist] vahe negatiivne.

Hinnates, kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud punkti c esimeses lõigus, teeb komisjon looduslike häiringute mõju alusel ja liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud teavet kasutades kindlaks, kas lisada 20 % netosidumisest, mida liikmesriigid ajavahemikust 2021–2025 üle ei ole kandnud. Samuti tagab komisjon kõnealuses hinnangus, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa võib hõlmata üksnes neeldajaid, mida arvestatakse heitena võrreldes liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud käesoleva määruse IIa lisas, ning see ei tohi ületada 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, mida arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi eesmärgiga, mis on sätestatud IIa lisas, kuni VII lisas ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud, teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.“

(14)Lisatakse artikkel 13c:

„Artikkel 13c

Eesmärkide juhtimine

Kui liikmesriigis ületab läbivaadatud kasvuhoonegaaside heide ja sidumine 2032. aastal selle liikmesriigi mis tahes aasta eesmärki ajavahemiku 2026–2030 jooksul, võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, kohaldatakse järgmist meedet:

kooskõlas artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega lisatakse kasvuhoonegaaside heite näitajale, mille liikmesriik järgmisel aastal esitab, summa, mis võrdub sihttaset ületava kasvuhoonegaaside netoheitega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.“

(15)Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta õigusaktide täitmise aruande, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artikli 2 lõike 1 punktides a–j sätestatud maa-arvestuskategooria puhul ajavahemiku 2021–2025 kohta ning iga artikli 2 lõike 2 punktides a–j sätestatud maa-aruandluskategooria puhul ajavahemiku 2026–2030 kohta, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju.

Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:

a) kompromissidega seotud poliitika ja meetmed;

b) kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vaheline koostoime;

c) kliimamuutuste leevendamise ja bioloogilise mitmekesisuse vaheline koostoime.

Vajaduse korral antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta.“

(16)Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada eeskirjad järgmiste toimingute registreerimiseks ja täpseks tegemiseks määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris:

a) heite ja sidumise kogused igas liikmesriigis iga maa-arvestus- ja -aruandluskategooria kohta;

b) käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 kohase tehnilise paranduse tegemine;

c) paindlikkusmeetmete kasutamine vastavalt artiklitele 12, 13, 13a ja 13b ning

d) eesmärkide täitmine vastavalt artiklile 13c.“

(17)Lisatakse artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 lõike 3 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 44 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“

(18)Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast [...] Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas annab vajaduse korral hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus.

Pärast aruande esitamist esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud, kui ta peab seda asjakohaseks. Eelkõige sätestatakse ettepanekutes iga-aastased eesmärgid ja juhtimine, mille eesmärk on saavutada artikli 4 lõikes 4 sätestatud eesmärk saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks, täiendavad liidu poliitikasuunad ja meetmed ning pärast 2035. aastat kehtiv raamistik, millega lisatakse määruse kohaldamisalasse kasvuhoonegaaside heide ja sidumine muudest sektoritest, nagu mere- ja mageveekeskkond.“

(19)I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(20)Käesoleva määruse II lisas esitatud tekst lisatakse IIa lisana.

Artikkel 2

Määrust (EL) 2018/1999 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklisse 2 lisatakse punktid 63 ja 64:

„63) „geoinfosüsteem“ – arvutisüsteem, mis on võimeline koguma, salvestama, analüüsima ja kuvama geograafiliste viidetega andmeid;

„64) „georuumiline taotlus“– elektrooniline taotlusvorm, mis hõlmab geoinfosüsteemil põhinevat IT-rakendust, mis võimaldab toetusesaajatel ruumiliselt deklareerida põllumajandusliku majapidamise põllud ja mittepõllumajanduslikud alad, mille puhul toetust taotletakse.“

(2)Artikli 4 punkti 1 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„liikmesriigi kohustused ja riiklikud eesmärgid seoses kasvuhoonegaaside netosidumisega vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõigetele 1 ja 2 ning tema panuste eesmärk, et saavutada liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheide 2035. aastaks nullini ja seejärel saavutada negatiivne heide vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 4;“.

(3)Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõige 1a:

„Komisjon vaatab 2025. aastal põhjalikult läbi liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 26 lõike 4 kohaselt esitatud riiklikud inventuuriandmed, et määrata kindlaks liikmesriikide kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise iga-aastased eesmärgid vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 4 lõikele 3 ning liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkogused vastavalt määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõikele 3.“;

(b)lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Lõigetes 1 ja 1a osutatud põhjalik läbivaatamine hõlmab järgmist:;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Kui lõike 1 kohaselt tehtud põhjalik läbivaatamine on lõpule viidud, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks asjakohaste aastate koguheite, mis on saadud iga liikmesriigi inventuuriandmetes tehtud paranduste alusel ning mis on jaotatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 seisukohast oluliste heiteandmete ja käesoleva määruse V lisa 1. osa punktis c osutatud heiteandmete vahel, samuti määruse (EL) 2018/841 artikli 4 rakendamise seisukohast olulise heite ja sidumise kogusumma.“

(4)V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

FINANTSSELGITUS

Sisukord

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

Kliimameetmed 

Rubriik 3. Loodusvarad ja keskkond

Jaotis 9. Keskkond ja kliimameetmed

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 45  

 olemasoleva meetme pikendamist 

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Muuta LULUCFi määrust 2018/841 nii, et see võimaldaks kulutõhusal ja sidusal viisil saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning jõuda 2050. aastaks järk-järgult ja tasakaalustatult kliimaneutraalsuseni, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada õiglane üleminek ja kõigi sektorite panus ELi kliimaalastesse jõupingutustesse.

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Kliimaneutraalne maasektor aastaks 2035: komisjoni 2018. aasta teatises „Puhas planeet kõigi jaoks“ selgitatakse, et 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb CO2 sidumist märkimisväärselt suurendada. Seega selleks, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, peab EL pöörama tagasi maaga seotud sidumise hiljutise vähenemise suundumuse ja hakkama juba käesoleval kümnendil rakendama meetmeid sidumise suurendamiseks, võttes arvesse, et kliimamuutuste leevendamise maapõhiste meetmete mõju ilmnemine võtab palju aega.        

Erieesmärk nr 2

Õiglane, paindlik ja sidus kliimapoliitika raamistik maasektori jaoks: kuna CO2 sidumise suurendamise võimalused jagunevad liikmesriikide vahel ebaühtlaselt ning maa multifunktsionaalsus loob sünergiat ja võimaldab teha vahetusi, tuleb LULUCFi määruse muutmisega tagada õiglane, paindlik ja sidus poliitikaraamistik, sealhulgas 2026.–2030. aastaks eraldatavate heitkoguste kindlaksmääramine, nii LULUCFi sektoris kui ka jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites.

Erieesmärk nr 3

LULUCFi eeskirjade lihtsustamine: praegused LULUCFi sektorit reguleerivad eeskirjad on sageli keerulised ega ole enam vajalikud, arvestades uut –55 % eesmärki; saadud kogemuste põhjal, eelkõige seoses metsa heitkoguse võrdlustasemete kindlaksmääramisega, võib mitmeid arvestuse kontseptsioone optimeerida ja lihtsustada. See võib vähendada rakendamiskulusid ja parandada LULUCFi sektori integreerimist üldistesse riiklikesse kliimastrateegiatesse. Lisaks peavad seire- ja aruandlussüsteemid paremini kajastama sektori kliimaalast tulemuslikkust.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Muutmise kõige olulisem mõju seisneb LULUCFi sektoris CO2 sidumise suurendamises eesmärgiga tõhustada sektori panust ELi 2030. aasta kõrgemasse kliimaeesmärki, millest teatati kliimaeesmärgi kavas (–55 %). See on seotud mõjuhinnangus käsitletud esimese eesmärgiga saavutada maasektoris 2035. aastaks kliimaneutraalsus. See mõjutab liikmesriikide ametiasutusi, kes peavad nende eesmärkide saavutamiseks välja töötama kaugelevaatava maapoliitika, ning maa majandajaid (põllumajandustootjad, metsamajandajad), kes seda poliitikat kohapeal rakendavad; üldisemalt mõjutatakse kõiki Euroopa ja maailma kodanikke, kuna kliimameetmed on oma olemuselt piiriülene avalik hüve.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Näitaja nr 1: kasvuhoonegaaside heite vähenemine ELis 2030. aastaks (eesmärk on vähendada netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 55 %, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses)

Näitaja nr 2: kasvuhoonegaaside sidumine LULUCFi sektoris 2030. aastal (2030. aasta eesmärk on 3XX CO2-ekvivalenttonni)

Näitaja nr 3: ühendsektori (LULUCF ja muu kui CO2-heitega põllumajandus) kliimaneutraalsus 2035. aastaks

ELis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tasemest antakse aru määruse (EL) 2018/1999 alusel ning muude teiseste õigusaktide alusel, mis käsitlevad LULUCFi määruse kohast seiret ja aruandlust.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Liikmesriigid peavad jõustama käesoleva määruse täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning komisjonil tuleb töötada välja asjakohased rakendusmeetmed. Liikmesriikidel tuleb rakendada poliitikat ja meetmeid ning õigus- ja haldusnorme, mis on riigi tasandil vajalikud käesoleva ettepaneku järgimiseks.

Sellega seoses on komisjonil kavas muuta ja võtta vastu väikesel arvul teiseseid õigusakte, sealhulgas vaadata 2025. aastaks põhjalikult läbi inventuuriandmed. Nii LULUCFi sektori kui ka jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorite läbivaatamine võimaldab komisjonil määrata kindlaks iga liikmesriigi keskmised kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 2021, 2022 ja 2023, ajakohastada kuni 2030. aastani eraldatavate heitkoguste trajektoori ja muuta 2026–2030. aastaks eraldatud heitkoguseid.

Samuti on vaja teiseseid õigusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad LULUCFiga seotud toimingute kohta liidu registris ning heitkoguste seire ja aruandluse ja täitmisaruannete kontrollimise kohta. Rakendamine nõuab põhjalikku infotehnoloogilist arendustööd liidu registris tulenevalt uut liiki lubatud heitkoguse ühikutest, mis on seotud LULUCFi sektori ja jõupingutuste jagamise määruse kohaste sektorite vahelise paindlikkusmeetmega, ning uutest osalistest (liikmesriigid).

Lisaks nõuab rakendamine pärast 2026. aastal toimuvat aruandlus- ja vastavusmehhanismi muutust seire ajakohastamist ja tõhustamist Euroopa Keskkonnaameti toel, kasutades Copernicuse programmi raames pakutavaid andmeteenuseid.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Kliimamuutused on piiriülene probleem ning ELi meetmed võivad piirkondlikke, riiklikke ja kohalikke meetmeid tulemuslikult täiendada ja tugevdada. ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi suurendamine mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi majanduses, mistõttu kooskõlastatud tegevus ELi tasandil on hädavajalik ja sellel on märksa suurem potentsiaal kutsuda esile vajalik pööre, toimides tugeva tõukejõuna kulutõhusa muutuse ning ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamiseks.

CO2 talletamise ja sidumise suutlikkuse kõrval pakub maa mitmeid muid olulisi tooteid ja teenuseid: varustab biomajandussektoreid toidu, sööda ja lähteainetega, pakub elupaiku elurikkusele ja paljusid eluks vajalikke ökosüsteemi teenuseid (nt vee ja õhu puhastamine) ning kaitseb meid kliimamuutuste teatavate tagajärgede eest (nt üleujutused ja kõrbestumine). Vastastikune sõltuvus nende funktsioonide ja LULUCFi sektori suutlikkuse vahel siduda atmosfäärist süsinikdioksiidi nõuab integreeritud lähenemisviisi maasektoris rakendatavatele kliimameetmetele, et optimeerida maakasutuse planeerimist ja teha kindlaks kõigile kasulikud tavad.

Peale selle jagunevad maasektoris CO2 sidumise suurendamise võimalused ja sellega seotud kulud liikmesriikide vahel ebaühtlaselt. Peamine tegur on kliimameetmete rakendamiseks kasutada oleva maa pindala, mis sõltub topograafilistest või majanduslikest tingimustest. Lisaks mõjutavad sidumise tõhustamise võimalusi mulla ja maakasutuse liik, muud kliimaga seotud tegurid ja laiuskraad.

Seetõttu võimaldab LULUCFi määrus luua sünergiat paljude teiste ELi poliitikaalgatustega, mis hõlmavad maaga seotud tegevust.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

LULUCFi määrus on olemasolev ELi poliitikavahend, mis võeti vastu hiljuti, 2018. aastal. Komisjon on siiski saanud väärtuslikke kogemusi alates 2013. aastast, mil jõustus otsus nr 529/2013, 46 millega nõuti liikmesriikidelt nende territooriumil oleva maa asendusarvestust.

Käesolev ettepanek tugineb kogemustele, mis on saadud seoses nende kahe regulatiivse algatusega, samuti teatisele Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamise kohta, pikaajalisele strateegiale jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks ning muudele asjakohastele Euroopa rohelise kokkuleppe algatustele. Käesolev algatus tugineb ka protsessile, mille aluseks on lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses sätestatud raamistik.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek on osa kliima- ja energiapaketist „Eesmärk 55“. Paketi üldeesmärk on viia liidu õigusaktid vastavusse ELi suuremate kliimaeesmärkidega. Kõik paketis sisalduvad algatused on omavahel tihedalt seotud ja igaüks neist sõltub teiste ülesehitusest. Käesolev seadusandlik ettepanek täiendab teisi paketis esitatud ettepanekuid ja on nendega kooskõlas.

Samuti on tagatud tugevad seosed komisjoni teiste algatustega, mis käsitlevad CO2 looduspõhise sidumise kaitset ja tõhustamist, ELi metsade kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamist, kahjustatud maa ja ökosüsteemide taastamist, turbaalade taassoostamist ning biomajanduse, sealhulgas vastupidavate raietoodete kasutamise edendamist, järgides täielikult elurikkust toetavaid ökoloogilisi põhimõtteid:

a) ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 47 ;

b) strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks 48 ;

c) ELi metsastrateegia 49 ;

d) [ELi looduse taastamise eesmärgid] 50 ;

e) ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia 51 ;

f) ELi metaaniheite vähendamise strateegia 52 ;

g) [ELi mullastrateegia 53 ];

h) Euroopa kestlik biomajandus 54 ;

i) ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel 55 ;

j) nullsaaste saavutamise tegevuskava 56 ;

k) ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon 57 .

LULUCFi sektor on seotud kõigi ökosüsteemide ja majandustegevusaladega, mis sõltuvad maast ja selle pakutavatest teenustest. Seetõttu võimaldab LULUCFi määrus luua sünergiat teiste ELi poliitikavaldkondadega, mis hõlmavad maaga seotud tegevust, eeskätt ühise põllumajanduspoliitikaga 58 ja energiapoliitikaga, pidades eelkõige silmas taastuvenergiat.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

   hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

   finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

✓Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2023–2024,

✓millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 59  

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

✓ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

   kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

   rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

   Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

✓ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

   isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Nagu kehtiva määruse artikli 14 lõikes 4 juba sätestatud, pakub Euroopa Keskkonnaamet abi inventuuriandmete kontrollimisel ja nõuetele vastavuse kontrollimisel.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

Komisjon jätkab LULUCFi määruse kohaldamisel tehtud edusammude jälgimist ja hindamist. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastase aruande heitkoguste, sidumispoliitika ja -meetmete kohta. Sektori(te) reguleerimisel Euroopa Keskkonnaameti kaudu saadud seire-, aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas, mille põhjal komisjon saab hinnata asjaomastes sektorites tehtud edusamme.

Komisjon teeb ka korrapäraselt uuringuid ELi kliimapoliitika erinevate asjakohaste aspektide kohta.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei ole asjakohane: ettepanekuga ei rakendata rahastamisprogrammi, vaid kavandatakse pikaajaline poliitika. Eelarve täitmise viis, rahastamise rakendamise mehhanismid, maksete tegemise kord ja veamääradega seotud kontrollistrateegia ei ole asjakohased. Käesoleva ettepaneku rakendamiseks on vaja personali komisjonis ümber paigutada. Asjakohased menetlused on kehtestatud.

 

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

Algatusega ei kaasne uusi olulisi kontrolle/riske, mida olemasolev sisekontrolli raamistik ei kataks. Kavandatud ei ole muid erimeetmeid peale finantsmääruse kohaldamise.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu liik

Rahaline osalus

Nr

Liigendatud/liigendamata[1]

EFTA riigid[2]

kandidaatriigid[3]

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3

09 01 01 01

Liigendamata

JAH

EI

EI

EI

3

09 02 03

Liigendatud

JAH

EI

EI

EI

3

09 10 02

Liigendatud

JAH

JAH

JAH

EI

7

20 01 02 01

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

7

20 02 06 01

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

7

20 02 06 02

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

7

20 02 06 03

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei ole asjakohane.

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

3

„Loodusvarad ja keskkond“

067

 

2023 

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud  

09 02 03

Kulukohustused

(1)

1,000

1,000

3,000

2,000

7,000

Maksed

(2)

 

0,400

1,000

1,800

1,800

5,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

09 01 01 01

 

(3)

 

 

0,192

0,042 

0,067

0,301

Kliimameetmete peadirektoraadi assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 1 + 3

1,000

1,000

3,192

0,042 

2,067 

7,301

Maksed

= 2 + 3

0,400

1,192

1,842

1,867

5,301

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

1,000

1,000

3,192

0,042 

2,067 

7,301

Maksed

(5)

 

0,400

1,192

1,842

1,867

5,301

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

 

 

 

 

 

 

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 4 + 6

1,000

1,000

3,192

0,042 

2,067 

7,301

Maksed

= 5 + 6

0,400

1,192

1,842

1,867

5,301

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

 

 

2023 

2024

2025

2026

2027

KOKKU

DG: kliimameetmed

 

Ÿ Personalikulud  

0,608

0,608

0,760

0,760

0,912

3,648

Ÿ Muud halduskulud  

0,055

0,107

0,107

0,269

Kliimameetmete peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

0,663

0,715

0,867

0,760

0,912

3,917

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,663

0,715

0,867

0,760

0,912

3,917

 

 

 

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

1,663

1,715

4,059

0,802

2,979

11,218

Maksed

0,663

1,115

2,059

2,602

2,779

9,218



3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)



Märkige eesmärgid ja väljundid

Aasta 
2023

Aasta 
2024

Aasta 
2025

Aasta 
2026

Aasta 
2027

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 60

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 61

– Registri ajakohastamine ja toimimine

0,000

 

0,000

 

0,192

 

0,042

 

0,067

0,301

– Uuringute korraldamine

0,300

0,300

0,300

0,900

Erieesmärk nr 1 kokku

1,201

ERIEESMÄRK nr 2…

– Õiglane rakendamine

0,300

0,300

2,300

2,000

4,900

Erieesmärk nr 2 kokku

ERIEESMÄRK nr 3…

– Lihtsustamine

0,400

0,400

0,400

1,200

Erieesmärk nr 3 kokku

KOKKU

1,000

1,000

3,192

0,042

2,067

7,301

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7

 

 

 

 

 

 

Personalikulud

0,608

0,608

0,760

0,760

0,912

3,648

Muud halduskulud

0,055

0,107

0,107

0,269

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku

0,663

0,715

0,867

0,760

0,912

3,917

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud[1]

 

 

 

 

 

 

Personalikulud

Muud halduskulud

0,192

0,042

0,067

0,301

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

0,192

0,042

0,067

0,301

KOKKU

0,663

0,715

1,059

0,802

0,979

4,218

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus 

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

 

2023

2024

2025

2026

2027

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

4

4

5

5

6

20 01 02 03 (delegatsioonides)

 

 

 

 

 

01 01 01 01  (kaudne teadustegevus)

 

 

 

 

 

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

 

 

 

 

 

Muud eelarveread (märkige)

 

 

 

 

 

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[1]

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

 

 

 

 

 

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

 

 

 

 

 

XX 01 xx yy zz [2]

- peakorteris

 

 

 

 

 

- delegatsioonides

 

 

 

 

 

01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

 

 

 

 

 

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

 

 

 

 

 

Muud eelarveread (märkige)

 

 

 

 

 

KOKKU

4

4

5

5

6

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Täiendavat personali on vaja järgmistel eesmärkidel:

– nende teiseste õigusaktide muudatuste koostamine ja heakskiitmine, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad enampakkumisel müümise, liidu registri, seire ja aruandluse ning aruannete kontrollimise kohta;

– rakendusülesanded, mis on seotud maasektori laiendamisega, et hõlmata põllumajandusest pärinev muu kui CO2 heide;

– seire-, aruandlus- ja kontrollikohustuste ajakohastatud ja tõhustatud rakendamise järelevalve; järelevalve Euroopa Keskkonnaameti töö üle;

– ärianalüüs infotehnoloogiliste kohanduste tegemiseks ja seejärel uute elementide kasutamiseks liidu registris. Äriteabe ja aruandlusega seotud kohustused. Kliendisuhete haldamine ja uue tugiteenuse ressursside koordineerimine.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

   on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Kulud tekivad programmi LIFE rahastamispaketi raames

   tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

   nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

   ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

   hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 62

Aasta 
2023

Aasta 
2024

Aasta 
2025

Aasta 
2026

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[…]



FINANTSSELGITUS – AMETID

Sisukord

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.3.1.Ülevaade

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

 

FINANTSSELGITUS – AMETID

4.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

4.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku […]

4.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Kliimameetmed

Rubriik 3 „Loodusvarad ja keskkond“, jaotis 9 „Keskkond ja kliimameetmed“ (mitmeaastane finantsraamistik 2021/27)

4.3.Ettepanek käsitleb 

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 63  

olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

4.4.Eesmärgid

4.4.1.Üldeesmärgid 

Muuta LULUCFi määrust 2018/841 nii, et see võimaldaks kulutõhusal ja sidusal viisil saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning jõuda 2050. aastaks järk-järgult ja tasakaalustatult kliimaneutraalsuseni, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada õiglane üleminek ja kõigi sektorite panus ELi kliimaalastesse jõupingutustesse.

4.4.2.Erieesmärgid 

Erieesmärk nr 1

Kliimaneutraalne maasektor aastaks 2035: komisjoni 2018. aasta teatises „Puhas planeet kõigi jaoks“ selgitatakse, et 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb CO2 sidumist märkimisväärselt suurendada. Seega selleks, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, peab EL pöörama tagasi maaga seotud sidumise hiljutise vähenemise suundumuse ja hakkama juba käesoleval kümnendil rakendama meetmeid sidumise suurendamiseks, võttes arvesse, et kliimamuutuste leevendamise maapõhiste meetmete mõju ilmnemine võtab palju aega.    

Euroopa Keskkonnaameti eesmärk: põllumajanduse ja LULUCFi heite inventuuriandmete täiendav kvaliteedikontroll, sealhulgas ELi ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ja CO2 sidumise sertifitseerimise süsteemide vahelise kooskõla kontroll.

Meetmed:

Kuna liikmesriikide kasutatavate meetodite osas on ootused suuremad, suureneb selle teabe hulk, mille kvaliteeti tuleb LULUCFi inventuuriandmete esialgsete kontrollide käigus kontrollida, ent kontrollimise tähtaeg jääb samaks.

Tuleb tagada kooskõla liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ja CO2 sidumise sertifitseerimist käsitleva teabe vahel põllumajandusettevõtte tasandil (kui õigusakt võetakse vastu).

Alates 2024. aastast: põllumajandusest tuleneva muu kui CO2 heite andmete kvaliteedi tagamise/kvaliteedikontrolli protsessi integreerimine, et seoses kombineeritud maasektori rakendamise ettevalmistamisega oleks võimalik järjepidevalt kontrollida põllumajanduse ja LULUCFi heite inventuuriandmeid.    

Erieesmärk nr 2

Õiglane, paindlik ja sidus kliimapoliitika raamistik maasektori jaoks: kuna CO2 sidumise suurendamise võimalused jagunevad liikmesriikide vahel ebaühtlaselt ning maa multifunktsionaalsus loob sünergiat ja võimaldab teha vahetusi, tuleb LULUCFi määruse muutmisega tagada õiglane, paindlik ja sidus poliitikaraamistik.

Euroopa Keskkonnaameti eesmärk: toetada põllumajanduse ning LULUCFi sektori heite inventuuriandmete põhjalikku läbivaatamist

Meetmed: seada sisse läbivaatamise sekretariaat ning vaadata koos lepingulise töövõtjaga põllumajandussektor ja LULUCFi sektor põhjalikult läbi nii sihttasemete kindlaksmääramise eesmärgil (2025) kui ka sihttasemete saavutamise kontrolli eesmärgil (2027 ja 2032). 

Erieesmärk nr 3

LULUCFi eeskirjade lihtsustamine: praegused LULUCFi sektorit reguleerivad eeskirjad on sageli keerulised ega ole enam vajalikud, arvestades uut –55 % eesmärki; saadud kogemuste põhjal, eelkõige seoses metsa heitkoguse võrdlustasemete kindlaksmääramisega, võib mitmeid arvestuse kontseptsioone optimeerida ja lihtsustada. Kuna muudetud LULUCFi määruse kohaselt nähakse liikmesriikide puhul ette kõrgema tasemega meetodite rakendamine ja eelkõige selleks, et paremini eristada eri liiki maa-alasid suure süsinikuvaruga maa-alade, kaitsealuste alade ja kliimamuutuste ohuga aladena, tuleb liikmesriikide toetamiseks tuletada täiendavad ruumiandmestikud. See võib vähendada rakendamiskulusid ja parandada LULUCFi sektori integreerimist üldistesse riiklikesse kliimastrateegiatesse. Lisaks peavad seire- ja aruandlussüsteemid paremini kajastama sektori kliimaalast tulemuslikkust.

Euroopa Keskkonnaameti eesmärk: hõlbustada süsiniku talletajate paremat iga-aastast geograafilist jälgimist ning töötada edusammude jälgimiseks ja hindamiseks välja üleeuroopaline andmestik; tagada, et CO2 suurem sidumine ei tooks kaasa negatiivset mõju keskkonnale

Meetmed:

Toetada liikmesriike kõnealuste andmete kasutamisel (suutlikkuse suurendamine), mis võimaldab anda kogu ELi hõlmava hinnangu asjaomastele maa-aladele ja lähtuda selliselt stratifitseeritud maakasutuse aladest liikmesriikide andmete kvaliteedi tagamise ja kontrolli ning läbivaatamise protsessis.

Töötada välja ja viia iga kahe aasta järel läbi hindamine veendumaks, et suurenenud vajadus CO2 sidumiseks põllumajanduses ja LULUCFi sektoris ei too kaasa negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige elurikkusele.

Koostada korrapäraseid hinnanguid kliimamuutuste mõju kohta metsanduse ja põllumajanduse olukorrale, et tagada sektorite suutlikkus seoses CO2 neeldajatega.

4.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Muutmise kõige olulisem mõju seisneb LULUCFi sektoris CO2 sidumise suurendamises eesmärgiga tõhustada sektori panust ELi 2030. aasta kõrgemasse kliimaeesmärki, millest teatati kliimaeesmärgi kavas (–55 %). See on seotud mõjuhinnangus käsitletud esimese eesmärgiga saavutada maasektoris 2035. aastaks kliimaneutraalsus. See mõjutab liikmesriikide ametiasutusi, kes peavad nende eesmärkide saavutamiseks välja töötama kaugelevaatava maapoliitika, ning maa majandajaid (põllumajandustootjad, metsamajandajad), kes seda poliitikat kohapeal rakendavad; üldisemalt mõjutatakse kõiki Euroopa ja maailma kodanikke, kuna kliimameetmed on oma olemuselt piiriülene avalik hüve.

4.4.4.Tulemusnäitajad 

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Näitaja nr 1: kasvuhoonegaaside heite vähenemine ELis 2030. aastaks (eesmärk on vähendada netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 55 %, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses)

Näitaja nr 2: kasvuhoonegaaside sidumine LULUCFi sektoris 2030. aastal (2030. aasta eesmärk on 3XX CO2-ekvivalenttonni)

Näitaja nr 3: ühendsektori (LULUCF ja muu kui CO2-heitega põllumajandus) kliimaneutraalsus 2035. aastaks

ELis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tasemest antakse aru määruse (EL) 2018/1999 alusel ning muude teiseste õigusaktide alusel, mis käsitlevad LULUCFi määruse kohast seiret ja aruandlust.

4.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

4.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Liikmesriigid peavad jõustama käesoleva määruse täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning komisjonil tuleb töötada välja asjakohased rakendusmeetmed.

Lisaks nõuab rakendamine pärast 2026. aastal toimuvat aruandlus- ja vastavusmehhanismi muutust seire ajakohastamist ja tõhustamist Euroopa Keskkonnaameti toel, kasutades Copernicuse programmi raames pakutavaid andmeteenuseid.

Muudetud määrusega seatakse LULUCFi sektorile ja põllumajandussektorile ambitsioonikad ja saavutatavad eesmärgid, mis toetavad kasvuhoonegaaside netoheite vähendamist 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses. Muudetud LULUCFi määruse ettepaneku eesmärk on suurendada CO2 sidumist põllumajanduses ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, eesmärgiga saavutada neis kahes sektoris 2035. aastaks CO2-neutraalsus. Samal ajal tuleks tagada, et CO2 suurenenud sidumine ei avaldaks negatiivset mõju keskkonnale (eelkõige elurikkusele), rahvatervisele ega sotsiaalsetele või majanduslikele eesmärkidele.

Seetõttu nõutakse muudetud LULUCFi määruses, et liikmesriigid kasutaksid oma põllumajandussektori ja LULUCFi sektori heite ja sidumise hindamiseks täpsemaid meetodeid, sealhulgas tugineksid rohkem ruumiandmetele, et neid kõrgema taseme arvutusi toetada. Eelkõige selleks, et suuta kindlaks teha ja jälgida süsiniku talletajaid suure süsinikuvaruga maa-aladel, kaitsealustel aladel ja kliimamuutuste ohuga aladel, on vaja kõrgetasemelisi meetodeid, mis eeldavad õigeaegseid, standarditud ja ELis ühtlustatud andmestikke ja teenuseid, mida kohaldatakse kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistega.

Kuna alates 2026. aastast ei ole LULUCFi sektori reguleerimise aluseks enam nn negatiivse saldo keeld, vaid sektor peab andma panuse ELi üldisesse kliimaeesmärki heite netosidumise näol, tuleb kehtestada vastavad eesmärgid, mis eeldab kasvuhoonegaaside heite inventuuriandmete täiendavat põhjalikku läbivaatamist. Selleks on vaja ettevalmistavat etappi 2024 ja 2025. aastal.

4.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Kliimamuutused on piiriülene probleem ning ELi meetmed võivad piirkondlikke, riiklikke ja kohalikke meetmeid tulemuslikult täiendada ja tugevdada. ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi suurendamine mõjutab paljusid sektoreid kogu ELi majanduses, mistõttu kooskõlastatud tegevus ELi tasandil on hädavajalik ja sellel on märksa suurem potentsiaal kutsuda esile vajalik pööre, toimides tugeva tõukejõuna kulutõhusa muutuse ning ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamiseks.

CO2 talletamise ja sidumise suutlikkuse kõrval pakub maa mitmeid muid olulisi tooteid ja teenuseid: varustab biomajandussektoreid toidu, sööda ja lähteainetega, pakub elupaiku elurikkusele ja paljusid eluks vajalikke ökosüsteemi teenuseid (nt vee ja õhu puhastamine) ning kaitseb meid kliimamuutuste teatavate tagajärgede eest (nt üleujutused ja kõrbestumine). Vastastikune sõltuvus nende funktsioonide ja LULUCFi sektori suutlikkuse vahel siduda atmosfäärist süsinikdioksiidi nõuab integreeritud lähenemisviisi maasektoris rakendatavatele kliimameetmetele, et optimeerida maakasutuse planeerimist ja teha kindlaks kõigile kasulikud tavad.

Peale selle jagunevad maasektoris CO2 sidumise suurendamise võimalused ja sellega seotud kulud liikmesriikide vahel ebaühtlaselt. Peamine tegur on kliimameetmete rakendamiseks kasutada oleva maa pindala, mis sõltub topograafilistest või majanduslikest tingimustest. Lisaks mõjutavad sidumise tõhustamise võimalusi mulla ja maakasutuse liik, muud kliimaga seotud tegurid ja laiuskraad.

Muudetud LULUCFi määrust tuleb toetada tugeva ja läbipaistva seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemiga, mis peab minema kaugemale senisest seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemist, mis on kehtestatud praeguse LULUCFi määrusega. Samuti peab olema võimalik luua seos põllumajandussektoris ja LULUCFi sektoris tehtud maa majandamise valikute ning CO2 sidumisele ja elurikkuse kaitsele avalduva mõju vahel.

Praegu on Euroopa Keskkonnaametil piiratud ressursid LULUCFi heite inventuuriandmete seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi toetamiseks vastavalt määrustes (EL) 2018/841 (LULUCFi määrus) ja (EL) 2018/1999 (energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus) sätestatud nõuetele.

4.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

LULUCFi määrus on olemasolev ELi poliitikavahend, mis võeti vastu hiljuti, 2018. aastal. Komisjon on siiski saanud väärtuslikke kogemusi alates 2013. aastast, mil jõustus otsus nr 529/2013, 64 millega nõuti liikmesriikidelt nende territooriumil oleva maa asendusarvestust. Komisjoni talitustel ja Euroopa Keskkonnaametil on vahetu kogemus liikmesriikide LULUCFi inventuuriandmete hindamisel (piiratud ressursside juures, kuna praegu on reguleeriva raamistiku kohaldamine LULUCFile piiratud). See kogemus tõi esile lüngad ja inventuuride koostamise ajakohastamiseks vajalikud jõupingutused, mille puhul tuleks kasutada vahendeid ja teenuseid, mida pakutakse Euroopa Keskkonnaameti hallatavate ELi programmide (eelkõige Copernicus) kaudu.

Käesolev ettepanek tugineb seega kogemustele, mis on saadud seoses nende varasemate regulatiivsete algatustega, aga ka teatisele Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamise kohta, pikaajalisele strateegiale jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks ning muudele asjakohastele Euroopa rohelise kokkuleppe algatustele, nagu programm „Digitaalne Euroopa“. Käesolev algatus tugineb ka protsessile, mille aluseks on lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ning energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses sätestatud raamistik ning mis moodustab tulevase eesmärkide seadmise keskse osa. […]

4.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek on osa kliima- ja energiapaketist „Eesmärk 55“. Paketi üldeesmärk on viia liidu õigusaktid vastavusse ELi suuremate kliimaeesmärkidega. Kõik paketis sisalduvad algatused on omavahel tihedalt seotud ja igaüks neist sõltub teiste ülesehitusest. Käesolev seadusandlik ettepanek täiendab teisi paketis esitatud ettepanekuid ja on nendega kooskõlas.

Samuti on tagatud tugevad seosed komisjoni teiste algatustega, mis käsitlevad CO2 looduspõhise sidumise kaitset ja tõhustamist, ELi metsade kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamist, kahjustatud maa ja ökosüsteemide taastamist, turbaalade taassoostamist ning biomajanduse, sealhulgas vastupidavate raietoodete kasutamise edendamist, järgides täielikult elurikkust toetavaid ökoloogilisi põhimõtteid:

a) ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 65 ;

b) strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks 66 ;

c) ELi metsastrateegia 67 ;

d) ELi looduse taastamise kava;

e) ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia 68 ;

f) ELi metaaniheite vähendamise strateegia 69 ;

g) [ELi mullastrateegia 70 ];

h) Euroopa kestlik biomajandus 71 ;

i) ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel 72 ;

j) nullsaaste saavutamise tegevuskava 73 ;

k) ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon 74 .

LULUCFi sektor on seotud kõigi ökosüsteemide ja majandustegevusaladega, mis sõltuvad maast ja selle pakutavatest teenustest. Seetõttu võimaldab LULUCFi määrus luua sünergiat teiste ELi poliitikavaldkondadega, mis hõlmavad maaga seotud tegevust, eeskätt ühise põllumajanduspoliitikaga 75 ja energiapoliitikaga, pidades eelkõige silmas taastuvenergiat.

 

4.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

4.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

   Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine

4.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 76  

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

   rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

✓ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

Komisjoni toetab eespool kirjeldatud viisil Euroopa Keskkonnaamet vastavalt oma iga-aastasele tööprogrammile. Euroopa Keskkonnaamet teeb seda oma praeguste volituste alusel ja kooskõlas ühtse programmdokumendiga, milles on esitatud ameti mitme- ja iga-aastane tööprogramm (määruse (EL) 2019/715 (finantsraamistiku määrus) artikkel 32).

 

5.HALDUSMEETMED 

5.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

Komisjon jätkab LULUCFi määruse kohaldamisel tehtud edusammude jälgimist ja hindamist. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastase aruande heitkoguste, sidumispoliitika ja -meetmete kohta. Sektori(te) reguleerimisel Euroopa Keskkonnaameti kaudu saadud seire-, aruandlus- ja kontrolliandmed on peamine teabeallikas, mille põhjal komisjon saab hinnata asjaomastes sektorites tehtud edusamme.

Komisjon teeb ka korrapäraselt uuringuid ELi kliimapoliitika erinevate asjakohaste aspektide kohta.

[…]

5.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

5.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei ole asjakohane: ettepanekuga ei rakendata rahastamisprogrammi, vaid kavandatakse pikaajaline poliitika. Eelarve täitmise viis, rahastamise rakendamise mehhanismid, maksete tegemise kord ja veamääradega seotud kontrollistrateegia ei ole asjakohased. Käesoleva ettepaneku rakendamiseks on vaja personali komisjonis ümber paigutada. Asjakohased menetlused on kehtestatud.

[…]

5.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

[…]

[…]

5.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

Algatusega ei kaasne uusi olulisi kontrolle/riske, mida olemasolev sisekontrolli raamistik ei kataks. Kavandatud ei ole muid erimeetmeid peale finantsmääruse kohaldamise.


5.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Keskkonnaameti suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. Keskkonnaametil on kasutusel spetsiaalne pettusevastase võitluse strateegia ja sellest tulenev tegevuskava. Peale selle sisaldab Euroopa Keskkonnaameti asutamise määrus sätteid ameti eelarve täitmise ja kontrolli kohta ning kohaldatavaid finantseeskirju, sh neid, mille eesmärk on vältida pettust ja eeskirjade eiramist.

6.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

6.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu liik

Rahaline osalus

Nr

Liigendatud/liigendamata[1]

EFTA riigid[2]

kandidaatriigid[3]

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3

09 02 03

Liigendatud

JAH

EI

EI

EI

3

09 10 02

Liigendatud

JAH

JAH

JAH

EI

7

20 01 02 01

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

7

20 02 06 01

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

7

20 02 06 02

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

7

20 02 06 03

Liigendamata

EI

EI

EI

EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: ei ole asjakohane

6.2.Hinnanguline mõju kuludele 

6.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

3

Loodusvarad ja keskkond

[asutus]: Euroopa Keskkonnaamet

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Jaotis 1:

Kulukohustused

(1)

1,967

2,006

2,046

2,087

8,106

Maksed

(2)

1,967

2,006

2,046

2,087

8,106

Jaotis 2:

Kulukohustused

(1a)

0,177

0,181

0,184

0,198

0,740

Maksed

(2a)

0,177

0,181

0,184

0,198

0,740

Jaotis 3:

Kulukohustused

(3a)

0,153

1,156

0,159

1,162

2,631

 

Maksed

(3b)

0,153

1,156

0,159

1,162

2,631

Euroopa Keskkonnaameti assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

=1 + 1a + 3a

2,297

3,343

2,390

3,447

11,476

Maksed

=2 + 2a +3b

2,297

3,343

2,390

3,447

11,476

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Peadirektoraat: kliimameetmed

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Personalikulud

0,608

0,608

0,760

0,760

0,912

3,648

Muud halduskulud

0,055

0,107

0,107

0,269

Kliimameetmete peadirektoraat KOKKU

0,663

0,715

0,867

0,760

0,912

3,917

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,663

0,715

0,867

0,760

0,912

3,917

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU*

Kulukohustused

0,663

3,012

4,209

3,150

4,359

15,393

Maksed

0,663

3,012

4,209

3,150

4,359

15,393

* Euroopa Keskkonnaameti jaoks vajalike täiendavate rahaliste vahendite mõju eelarvele tasakaalustatakse programmi LIFE eelarve vastava vähendamisega.

6.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele 

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

Aasta 
2024

Aasta 
2025

Aasta 
2026

Aasta 
2027

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 77

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 2 78

– Põhjalik läbivaatamine – tulemus

1M

1M

2M

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

6.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele 

6.2.3.1.Ülevaade 

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Ajutised töötajad (AD palgaastmed)

 

1,636

1,669

1,702

1,736

6,742

Ajutised töötajad (AST palgaastmed)

Lepingulised töötajad

0,331

0,338

0,344

0,351

1,364

Lähetatud riiklikud eksperdid

KOKKU

1,967

2,006

2,046

2,087

8,106

Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad):

 

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Ajutised töötajad (AD palgaastmed)

4

8

8

8

8

36

Ajutised töötajad (AST palgaastmed)

 

 

 

 

 

0

Lepingulised töötajad

1

3

3

3

3

13

Lähetatud riiklikud eksperdid

 

 

 

 

 

0

KOKKU

5

11

11

11

11

49

Märkige kavandatav ametikoha täitmise aeg ja kohandage summat vastavalt (kui ametikoht täidetakse juulis, võetakse arvesse vaid 50 % keskmisest kulust). Esitage täiendav selgitus.

6.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

 

2023

2024

2025

2026

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

4

4

5

5

6

20 01 02 03 (delegatsioonides)

 

 

 

 

 

01 01 01 01  (kaudne teadustegevus)

 

 

 

 

 

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

 

 

 

 

 

Muud eelarveread (märkige)

 

 

 

 

 

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[1]

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

 

 

 

 

 

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

 

 

 

 

 

XX 01 xx yy zz [2]

- peakorteris

 

 

 

 

 

- delegatsioonides

 

 

 

 

 

01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

 

 

 

 

 

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

 

 

 

 

 

Muud eelarveread (märkige)

 

 

 

 

 

KOKKU

4

4

5

5

6

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Täiendavat personali on vaja järgmistel eesmärkidel:

– nende teiseste õigusaktide muudatuste koostamine ja heakskiitmine, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad enampakkumisel müümise, liidu registri, seire ja aruandluse ning aruannete kontrollimise kohta;

– rakendusülesanded, mis on seotud maasektori laiendamisega, et hõlmata põllumajandusest pärinev muu kui CO2 heide;

– seire-, aruandlus- ja kontrollikohustuste ajakohastatud ja tõhustatud rakendamise järelevalve;

– infotehnoloogilised kohandused liidu registris (koos HKSiga)

Koosseisuvälised töötajad

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaotises.

6.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

   Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

Euroopa Keskkonnaameti jaoks vajalike täiendavate rahaliste vahendite mõju eelarvele tasakaalustatakse programmi LIFE eelarve vastava vähendamisega. Euroopa Keskkonnaametile antava toetuse suurendamine ja programmi LIFE eelarve vähendamine kajastatakse eelseisvate aastate finantsplaneeringus.

   Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 79 .

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

6.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Nimetage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 

6.3.Hinnanguline mõju tuludele 

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 80

2023

2024

2025

2026

2027

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Esitage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1)    COM(2019) 640 final.
(2)    COM(2018) 773 final.
(3)    COM(2020) 690 final.
(4)    Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta kohtumise järeldused EUCO 22/20 CO EUR 17 CONCL 8.
(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(8)    COM(2020) 380 final.
(9)    COM/2020/381 final.
(10)    […]
(11)    […]
(12)    COM/2021/82 final.
(13)    COM/2020/663 final.
(14)    […]
(15)    COM/2018/673 final.
(16)    COM/2020/98 final.
(17)    COM/2021/400 final.
(18)    COM/2021/345 final.
(19)    COM/2018/392 final.
(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(21)    COM/2020/564 final, https://europa.eu/!xc64CH  
(22)     COM(2018) 773 final „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“.
(23)     Komisjoni teatist COM(2018) 773 toetav analüüs .
(24)    ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.
(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(26)    ELT C […], […], lk […].
(27)    ELT C […], […], lk […].
(28)    COM(2019)640 final.
(29)     https://www4.unfccc.int/sites/ndcstaging/PublishedDocuments/European%20Union%20First/EU_NDC_Submission_December%202020.pdf  
(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).
(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
(33)    COM(2020) 562 final.
(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühendusega kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(38)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
(39)    COM/2020/381 final.
(40)    […].
(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(42)    COM/2021/82 final.
(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(45)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
(46)     http://data.europa.eu/eli/dec/2013/529/oj  
(47)    COM(2020) 380 final.
(48)    COM/2020/381 final.
(49)    […]
(50)    […]
(51)    COM/2021/82 final.
(52)    COM/2020/663 final.
(53)    […]
(54)    COM/2018/673 final.
(55)    COM/2020/98 final.
(56)    COM/2021/400 final.
(57)    COM/2021/345 final.
(58)    COM/2018/392 final.
(59)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  
(60)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(61)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“
(62)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
(63)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
(64)     http://data.europa.eu/eli/dec/2013/529/oj  
(65)    COM(2020) 380 final.
(66)    COM/2020/381 final.
(67)    […]
(68)    COM/2021/82 final.
(69)    COM/2020/663 final.
(70)    […]
(71)    COM/2018/673 final.
(72)    COM/2020/98 final.
(73)    COM/2021/400 final.
(74)    […]
(75)    […]
(76)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .
(77)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(78)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid“
(79)    Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.
(80)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
Top

Brüssel,14.7.2021

COM(2021) 554 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala osas, lihtsustades täitmiseeskirju, kehtestades liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärgid ja võttes kohustuse saavutada ühiselt 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsus, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas

{SEC(2021) 554 final} - {SWD(2021) 551 final} - {SWD(2021) 609 final} - {SWD(2021) 610 final}


I LISA

Määruse (EL) 2018/841 I lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B.    Artikli 5 lõikes 4 osutatud süsiniku talletajad:

a)    biomass;

b)    metsavaris 11;

c)    lagupuit 21;

d)    surnud orgaaniline aine 32;

e)    mineraalmullad;

f)    orgaanilised mullad;

g)    puittooted metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates.“



II LISA

Määrusesse (EL) 2018/841 lisatakse IIa lisa:

„IIa lisa

Artikli 4 lõike 2 kohased kasvuhoonegaaside netosidumise liidu eesmärk ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks

 

Liikmesriik

Kasvuhoonegaaside netoheite vähendamine tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides 2030. aastal

Belgia

–1 352

Bulgaaria

–9 718

Tšehhi

–1 228

Taani

5 338

Saksamaa

–30 840

Eesti

–2 545

Iirimaa

3 728

Kreeka

–4 373

Hispaania

–43 635

Prantsusmaa

–34 046

Horvaatia

–5 527

Itaalia

–35 758

Küpros

–352

Läti

–644

Leedu

–4 633

Luksemburg

–403

Ungari

–5 724

Malta

2

Madalmaad

4 523

Austria

–5 650

Poola

–38 098

Portugal

–1 358

Rumeenia

–25 665

Sloveenia

–146

Slovakkia

–6 821

Soome

–17 754

Rootsi

–47 321

EL 27

–310 000



III LISA

Määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osa asendatakse järgmisega:

„Geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on elektroonilised andmebaasid ja geoinfosüsteemid ning need hõlmavad järgmist:

a) direktiivi 2018/2001 artikli 29 lõikes 4 määratletud suure süsinikuvaruga maa-alasid hõlmavate maakasutusüksuste seire süsteem;

b) selliste kaitsealuste maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

   suure bioloogilise mitmekesisusega maa, nagu on määratletud direktiivi 2018/2001 artikli 29 lõikes 3;

   nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ 4 artiklis 4 määratletud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 6 lõigete 1 ja 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;

   direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas loetletud liikide paljunemis- ja puhkepaigad, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaseid kaitsemeetmeid;

   direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mis aitavad kaasa nende elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 2 või mille suhtes võib kohaldada ennetus- ja parandusmeetmeid vastavalt direktiivile 2004/35/EÜ 5 ;

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ 6 artikli 4 kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad ja väljaspool neid asuvad maaüksused, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/147/EMÜ artikli 4 ja direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohaseid kaitsemeetmeid, et täita alade kaitse-eesmärke;

   maaüksused, mille suhtes kohaldatakse selliste lindude kaitse meetmeid, mille kohta on direktiivi 2009/147/EÜ artikli 12 kohaselt teatatud, et need ei ole turvalises seisundis, eesmärgiga täita kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 4 teises lauses sätestatud nõuet, et tuleb püüda vältida elupaikade saastamist ja kahjustamist, või täita kõnealuse direktiivi artiklis 3 sätestatud nõuet, et tuleb säilitada ja hoida linnuliikide elupaikade piisav mitmekesisus ja suurus;

   muud elupaigad, mille liikmesriik määrab direktiivides 92/42/EMÜ ja 2009/147/EÜ sätestatutega samaväärseks otstarbeks;

   maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ 7 artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude ökoloogilist seisundit ja tagada, et see ei halvene;

   looduslikud lammid või üleujutusvee hoidmiseks kasutatavad alad, mis on liikmesriikide kaitse all seoses üleujutusriski maandamisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/60/EÜ 8 ;

c) selliste taastamist vajavate maakasutusüksuste seire süsteem, mis on määratletud kui maa, mis kuulub ühte või mitmesse järgmistest kategooriatest:

   eespool punktis b kirjeldatud ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad ning väljaspool neid asuvad maaüksused, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamis- või asendusmeetmeid, mille eesmärk on täita ala kaitse-eesmärke;

   direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõikes 2 osutatud või I lisas loetletud metslinnuliikide elupaigad, mis asuvad väljaspool erikaitsealasid ja mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid seoses direktiivi 2009/147/EÜ kohaldamisega;

   direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud looduslikud elupaigad ja direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud liikide elupaigad, mis asuvad väljaspool ühenduse tähtsusega alasid või erikaitsealasid ning mille puhul on kindlaks tehtud, et need vajavad taastamismeetmeid direktiivi 92/43/EMÜ kohase soodsa kaitsestaatuse saavutamiseks, ja/või on kindlaks tehtud, et need vajavad parandusmeetmeid direktiivi 2004/35/EÜ artikli 6 tähenduses;

   alad, mille puhul on liikmesriigis kohaldatava looduse taastamise kava kohaselt kindlaks tehtud, et need vajavad taastamist;

   maaüksused, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on vajalikud, et taastada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 punktis iii osutatud pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund, või meetmeid, mis on vajalikud, et taastada selliste veekogude väga hea ökoloogiline seisund, kui see on seadusega nõutav;

   maaüksused, mille suhtes kohaldatakse märgalade loomise ja taastamise meetmeid, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ VI lisa B osa punktis vii;

   alad, mis vajavad ökosüsteemi taastamist, et saavutada ökosüsteemi hea seisund kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852 9 ;

d) suure kliimariskiga maakasutusüksuste seire süsteem:

   alad, mille eest makstakse määruse (EL) 2018/841 artikli 13b lõike 5 alusel looduslike häiringute eest kompensatsiooni;

   direktiivi 2007/60/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud alad;

   liikmesriikide riiklikus kohanemisstrateegias kindlaks määratud suure loodusliku ja inimtegevusest tingitud ohuga alad, mille suhtes kohaldatakse kliimaga seotud katastroofiohu vähendamise meetmeid.

Kasvuhoonegaaside inventuur võimaldab andmevahetust ja andmete integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel.

Ajavahemikuks 2021–2025 1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta. Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, ning alates 2026. aastast kõikide süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

Alates 2026. aastast kohaldavad liikmesriigid kõigi süsiniku talletajaga seotud heite ja sidumise hinnangute puhul, mis puudutavad alasid, mis hõlmavad suure süsinikuvaruga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis c, alasid, mis hõlmavad kaitsealuseid või taastamisel olevaid maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktides d ja e, ning alasid, mis hõlmavad tulevikus suure kliimariskiga maakasutusüksusi, millele on osutatud eespool punktis f, 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“

(1) 1    Kohaldatakse ainult metsastatud maa ja majandatava metsamaa suhtes.
(2) 2    Kohaldatakse ainult raadatud maa, majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatavate märgalade suhtes.
(3)    Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).
(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).
(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
Top